Tervislikud eluviisid ** Lugupeetud kuulajad! Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Sellega ei tohiks mängida ja seda kahjustada. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt aktiivsena ja heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab ...
docstxt/125619955480278.txt
KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. Põhjustab rasedus...
H.Sergo 1 Käina Gümnaasium Kairo Kuuse Kristjan Laupa Kevin Laanbek 8.a klass H.Sergo ,,Näkimadalad" Juhendaja: Õp. Merike Kallas 2009 2 1. Iseloomusta seda aega, millest on juttu H.Sergo ,,Näkimadalates''. Talupoegadel oli raske, sest küsiti rangeid makse. Raha oli ka suhteliselt vähe. Kasutati tulirelvi ja ka terariistu. Suruti peale ristiusku. 2. Miks kolis Getter Clemeti juurde? Getter kolis Clemeti juurde kuna Getteri vanemad surid katku ning Getteril polnud kellegi teisega elada ja Clemet oleks ka muidu üksi oma talusse jäänud. 3. Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi? Külarahvas pani pahaks sellist teguviisi, sest Clemet ega Getter polnud leerist läbi käinud. 4. Iseloomusta Getterit. Kas oskad nimetada mõne p...
Greteke Sackmeier. Christine Nöstlinger. Margerethe Maria Sackmeier, keda hüüti lihtlat Greetekeseks oli 14.a spanjelpruunide juustega ja tillukese nöbininaga tütarlaps. Ta oli meeter kuuskümmend pikk ja kaalus 64,3 kg. Võimlas õblukese Evelyni ja kõhetu Sabine kõrval tundis Greeteke end kohutavalt priskena, hullemana kui mõni pontsik. Kodus mamma, papa, Hansukes ja Tirsu kõrval tundis ta end pigem saleda ja sihvakana. Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks v...
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on t...
Metsa läksin ma... Oli üks suve hommik. Päike paistis ja ma mõtlesin metsa jalutama minna. Mets oli roheline ja ilus. Kuid see polnud ainus mis ma metsas n ägin. Mida võib veel metsas näha? Metsa jõudes nägin kõrgeid puid mis olid lehtede ja okastega kaetud, oli tunda värsket männi lõhna. Puudel istusid oravad ja üle nende lendas üks ilus,suur ja must harakas. Lausa külmavärinad käisid läbi. Kui mul tuli mõte kirjutada metsa ohta paar rida: Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Kui äkki nägin sambla sees kasvamas suuri, siniseid mustikaid. Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma. Kui äkki ehmatates hüppas rohust välja pruun ja limane kärnkonn. Selle peale kargasin kohe püsti ja märkamatult astusin ma koera väljaheitesse. Võtsin sambla tüki ja pühkisin tallaaluse puhtaks. Kõndisin edasi ...
KAS RISTIMINE ON MOEASI? Ristimine - seda tehakse inimeste enda soovi alusel. Ristijaks on kirikuõpetaja. Mõned inimesed ristitakse noorelt, mõned vanemalt. Laste ristimine toimub nende vanemate tahte alusel. Minu ristimist soovisid samuti isa ja ema ja mind ristitigi siis, kui ma ei olnud veel ühe aastanegi. Vanemate sõnul ei olnud see moe asi vaid nad soovisid seda siis ja sooviksid mind ristida ka praegu. Ristimine tähendab seda, et kui keegi seob ennast millegagi sõnul seletamatuga, millest on talle tuge ja kaitset. Sellest räägitakse kui jumalaga liitu asumisest. Mõned arvavad, et peale ristimist avanevad inimesele uksed teispoolsusesse, mis tähendab elu võimalikkusesse peale surma. See on elu, mida ei saa näha või katsuda. Ristimine avab kõik võimalused igapäevaseks vaimseks eluks. Kes seda soovib, sellele ei ole ristimine moeasi. Kaitseinglid võivad tekkida neil inimestel, kes on ristitud. Mõned inimesed usuvad, et nei...
Mart Poom (referaat) Koostaja: Kristo Perli 5. klass 2006.a. MART POOM Mart Poom on sündinud 03.02.1972. aastal Tallinna linnas. Ta on jalgpallur – täpsemalt Eesti esiväravavaht. Mart Poom on 196 cm pikk ja kaalub 85 kg. Jalgpalluril on naine Lissel ning pojad Markus ja Andreas. Mart Poom on üks tuntumaid jalgpallureid Eestis. Tal on väga tähtis osa Eesti jalgpalli ajaloos. Ta on osa võtnud jalgpalliprotsessist, mida kutsutakse ‘The Renaissance of Estonian National Football’. Mart Poom alustas regulaarselt jalgpalliga 1979 aastal. 1980-ndatel aastatel ühines ta koolipoiste jalgpalli klubiga “Lõvid”, mis on osa arengust Eesti väravavahtide “maailma”. Edasine areng spordimaailmas: Tallinna Spordikool (1989-1990) Soomes (Kuopio Palloseura) Spordikoolis (1992) FC Wil – Sveits (1994) FC Portsmouth (England, 1994-1996) ...
,,Mis sinuga juhtus Ann?" Aidi Vallik Ann otsis oma nime 10. klassi nimekirjast, Ann teadis ennemgi, et ta pääseb oma kooli gümnaasiumi, sest Anni lõputunnistus oli üks parimaid. Talle tundus kool kuidagi teistmoodi, sest tema parimad sõbrad ei saanud sellese kooli sisse. Aga seal oli üks tüdruk kes oli teistest erinev, tema nimi oli Maya. Ühel hommikul kui Ann oli kooli minemas ja tema ema oli köögis ütles, et ta on rase. Annile ei meeldinud, et tema ema on rase. Anni klassikaaslastele ei meeldinud Maya, sest ta oli teistest tüdrukutest väga erinev. Tal oli must tagi, mustad püksid, tema juuksed olid mustad ja ta kandis paeltega saapaid. Oli möödunud üheksa kuud. Ühel hommikul ärkas Ann suure müdistamise peale üles, sest ema hakkas sünnitama. Annil sündis vend. Ühel öösel ärkas Ann ema äreva sosistamise peale üles, ta läks vaatama mis oli juhtunud, tema väikesel v...
Hooletus ees, õnnetus taga Jalgsi käies meeles pea, helkur olema sul peab. Kui sa helkuritta kõnnid, varsti valust haiglas jonnid. Jalgrattaga kihutades, peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad, süsti saades karjatad. Laura Raid ...
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s............................
Lugemispäevik Emakeel Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi. 1. Miks valisid just selle raamatu? Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna? Seda raamatut oli lihtsalt võimatu käest panna. 5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri j...
Kolm musketäri Noor gaskoonlasestd'Artagnan, kes oli alati tahtnud saada musketäriks asus teele Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega ...
Kes kontrollib ilma kontrollib ka maailma. See oli juba kolmas USA teadlaste poolt esile kutsutud torm peale Kolmanda Maailmasõja algust. See torm ründas kohutavate tsunaamide ja keeristormidena Venemaa idarannikul asuvaid linnu. Ühendriigid kavatsesid seda strateegiaat jätkata kuni Venemaa täielikult alistub. Samamoodi ähvardasid nad ka Hiinat ilma jätta nende mussoonvihmadest ka seda kavatsesid nad teha oma uue leiutise abil, mis oli algselt mõeldudpäästmaks tuhandeid inimelusi, suunates eemale ka kõige tugevamad keeristormid. Ilma vihmata, põuas ja toidupuuduses alistuks Hiina ilmselt kiiresti. Kõik see algas pärast seda, kui see hull vabariiklane Ammerika Ühendriikides võimule sai ja Vene ning Hiina riigipäid solvama kukkus. Venemaa, kes muidugi selliseid provokatsioone ei talunud, saatis pärast aastat solvangute talumist oma kõige osavamad palgamõrtsukad USA riigipea kallal. Kolm...
1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 14, elas algul ema ja kasuisaga hiljem elas üksi Võsul, sõbranna vanaisa vanas majas ehk suvilas. 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. Ta õppis hästi, vihkas valesid ja valetamist, hoolis oma sõpradest ja solvus kergesti. 3. Mis muutis Anni elu? Anni elu muutis see, kui ta leidis keldrist oma ema päeviku ja nägi mida ta minevikus tegi ja milline ta oli. 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? Keldrist, vanade ajalehtede pealt. 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? Kärtsu ? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? Ei, ta lihtsalt ei pidanud vajalikuks sellest oma tütrele rääkida. 7. Kirjelda Anni ema olemust. Ta valetas Annile. Ta oli lapsepõlves kaak, kuid täiskasvanuna oli korralik ja luges raamatuid ja käis tööl. Ta ei rääkinud oma lapsele sellest midagi kuna ema ei tahtnud et Ann ise ka selliseks muutuks. 8. Kes oli Anni isa? Kristjan, kes oli varem kunstnik. Nüüdseks on ta vist joo...
Minu mälestus Renate Pikk 7a Ma räägin oma ühest toredast mälestusest. Me käisime suvel võrkpallivõistkonnaga Powercupil. See on võistlus, mis toimub Soomes. Iga kord erinevas linnas. 2010.aastal toimus Seinajokis, kus oli üle maailma igas vanuse klassist võrkpallureid. Mina olin koos c-klassi võitskonnaga seal nädal aega. Sinna jõudes oli kõigil elevus: tee oli pikk ja bussis istumisest olid kõigil jalad valusad, mis oli üpriski tüütu. Kohale jõudes paigutati meid ühte Soome kooli, kus oli veel palju rahvast erinevatest maadest. Järgmisel päeval, kui me mängima läksime jäid kõigil imestusest suud lahti. Seal oli suur hobuste areeniplats, kuhu sisse oli mahutatud üle 160 platsi. Esimestel päevadel olid hästi ilusad ja palavad ilmad. Aga viimastel päevadel sadas paduvihma. Me põhimõtteliselt mängisi...
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarreti...
Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja . Täna räägin ma kõhna keha kultusest ehk siis sellest kuidas ja mis moel püütakse kõhnuda , nende tagajärgedest ja ka sellest mis annab survet nälgimisele , ühesõnaga räägin ma toitumishäiretest . Sageli haigestuvad toitumishäiretesse murdeealised tüdrukud ja noored naised , nimelt on toitumishäired just rohkem naiste haigusena saanud tuntuks . Kuid paraku järjest sagedamini on toitumishäired puberteedieas poistel ning noortel meestel .Ning ei ole välistatud seda , et toitumishäirete all ei kannataks algklassiõpilasi ega ka vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ? Kohe kindlasti saab enesenäljutamine alguse kuulsustest kes samuti ennast näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust . Kindlasti ka ajakirjad ja televisioo...
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e ...
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed kihla (kusjuures lubasid üksteisele, et ei tee sohki), et kumb härrades saab T.H.Ilvesele ilusamad ja väärtuslikumad ja stiilsemad riided Eesti Vabariigi Aastapäevaks lasta teha. Järgmisel päeval alustanud mehed suurte mõtetega, et kuidas küll oma poliitilisele vastasele ära teha. Ostsid isegi mõned ...
VÕLG Mati Unt Raamat räägib 18 aastasest Laurist,kes on varsti saamas 19.Tal on suhe endast 2 aastat vanema tüdruku Mallega.Lauri ja Malle kohtusid juhuslikult tänaval kui Lauri oli pohmas peaga kõrtsist välja tulnud ja kuulnud kolme mehe häält ja ühe tüdruku,mehed olid tüdrukut kinni hoidnud.Lauri läks sinna ja tahtis et nad tüdruku (Malle) lahti laseks,nad antsid Laurile peksa.Hiljem nägi Lauri maas olles Mallet ja nad rääkisid üksteisega, ja suhtlesid ning veetsid sellest päevast üksteisega aega koos. Mallel olid blondid juuksed ja kena kehaehitus. Lauri töötab autojuhina..sõidab tln-tartu maanteed mööda , ja otsustab füüsikat minna õppima.Isa tal on ka autojuht.Lauril on ka sõber Enno, nad said väga hästi läbi,vist isegi parimad sõbrad olid. ..Aegu tagasi... , Malle ja Lauri olid vahekorras, see toimus metsas( siis kui Malle rasedaks jäi) Lauri ja Malle p...
PUHAS MÕTE PUHAS LOODUS Selleks, et loodus oleks ilus ja puhas peab eelkõige ise palju vaeva nägema. Loodus peaks olema sama puhas kui on sinu kodu. Tuleb elada säästlikult, ning mitte liiga palju tarbida. Väga hea moodus loodust korras hoida on taaskasutada asju ehk saata nad rohelisse ringi. Kõigile inimestele meeldib olla puhtas kodus, aga miks siis ei võiks ka loodust puhtana hoida, kui inimestele meeldib puhtas looduses elada. Selleks, et loodus oleks puhas, peab mõtlema ja elama ökoloogselt. See tähendab, et tuleb ära hoida põhjus, mitte hiljem likvideerida oma tagajärgi. Üks peamisi tegureid, mis loodust saastab on ületarbimine. Inimesed peaksid mõtlema, kui palju nad tarbivad ja kas on võimalik kuidagi mingi ebavajaliku asja tarbimist vähendada. Inimestel peaks olema mõtestatud tarbimine, mis tähendab, et inimene peaks tarbima, et elada, mitte elada, et tarbida. On ka teisi võimalusi oma...
Narkootikumid Narkootikumideks nimetatakse kõiki aineid, mis tekitavad sõltuvust ja mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja ümbritseva maailma tajumist. Kõik narkootilised ained tekitavad soovi saada ainet uuesti ja enamasti ei suudeta seda endale keelata. Narkootikumide tarbimisega kaasnevad alati suured ohud. Väga võimalik on jääda sõltuvusse, millest lahti saada pole enam nii kerge. Samuti ei või kunagi olla täiesti kindel, et aine, mida ostad, või mida sulle pakutakse, on täiesti puhas. Tihti segatakse narkootikumi juurde ka teisi aineid, et teenida rohkem kasumit. Pole võimatu, et narkootikumi sisse on segatud ka rotimürki või isegi krohvi. Seega võib saada väga kergelt mürgituse. Kui tarbitava aine puhtus pole teada, siis võib sageli tekkida üledoos. Narkootikume jagatakse kahte rühma: seadusega lubatud, ja keelatud aineteks. Seadusega on lubatud alates 18. eluaastast näiteks ...
Euro- kasulik või kahjulik Lugupeetud kuulajad, Esimesel jaanuaril aastal 2011 hakkab Eestis kehtima rahaühik euro. Vaatamata sellele saame me maksta valitud kauba eest mõnda aega ka enda praeguse rahaühiku, krooniga. Paljude perede postkasti on juba jõudnud eurokalkulaatorid ja poodides on hinnad kirjas nii eurodes, kui ka kroonides. Seda kõike selleks, et teha eestlaste kohanemine euroga võimalikult lihtsaks. Eurotsooniga ühinemisel on eestlaste jaoks mitmeid ohte. Kõik kaupmehed ei ole ühinenud ''ausa hinnastamise leppega'' ja võivad hindu kergitada. See aga muudab euro tuleku Eesti inimese jaoks ebameeldivaks. Euroga ühinemise alguses on ka kergem sattuda valeraha ohvriks. Kuna euro esimestel päevadel pole enamus Eestlasi Eesti eurode väljanägemisega veel väga hästi kohanenud, ei pruugi nad aru saadagi, kui on saanud peale ostu tagasi valeraha. Samas on euro tulekul ka positiivne pool. Reisides Eestis...
Inimesed minu ümber Elas kord 17- aastane tüdruk nimega Shelby Inglismaa pealinnas Londonis. Ise oli pruunika nahatooniga, ilusate sirgete mustade juustega ja küllaltki sportlik, käies Westminster'i koolis korvpalli mängimas. Oma ala äss ta seal just ei olnud, aga mängis keskmisest edukamalt. Westminster'is oli talle juba pikemat aega silma alla jäänud kena noormees vanemast kooliastmest. Iga päev otsis ta pilguga, kus tema silmarõõm on. Neiu armastus piirduski kahjuks ainult vaatamistega, kuna poiss kui ka ta ise olid mõlemad väga häbelikud. Ega ta ei saanudki aru, kas poisil on samasugused tunded tema vastu. Tüdruku sõpruskond age ei teadnud sellest silmarõõmust midagi. Neiu sõbrad Stephanie ja Ashley käisid samuti Shelbyga ühes korvpalli trennis koolis. Tihti toimusid võistlused ja kambakesel oli traditsiooniks peale igat edukat mängu seda kuidagi täistada, oli see siis lihtsalt ...
Oskus jääda iseendaks Inimesed püüavad tihti olla kellegi teise moodi, teha seda mida teevad teised. Tahetakse meeldida sõpradele, vanematele, õpetajatele ning soovitakse olla populaarne ja edukas. Selliste soovide juures on väga keeruline jääda iseendaks. Elu jooksul õpivad inimesed oma tõelist mina varjama. Tavaliselt kardetakse avaldada oma arvamust, tõelisi soove ja unistusi. Me kardame, et muutume teiste naerualusteks. Minu arvates on need inimesed väga julged, kes elavad nii nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest. Paljud kiusatavad üritavad end ka muuta, kuid see annab ...
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine v...
Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001) Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja se...
Edu on eesmärgi seadmine ja selle saavutamine. Kes ei tahaks olla edukas? Tööl või koolis, huvitegevustes või suhetes. Kui trükkida Google otsingusse ,,edu valem" , siis leiame sealt tõenäoliselt vastu vaatamas kümnete erinevate selleteemaliste raamatute ja DVDde reklaame, palju dr. Phil'i ja Oprah'i arikleid, ning tohutul hulgal foorumeid, kus on juttu edulugudest ja edukaks saamisest. Kui aga trükkida sisse ,,ristküliku pindala valem" , leiama, et S= a x b. Edul pole kindlat valemit, selle võib saavutada mõningate põhimõtete abil. Esiteks tuleb endas leida see, mida sa ihaldad või mille poole sa püüdled, sest edu ise on on vaid teekond. Nagu Sir Winston Curchill ütles ,,Edu puhul on kõige raskem asi see, et Sa pead jätkuvalt olema edukas. Edu pole kunagi lõplik." Teiseks tuleb uurida, kuidas keegi teine on seda sama saavutnud. Seda kas interneti põhjatutest avarustest, raamatukogust või mis tahes allikast. Kui sa just ei taha Marsile ...
Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängij...
Koolirõõm ja koolimure Enamus maailma inimestest on koolis käinud, käivad siiani, kuid on ka väikseid lapsi, kes veel pole kooli jõudnud, kuid küll tuleb ka nende aeg. Igal inimesel on olnud või on praegugi koolis oma rõõmud ja mured. Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid...
Kui ma oleksin puu Kui ma oleksin puu, tahaksin ma kasvada mõnes pargis mis oleks linnast väljas, nö äärelinnas, et olla kesklinna mürast eemal. Ma seisaksin just äärelinnas, sest seal on värskem õhk ja palju põnevam, kui kuskil Kesklinna pargis mööduvaid autosid lugedes. Ühel ilusal suvepäeval mõnes äärelinna pargis seistes oleksid sealsel mänguväljakul palju lapsi mängimas. Ma vaataksin neid ja seda kuidas nad kulli mängivad ja liiva loobivad ning mõtleksin, et kui ma ka inimene oleks siis ma teeksin seda sama. Aga ma ei saa, sest ma ju olen puu. Niisiis, lapsed mängiksid ja loobiksid liiva. Kindlasti tahaksid lapsed ronida puu otsa ja mina tunduksin just see kõige õigem puu, sest ma ei oleks mõni pika tüvega mänd, sest just selliseid mände on Nõmmel väga palju. Ma oleksin mõnda muud liiki puu, mis seisaks vapralt Nõmme karmis kuivas ning liivases pinnases. Lapsed jookseksid minu juurde ja ...
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida ...
Minu parim sõber Minu parim sõber on lühike, paks ja ilmselt oma parimates aastates, kuigi ma ei ole päris kindel, kui vana ta on. Tal on armsad suured tumepruunid silmad, ning ta on väga pehme. Tüsedust on tal piisavalt ja talvel tal külm ei hakka. Ta on ikka parajalt paks, nagu Karlsson Katuselt, võibolla isegi paksem. Välimus ei ole tal väga kiita, mistõttu tunnen ma end tema kõrval lausa iluduskuningannana. Kaelas on tal sikk punane lips, mis muudab ta välimuse palju paremaks. Ma pole teda kunagi ilma selleta näinud, see on ta firmamärk. Enne oli tal peas ka päkapikumüts aga selle ma rebisin talt peast, sest see ei meeldinud mulle, sest see oli liiga väike ta suure pea jaoks ja pealegi ta ei võtnud seda kunagu siseruumis peast ning see on väga ebaviisakas. Kui ma teda nii kirjeldan, siis miks ta mu parim sõber on? Sellepärast, et ma võin talle kõigest rääkida ja ta alati kuulab mind. Ta kunagi e...
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab osaleda loengutel. Töökoha kaudu on võimalik käia oma eriala koolitustel. Täiesti omaette maailm on internetipõhine mõte. Interaktiivse maailma avarustest on võimalik leida vastuseid miljonitele küsimustele, saada infot pea kõige kohta ning lugeda, vaadata ...
Väike Prints Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel. Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imet...
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai e...
Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA
Mulle meeldib sport Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv- ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga, käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall. Olen sellega tegelenud juba 3-4 aastat. Võrkpalli mängides muutub mu tuju paremaks, ma saan enda välja elada ja kõige toredam on see, et seda saab mängida koos sõpradega. Mulle meeldib käia võrkpalli võistlustel, kuna saan oma oskuse...
Casino Royale Näitlejad: James Bond Daniel Graig Ta on võitnud palju auhindu (enamus seoses Casino Royale'iga), ning teda võib veel näha filmides nagu Munich, Layer Cake, Lara Croft: Tomb Raider ja paljudes teistes. Vesper Lynd Eva Green Tema on uustulnuk. Royale tegi temast ühe kuulsamaid näitlejaid. Enne seda oli tal ka väike roll Kingdom of Heaven'is. Le Chiffre Mads Mikkelsen Palju auhindu võitnud Taani näitleja. Teinud kaasa väga palju Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka...
KOLM SÕPRA Elasid kord pliiats,liimipulk ja paber.Nende koduks oli Toomase pinal. Kord mõtles liimipulk,et võiks minna laia maailma,sest talle ei meeldi kui Toomas teda põrandale viskab ja annab teistele lastele liimida.Pliiats nõustus liimiga,aga paber mõtles kas minna või ei .Pika veenmise peale läks ikkagi. Nad mõtlesid kuhu võiks minna .Sõbrad mõtlesid ,et lähevad palmide alla. Nad võtsid kõik vajalikud asjad kaasa ja hakkasidki minema .Nad läksid bussi peale ja sõitsid lennujaama. Lennuk väljus kell 2 päeval.Kolm sõpra ootasid lennujaamas mitu tundi, lõpuks said nad ka lennuki peale. Liimipulk oli väsinud ja jäi magama, natukese aja pärast jäid pliiats ja paber ka magama. Kui liimipulk üles ärkas,olid nad Toomase pinalis tagasi ja selgus,et kõik see oli uni. Liimipulk ohkas ja ütles: " igal pool hea,kodus kõige parem.
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pä...
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja ...
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise ...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille ...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese ...
Viisakusest meie koolis. Kallid klassikaaslased ja õpetaja ! Igas koolis on oma koolikord ja käitumisreeglid. Iseenesest mõistetav on kooli tulles puhtad riided selga panna, kuigi kui aus olla siis paljudel pole need riided nii puhtad . ei tea kas neil pole vett või nad lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu. Kui kooli uksest sisse tullakse siis võiks viisakusest tere öelda Õpetajale ja õpilastele . õpetajale tuleb ´´tere´´ eriti selgelt öelda, sest kui pobised nina alla siis õpetaja vaatab sind põlgava pilguga ja vaata ette et ta sind järgmises tunnis vastama ei kutsu. Vahetundides ei tohi joosta ega kulli mängida, see on puhas vale.. aga oleme ju terve tunni istunud , tahaks natukenegi liikuda Samas kui kõik lapsed vahetunnis jookseksid, mis siis koolimajas toimuks? Õpetajad läheksid vist hulluks.
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID..........................................
Seiklusjutte maalt ja merelt "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan , kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadma...
Sõprus See on nii päikeseline sõna, millel on täpselt nii palju eri tähendusi, kui on sõlmitud sõprussuhteid. Ühest küljest võib sõprust vaadelda kui täiesti individuaalset aspekti. Kõigil inimestel on välja kujunenud arusaamad selle toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav. Aga mida see tegelikult tähendab ja milline on selle mõju? Me keegi ei mõtle igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele, kuigi see on olulise tähenduse omandanud juba lapseeas. Tihti, sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute persoonidega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus, kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enama...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjutatud draamas ,,Libahunt" käsitletakse vastandlike mõjudega teemat, mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse rahulikust õhtupoolikust, mil Tiina Tammaru perekonda sattus. Pererahvas oli kodus, kedrati ja räägiti juttu, kuni ühel hetkel ukse tagant külmunud ja näljane tüdruk leiti. Ühtselt otsustati laps perre jätta ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast. Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat ...
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
Vahatahvlid. Vahatahvleid kasutati Euroopas. Vahatahvli keskosas oli süvendpind. Tahvli keskosa täideti vahaga.Vahatahvlile kirjutati stiilusega, Kirjapulga üks ots oli terava otsaga. Teine ots oli lame. Teade kriibiti vahasse terava otsaga. Teate saaja luges selle läbi ja kustutas. Vastuse kirjutas ta samale tahvlile. Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli kõrkjast või pilliroost valmistatud sulg. Pliiatsipikkuse roo ots lõigati katki poolpõigiti, laia linnunoka taliselt. Seejärel lõigati putke ots kaheks, et lasta tindil valguda kirutamismaterjalile ühtlaselt. pilliroosule asendatud metslinnusuled. Kuid linnusuled riknesid kiiresti j...
Kas mulle meeldib Eestis elada? Eesti on küll väikeriik,kuid mulle meeldib siin elada.Mulle ei loe,et oleme vaid väikeriik,ma hindan seda,et elan vabas demokraatklikus riigis. Eesti on mu kodu ja armas paigake.Eesti on mu südames väga erilisel kohal.Mis mind siiski köidab Eestimaa juures? Miks pole ma vanematele peale käinud,et kolime välismaale,seal on elu lillelisem,kui siin kargel vihmasel Eestimaal.Ei, välismaa pole mulle.Tänapäeval on see noorte seas populaarsust kogunud,kuid minu ja mu lähedaste seas mitte.Ma armasatan Eestimaad,elan maal millel on omad rikkused. Selleks ei pea olema 1/4 kogu maailmast,et olla rikas ja silmapaistev.Selleks et rikas olla piisab ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on hulga kunstniku kauneid töid.Salapäraseim on see,et mind köida...
Meil on 4 eriilmelist aastaaega ja paljud välismaalased tulevad just Eestisse, et nautida meie loodust: metsi, rabasid, niite. Meil leidub nii kõrgustikke, orge kui ka tasandik- ke. Bioloogiline mitmekesisus on samuti kõrge näi- teks leidub Eestis 2 taimeliiki, mida mitte kuskil mujal maailmas ei ole: soojumikas ja Saaremaa robirohi. Ees- tis elab palju erinevaid rahvaid ja see ainult rikastab rii- ki: eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased jpt. Eesti keel on väga rikas keel, juba ainu- üksi sõnale ,,suurepärane" on 15 täpselt vastavat süno- nüümi. Meie keel olevat ka maailmas kauniduselt esi- mese kolme seas. ,,Sõida tasa üle silla", kõlab ju kaunilt? Kuigi on väga palju positiivset, tuleb rääkida ka negatiivsest. Eestlasi jääb aina vähemaks, iive on nega- tiivne. Sajand tagasi oli perekonnas 5-10 last, nüüd ainult 1-2. Eestlasi juhindab mõte: ,,Miks peaks mina midagi muutma, las teised hoopis teised teevad seda".
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud ka Riia Lät...
Vabadus on vastutus ,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka. Vabadusega kaasneb ka vastutus. Vastutus on vabaduse tähtis osa. Nad justkui sõltuvad teineteisest. Lisaks on vabadus midagi, mis annab miljonitele inimestele päevast päeva tegevust sõdurid võitlevad selle nimel, r...
Mina ja Kurjus oleme vaenlased Jana Marustsak 8c Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid...
Makaagid ja Majad Sündmustik · Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. · Läbi sai esimene oktoobri koolinädal ja poisid kogunesid fuajeesse. Arutasid õhtust bändiproovi ja lugusid mida peaks harjutama jne. · Sellel ajal, kui kaheteistkümnendikud kümnendike retsisid, tegelesid poisid transa tööga, (viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin). · Markusel oli tahtmine minna tähistama esimese kontserdi õnnestumist, kinoskäiguga. Posid olid kõik nõus. Enne eesti keele tundi hakkasid kaks üheteistkümnendikku (Andres ja Viljar) Vladiga rahvuslikk...
Lugupeetud kuulajad! Tervislik eluviis thendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Niteks ei tasu sa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja vimlemine. Inimesed liiguvad vga vhe. Spordi asemel vib ka jalutada. igesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu iges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. kski rhm ei ole teisest thtsam, kuigi pramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega vrreldes rohkem tarbima. Kige kasulikumad on kodus kasvatatud puu-ja juurviljad. Soovitav mitte osta nt Poola unu(keemiat tis). Kust kohast hakkavad ebatervislikud eluviisid?- (paus) Mina arvan, et ebatervislikud eluviisid algavad juba noorest peast (nt peod). Hakatakse suitsetama, tarvitama alkoholi ja narkootikume proovima. Kige pealt proovitakse suitsu millest vib tekkida sltuvus. Krval olevaid mittesuitsetajaid ka...
ARMASTUS/MEELDIMINE : Let's commit the perfect crime , i'll steal your heart & you steal mine. Would you be my prince, if i'd be your princess ? People so seldom say I love you And then it's either too late or love goes. So when I tell you I love you, It doesn't mean I know you'll never go, Only that I wish you didn't have to Do you believe in love at first sight or should I walk by again? Armastus on nagu lendamine kunagi ei tea millal alla võid kukkuda Oli kord üks saar, kus elasid kõik tunded. Armastus, kurbus, tarkus, lõbusus ja veel paljud, paljud teised. Ühel päeval öeldi neile, et saar hakkab uppuma. Kõik sõitsid oma paatidega ära. Armastusel polnud paati. Ta jäi saarele, kuni see oli peaaegu vee all. Alles siis hakkas ta abi küsima. Esiteks sõitis mööda Rikkus. Armastus ütles "Võta mind palun oma paati." Rikkus vastas vaid "Mu paadis on palju raha ja kalliskive, sina siia ei mahu" ja sõitis edasi. Saarest oli vaid v...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse................................................................................................... 3 Kevade...........................................................................................................................5 Elu keerdkäigud.............................................
Sissejuhatus Minu referaat räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Ta on ainulaadne ja geniaalne Eesti kirjanik, kes elas aastatel 1864 kuni 1913. Ta elu oli väga raske lapsepõlv möödus täielikus vaesuses, hiljem tabasid teda mitmed rasked haigused ja pääsetee leidis ta looduses ja möödus üksinduses ja nukruses. Ka ei vedanud tal armastusega. Teda on iseloomustatud kui ,,kõige eestilikum luuletaja" või ,,eesti kaasaegse luule algataja". Tema vanem vend Jakob Liiv oli omal ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. Pärast skisofreeniasse sattumist kadus Juhan Liiv avalikkuse eest umbes kümneks aastaks, alles 1903. aastal hakati uuesti tema luuletusi avaldama. Juhan Liiv oli suureandeline kirjanik, kuid lühike oli see aeg, mil ta sai täies vaimutervises töötada. Närvihaigus vaheldus esialgu selgemate hetkedega. Inimesed meenutavad teda mehena, kes oli ka rõõmus olles kurb. ...
Headus ja kurjus minu ümber Headus ja kurjus ümbritseb igat inimest , igal ajal. Mõnda ümbritseb rohkem headus , mõnda kurjus. Kindel on see , et need ümbritsevad ka mind. Headus tuleb vanematelt ja parimatelt sõpradelt. Ükski vanem ei taha oma lapsele halba , nii ka minu vanemad tahavad , et mul oleks siin maailmas hea olla . Parimaid sõpru on aga erinevaid , nende peale ei saa vahel kindel olla , kas nad tahavad mulle head või halba . Ma loodan südamest , et nad ümbritsevad oma mõtetes mind heaga , sest mingil hetkel võib igaüks kellelegi kurja soovida . See on paratamatu . Kurjust on kindlasti minu ümber , kui palju , seda ei saa kunagi teada . Kurja võivad mulle kõik soovida , sest selliseid inimesi on minu ümber rohkesti . Inimestega tutvudes on alati esmamulje teistsugune , kui see inimene tegelikult on . Nii ümbritseme kurjusega pahaaimamatult teisi , ise inimest tundmata . Tihti arva...
Kirjand Heateod Heateoks võib nimetada ühekordset imet või juhtumit, mis tehakse teiste heaks või ümbritseva keskkonna paremaks muutmiseks. Samuti võib see olla ka kellegi aitamine, pika perioodi vältel. Vanemate ja vanavanemate aitamine on nende järglaste kohus ka siis, kui ollakse juba täiskasvanu. Kuna vanemad hoolitsevad oma laste eest, järelikult on viisakas ja lugupidav ka lastel oma vanemate eest hoolitseda nii täiskasvanuna kui ka lapsena. Samuti on ka minuga, igal aastal käin ma suvel vähemalt paar nädalat maal, vanaema juures, et abistada tööde tegemisel ja neile rõõmu valmistada oma kohalolekuga. Töödeks on tavaliselt kartulite võtmine, muru niitmine kord nädalas, toidu valmistamine ja mesilastega tegelemine. Oma esivanemate juures ei käi ma mitte ühelgi omakasupüüdlikul eesmärgil. Põhjuseks on ainult nende abistamine ja rahulikus maakeskonnas v...
1. Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, ...
Isemoodi muinasjutt See lugu rääkis kahest kuningriigist - Vaesest Kuningriigist ja Sõjakast Kuningriigist. Sõjakas Kuningriik tahtis alati halba Vaesele Kuningriigile. See oli juba sõja märk, kui Vaese Kuningriigi poolel olev puu leht kukkus Sõjaka Kuningriigi poolele. Sõjaka Kuningriigi Kuningale öeldi, et tema peab ka hakkama rüütlitega koos sõdima ja ette valmistuma selleks kõigeks, kuid temale ei meeldinud üldsegi sellised asjad. Vaese Kuningriigi unistav printsess ja Sõjaka Kuningriigi noor kuningas armastasid üksteist. Need sündmused arenevad väljamõeldud ajas, kus keskaegsetel rüütlitel on tänapäevased relvad, ja peavad läbirääkimisi satelliidi kaudu. Vaeses kuningriigis oli peaaegu koguaeg midagi halvasti, kui söödi, siis võis hakata igahetk sulle pähe tilkuma vesi, või kui soovid päikest võtta ilusal ilmal, siis järsku hoopiski hakkas sadama lund, või sadama vihma. Vaeses kuningriigis ...
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatu...
Klassidevaheline spordivõistlus 1-9.klass Neljapäev 7.oktoober 2010 Kell : 14:15 Kooli staadionil Ole kohal parimatele auhinnad ! Vanuseklassid : 1-3.klass 4-6.klass 7-9.klass Kavas on järgmised spordialad : * Jooksmine * Jalgpall * Korvpall Liis-Marii Piho 7.b
annaabi.ee 
