Rokokoo (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Rokokoo ja klassitsismi kunst

Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid,

Kunst

4

docx

Kunst 17-19 sajandil

pargikujunduse sündi. Saksamaa ja Austria. Saksamaa oli üle elanud 30-aastase sõja. Mõlemas riigis hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Parkides olid purskkaevud. Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hollandi ja Saksamaa eeskujul ehitati Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehitada oma naisele Kadrioru lossi. Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.

Kunstiajalugu

48

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:  baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania)  vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus,

Kultuuriajalugu

14

doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused alates rõiva ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. 2) Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal?

Kunstiajalugu

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid. Arhitekte: Herbert Johanson: Prantsuse lütseu m Westhol mi gü mnaasium. Edgar Johan Kuusik: Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga) Individuaalelamu (Kersoni villa) Nur me 40. Olev Siinmaa: Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga) Siin maa enda maja Pärnus Kalevi 1a. ROKOKOO Üldiseloomustus Ro ko koo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suure ma tähtsuse o manda rokokoo vaid m õnel maal ­ Prantsus maal, Inglis maal, Saksa maal. Rokokoo on e esk ätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on e esk ätt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole o mane suure m kergus, õrnus, graatsia, m änglevus. Värvidest e elistab rokokoo hele kollast, helesinist, õrnroosat. Sisekujundus

Kunstiajalugu

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) ­ maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) ­ võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO - tähtsamad kunstnikud ja nende looming (Prantsusmaa, Inglismaa). 18. saj. I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat.Võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest, viitsid aadlikud aega pidutsedes. Õukonna ja selle järgi joonduvate ringkondade elu sisuks sai üha uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Aadlit ei tiivustanud enam ettevõtmised, mis oleks nõudnud füüsilist või vaimset pingutust

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* Navona väljak + väljaku keskel olev obeliski ja skulptuuridega purskkaev ● FRANCESCO BORROMINI: Püha Agnese kirik Navona väljaku ääres; kaarjas fassaad Saksamaa: ✱ 17. saj. kunst tagasihoidlik (30-aastane sõda) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism sajandi lõpp ja 18. saj. puhkeb õitsele (Lõuna-Saksamaa eeskujuks Itaalia barokk) ✱ kuulsamad teosed loodi 18. saj. I poolel, kui mujal Euroopas levis rokokoo (piir ebaselge, nt hoone väljast barokk, seest rokokoo) ● JOHANN BALTHASAR NEUMANN: * Würzburgi piiskopiloss (sisekujundus barokk seguneb rokokooga) ● M. PÖPPELMANN * Zwingeri Dresdeni avar peoplats (kiviparketiga sillutatud, sedaümbritsevad skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid) itaalia kujutav kunst 17 saj lk 121-126

Kategoriseerimata

7

doc

Absolutism ja valgustus ajastu

Maalidel ei puudunud kallid ehted,sametportjäärid ja muud toredused.Kõik se küllus koos tumeda taustada ühendas R barokiga. Aja jooksul, eriti pärast tema abikaasa Saskia surma(1642), muutusid R pildid napimaks,kuid sisult üha tõsisemaks ja mitmeplaanilisemaks. R eelistas modelle,kellel elus hästi ei olnud läinud,kuid kes olid säilinud väärikuse ja andestamisvõime. Rembrandt Harmensz van Rijn ­ "Autoportree Saskiaga" Rokokoomaal Rokokoo maal täitis eelkõige seinakaunistuse ülesannet. See oli enamasti maalitud lõuendile,kuid mõeldud just teatud salongi,ja varustatud raamiga,mille väänlev nikerdus harmoneerus vastava ruumi kujundusega. Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)