IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 t...
Loovad inimesed-edukas riik Maailmas kus me elame, on palju riike. Igas riigis elavad erinevad inimesed, erinevate kommete ja tavadega. Kõik inimesed ei saagi olla sarnased, sest muidu poleks huvitav elada, ning me ei saavutaks siin maailmas midagi. Inimesi on mitmesuguseid, on inimesed kelle eesmärk on oma elus saavutada palju, saada kuulsaks millegagi, mida on oma kätega tehtud. Paljud inimesed vajavad tähelepanu, ning on ka inimesi kellele ei meeldi tähelepanu, kes tahavad elada nii nagu nad elavad ja ei taha muuta selles midagi. Mõned inimesed on väga aktiivsed ja täis tahet midagi teha, ning millegagi hakkama saada. Paljud inimesed on sellised, et neil on head mõtted, kuid nad ei jõua kunagi tegudeni ja nad ei tahagi seda teha. Neile meeldib lihtsalt mõelda ja oma mõtteid teistega jagada. Riike on meie maailmas mitmeid, ning igas riigis on oma tavad ja kord. Ka igas riigis elavad erine...
..................................................................... 7 LUULE ANALÜÜS................................................................................................................... 10 INTERVJUU............................................................................................................................ 13 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 16 KASUTATUD INTERNETIALLIKAD.......................................................................................... 16 Sissejuhatus Minu uurimustöö peategelaseks on Karl Martin Sinijärv. Valisin just tema, sest olin kaudselt ta nime kuskilt kuulnud, kuid temast endast ja ta luulest ei teadnud ma midagi
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Kirsika Jürisson 10.A Tallinna 37. Keskkool On kirjutanud raamatud: "Mina, Mortimer" (2007) "Enesetapjad" (2009) "Alexander ja Belle" (2009) "Mu sõraline sõber" (2009) Birk Rohelend on 29 aastane Sündinud Viljandis Lõpetanud Viljandis kooli On õppinud ülikoolis meediatreklaami Oli kunagi spinningu treener On autorirühmituse "Purpurmust org" liige Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võibolla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi ,,tõelist" saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune suhe inimese ja inimese vahel on kaubanduslik tehing: mina tarbin teid, teie mind; ma annan teile midagi, mis mulle kuulub, ja võtan vastutasuks tükikese teist K...
ELUTARKUSED CRUSOELT 1) Mehed mõtlevad rohkem kui naised . 2) Õpin oma vigadest . 3) Et mitte kunagi me ei näe oma olukorda õiges valguses , enne kui me oma nahal veel hullemat tunda saame , ja kunagi me ei oska hinnata neid hüvesid , mis meil on , enne kui neist ilma oleme jäänud . 4) Häda teeb leidlikuks . 5) Tähendab ,kõiges halvas võib ka midagi head leida , tarvitseb ainult mõelda sellele , et oleks võinud ka hullemini minna . 6) Oh , kui hirmsaid asju inimesed hirmuga teevad . 7) Säilitades ratsionaalne mõtlemine päästab see sind . 8) Kui sul pole aega siis sa ei mõtle meeleheitele . 9) Rahune ja otsusta siis mõistuse abil . 10) Kui keskkond muutub tuleb uus eluülesanne .
* Tartu Kirjanduse M aja Karl Ristikivi * 16. oktoober 2001 : 89 mälestuskivi aastat kirjaniku sünnist M iski pole lõputu, ka maailmameri mitte. Ja kui ka meie laev ruumis kodusadamast eemale kihutab, aeg viib meid siiski talle lähemale, iga päev, iga tund. Aga lepime kokku, et me ei ütle ,,lõpp" isegi siis, kui me koju jõuame. (Karl Ristikivi) Kokkuvõttev ristsõna Lünktekst Kasutatud kirjandus Ø http://www.videvik.ee/497/risti.html Ø http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/karlristikivitekstid.pdf Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi Ø http://www.ristikivi.net/ Ø http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8988:igatsust Ø http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/07/20/karl-ristikivi/ Ø http://www.epl.ee/artikkel/461916 Ø http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/karlristikivitekstid.pdf Ø www.htk.tlu
Miks on vaja kaitsta loodus? Loodus on imeline oma roheliste metsade ja kasvavate marjade, seal elavate metsloomade ja lindude poolest. Kõik on puhas ja puutumatu. Inimesed aga suudavad sellise ilusa ja puhta kauni looduse üheainsa liigutusega rikkuda, reostades metsaaluseid prügi maha loopimisega. Mingil määral see kõik hävitab loodust ja siis pole enam kohta kus käia, et korrakski nautida ilus, mis avaldub, sest kõikjalt vaatab vastu prügi. Miks on vaja loodust kaitsta? Rääkides looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime enda kaitsmisest. Hävitades ja reostades loodust, muutub keskkond kahjulikuks ja see mõjutab suuresti meie tervist. Loodus on olnud pidevas muutumises juba enne inimest ning muutub ta ka peale meid. Milleks siis sekkuda? Aga seepärast, et paljude muutuste põhjustajaks on just inimene ise. Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi ma...
Imeline kass Ühel õhtupoolikul kõndis Kadi koolist koju. Ühel hetkel ta märkas ,et ta järgi kõnnib üks kass. See kass nägi väga hale ja närune välja. Kadil hakkas kassist kahju ,kuid ta ei teadnud mida teha ,sest tal isa oli väga karm. Ema Kadil polnud, sest ema suri kahe aasta eest kopsuvähki. Kadi oli kindel, et isa kassi koju ei lase ja Kadi peab kassi lihtsalt tänavale nälgima jätma. Kuid Kadi ei suutnud seda teha ja ta võttis kiisu koju. Kadi õnneks isa kodus polnud ja ta otsustas kassile natuke süüa ja juua anda. Kuid siis nägi Kadi, et isa pööras maja ette ning Kadi ei teadnud mida teha. Laps viis kiiresti kassi oma tuppa ja läks isale vastu. Kadi nägi, et isa oli kurb ja ta oigas, sest selg oli talle juba ammu valu teinud ja see läks aina hullemaks. Peale seljavalu oli isa oma tööd kaotamas ja sissetulekut enam perel polnud. Polnud enam söögirahagi, aga ta otsustas ikkagi küsida: ,,Isa ?!". ,...
LIBAHUNT August Kitzberg Vaatus Olulisim sündmus Pinge tõstmise vahend Konflikt I Tiina kasulapseks võtmine Hundid, ootus, lapse - tulek II Avastati, et Tiina ema oli nõid; lõpuks hakkas Hakati arvama, et Tiina Tiina-Mari aga Mari aru saama, et hoopis Tiina on on libahunt. libahunt. III Tiina läheb metsa Üha enam inimesi usub, Margus-Mari et Tiina on libahunt. IV Tiina tuleb metsast tagasi Järsku nähakse toas Vanaema-Margus varju ...
elulise sündmustikuga näidend. 24. Tragöödia- kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. 25. Komöödia- koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. 26. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund,mille algmeid leidub 18.sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. 27. Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel
"Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Tallinn 2006) Tõlked Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest) Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest). Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest) Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. Looming, 2002, nr 7, 987990. Kirjandus Mati Unt. Neiu Astrahanist. Looming, 2000, nr 9, lk 14061407. Jaak Urmet. Kolm debüüti. Vikerkaar 2001, nr 1, lk 9295. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
Kuidas elad, Ann ? Aidi Vallik Ann Kees Õppis hästi, korralik, viisakas Rita Suitsetas, tarbis alkoholi, vaene perkond Jutt räägib ühest tüdrukust nimega Ann Kees.Annil on karm perekond. Ühel päeval leiab Ann ema päeviku ja loeb , milline laiskus ja pätt tema ema kunagi ise oli. Koolis hakkab Ann Läbi saama Ritaga , kes suitas ja oli pätt, Ann ja Rita hakkasid nii hästi läbi saama ,et otsustasid puhkust võtta nii koolist kui ka vanematest. Nad said kaubale kahe klassiõega, et minna nede surnud vanaisa majja Võsule. Seal sai ka Anni sutemise ja alkoholi tarbimise alguse.Mõnel aja pärast said nad tuttavaks Villemiga, kes sai varsti parimaks sõbraks Anniga. Rita kutsus oma venna ja tema sõbrad sinna, kes sõid , suitsetasid ja jõid kõik raha maha ning Ann viskas nad kõik välja kui ta Ritaga tülli läks. Lõpuks Ann jäi üksi tallu ning Villem käis teda külastamas. Viimasel korral viis Villem ta enda juurde, kus ta kohtus oma emaga ning ...
· Sisukord.....................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................2 · Autorist ja tema loomingutest....................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud Enekeni isa Toomas Üüve-le ,et tema tütar käib läbi sellise logardiga nagu seda oli Ekke. Kui Ekkele sai selgeks ,et nad ei saa kaua koos viibida , otsustas ta reisima
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus ning tal ei tulnud enam sõnad suust välja, kuid siis küsis ta vaikselt, mis tüdrukut vaevab, et ta niiviisi nutab. Tüdruk kõhkles ning siis ütles sosinal, neid ei ole enam. Ta rääkis poisile pikalt ja laialt oma vanematest, ja kuidas ta vanemad olid hukkunud. Selle ...
,,Et seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud." Oma igapäevaelus vajame me erinevaid teadmisi. Teadmisi, mis aitaksid meil hakkama saada erinevates olukordades ja teadmisi, mida saaksime kasutada erinevate ülesannete lahendamiseks. Selleks, et neid rakendada, tuleb neid omandada. A. France on öelnud: ,,Et seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud." Kuid kuidas on õige teadmisi koguda? Meie, inimesed, oleme kord loodud nii, et kui meile miski ei meeldi, siis me seda ei tee. Kõikjal ringi liikudes kohtame me erinevaid inimesi, kes kõik omavad erinevaid teadmisi. Nendega koos olles avastame tihti enda jaoks uusi teadmisi. Mõningad neist pakuvad meile huvi, kui samas teised jätavad meid täielikult külmaks. Osad jätame endale meelde, et neid hiljem praktiseerida ja teistel laseme lihtsalt ununeda. Endale tuleb lihtsalt selgeks teha, kuidas me soovime oma elu elada ja ainult nii suudame leida need õiged te...
Raamatuarvustus: ,,Medaljon" Tavaliselt ma raamatuid vabal ajal ei loe, loen kooli kohustuslikku kirjandust. Tihti on nii, et ma ei jõua oodata, millal loetav raamat läbi saab - see pole minu jaoks huvitav või on liiga raskesti loetav. Näiteks oli selline raamat 6. klassis loetud ,,Koolilood" . Õnneks sai õpetaja sellest aru ja vahetas raamatut. Viimane teos, mida ma praegu lugenud olen, on ,,Medaljon" . See pani mind hoopis teisiti suhtuma kõikidesse raamatutesse. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17-aastasena. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009. aastal. Ene Sepp kirjutas noortele raamatu, mis räägib tänapäeva elust. Selle peategelasteks on 9. klassi õpilased Heidi ja Tanel. Lugu räägibki noorte elust: nende raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Mulle meeldis raamat, sest seda oli lihtne lugeda. Lugedes ma mõistsin olukordi ning tihti tuli ette tuttav tunne. Raamat oli hästi sõnastatud - l...
Jules Verne ,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" Tegevusaeg: 1866-1868 Kesksed tegelased: Kapten Nemo: Salapärane inimene, kes oli Nautiluse kapten. Ta toetas rõhutuid ja oli katkestanud sidemed maaga (mitte täielikult). Tema pere oli hävitatud ja vara võetud tundmatute inimeste poolt kelle päritolu Kapten Nemo Pierre Aronnaxile, Ned Landile ja Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal. Lühikokkuvõte: Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit hiiglasliku asja, pikka sigarikuju...
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Maailma õpitakse tundma kahel viisil,silmade ja südamega. Silmadega vaadatakse,kuid jäädakse ikkagi justkui pimedaks.Südamega püütakse aru saada inimeste tunnetest ja olemusest. Kuid mis on see, mida me näeme vaid südamega? Sageli tuleb elus otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? V...
Pärnu Koidula Gümnaasium Philip Saksing APPLE INC Referaat Juhendaja Marge Kanniste Pärnu 2010 SISUKORD 1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi. Mac OS X sisaldab iTunes'i (see on heli- ja videofailide esitamise programm, mis võimaldab teil ka erinevaid rakendusi osta läbi intern...
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglise kirjanik, poeet, filoloog ja professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. ...
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidan...
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
William Shakespeare Nimi Klass Üldiselt William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk Inglismaal. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis. Üldiselt Inglise luuletaja ja näitekirjanik. Elas väidetavalt 23.aprill 1564 3. mai 1616. Abiellus endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna, ning kaksikud Judith ja Hamnet . Hamnet suri 11 aastaselt. Üldiselt 1592. aastal siirdus Shakespeare Londonisse. Ta töötas "Lord Chamberlaini meeste" kompaniis, mis hiljem nimetati ümber "Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasutus. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka...
Võrdlev Iseloomustus Piia ja Linnea Raamatus ,,Minu ja Jumala vahel on kõik läbi!" oli kaks sõpra Piia ja Linnea, kes küll raamatu algul polnud sõbrad veel. Nad olid väga kiindunud üksteisesse ja olid Need parimad sõbrannad. Linnea oli välimuselt mitte eriti ilus ja pikk. Ta oli praktiliselt rinnatu ja teda mõnitati aeg-ajalt selle eest. Samas, kui Piia oli ka pikk ja suhteliselt rinnatu, ei mõnitatud teda kunagi. Piial ka ilu just kõige suurem asi polnud, aga poisid suutis ta ikka ära võluda ja Linnea oli imestunud selle üle, et kuidas ta seda teeb. Piia seletas Linneale et, tuleb olla sina ise ja posile mitte nii kähku järele anda ja neid rünnata näiteks välja kutsumistega vestluse käigus, nagu ta ise oli teinud seal raamatus. Neile mõlemale meeldisid poisid, kuid Linnea oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju...
SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL Nimi: ,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit.
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata. Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropen...
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ai...
Kapten Tonks Reisi algus Elas kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule...
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema n...
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore ...
Julia Shashkina & Sofja Ümarik Raamat algab tüdrukuga nimega Susie Salmon. Ta oli valgenahaline, helepruunide juustega ja siniste silmadega. Susie oli 14, kui ta mõrvati. Kui Susie veel väike oli, muretses ta klaaskuulis olevast üksikust pingviinikesest. Kuid isa rahustas teda: "Ära muretse, Susie, tal on tore elu. Ta on suletud ideaalsesse maailma." Peagi sattus Susie oma enda ideaalsesse maailma. Kuna pärast surma ootas teda oma elu taevas. 6. detsembril 1973 kõndis ta nagu alati koolist koju. Maisipõldu ületades peatas teda tema naaber Mr. Harvey. Mr. Harvey oli väga kummaline, talle meeldis teha nukumajasid ning ehitada igasuguseid imelikke ehitisi. Seekord oli ta valmistanud midagi uut. Ta pakkus Susiele olla esimene, kes külastab tema tehtud maa- alust ruumi. See oli Susie jaoks väga huvitav. Peagi muutus kõik kahtlaseks ja sõbralik naaber osutus mõrvariks. Sel päeval ta suri ja muutus kõik. Ei lei...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Hirvekütt James Fenimore Cooper Autorist James Fenimore Cooper (15. september 1789 14. september 1851) oli ameerika kirjanik. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5- köiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud": ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria") Raamatu sisu Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitlusesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohu...
kaks raamatut: Noor-Eestist arbujateni ja Eesti Kirjanduslugu. Loodan, et see referaat aitab mõista kirjanikke erinevaid vaatenurki ja mõtteid oma luulele. 2 Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus Lk 3- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 140 Lk 4- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 259 Lk 5- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 146-147 Lk 6- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 154-155 Lk 7- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 151-152
Medaljon Kui keegi sel hetkel tüdrukute WC-s viibinuks, oleks ta kuulnud ukse lahtiminekut ja tagasihoitud nuuksatust. Nii algab romaan ,,Medaljon", mille kirjutas 17-aastane Ene Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel. 15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest. Onn omab Taneli jaoks suure...
J.D. Saliner "Kuristik rukkis" 1)Holden kib Pencey erakeskkoolis. Oma klassikaaslastega ta eriti lbi ei saa. Ta peab neid vltsideks ning silma- kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede eluphimtete jrgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,ritavad alati endast parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ack...
IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema ...
,,Hei, Lilli!" Susanne Füslcher Tegelased : Lilli , Lilli vanemad , Jenny , Amy , Marek , monsieur ja madame Sarraute , Arthur , Fabienne , Julie , Katrin , madame Paulot , madame Morlat , koer Napoleon . Kokkuvõte : Lilli on täiesti tavaline 18.aastane tüdruk . Ta tahtis välimaale minna , et seal lapsehoidjaks saada . Et Prantsusmaale lapsehoidjaks minna pidi Lilli maha pikki lahinguid . Ta vanemad ja klassikaaslased arvasid , et ta ei saa seal iseseisvalt hakkama . Lõpuks Lilli sai mis tahtis ja ta sõitiski välismaale . Ta lootis saada Pariisi või kuskile uhkesse kohta aga sai hoopis Prantsusmaale kuskile külakolkasse , seal võtsid teda vastu pereisa Jean , pereema Marie , nende lapsed kes olid kaksikud Julie ja Fabienne ning koer Napoleon . Esimesel päeval ei pidanud ta midagi tegema , ta ainult pakkis oma asju lahti . Teisel päeval talle räägiti ta palgast , tööst ja tutvustati kõike lähemalt ...
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal su...
Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Sisukord · 1 Mõisteid · 2 Kirjanduse liigid o 2.1 Keele ja kirja järgi o 2.2 Funktsionaalselt o 2.3 Ajaliselt ja ruumiliselt o 2.4 Taseme põhjal o 2.5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proo...
,,Kalevala" Tegelased: Väinamöis , Joukahainen , Aino-Neiu , Jänes , Põhjala emand, Ilmarinen , Kyllikki, Lemminkäinen, Kullervo, Ruotus Sisu: Sündis Soomes mees nimega Väinamöinen ,kellel olid võimed kuna ta oli nagu jumal. Ta hakkas ehitama ja kündma põldusi ning selle pärast ,ta raidus maha palju puid kui ühe puudest jättis lindude jaoks. Hiljem kohtus Väinamöinen Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt. Aino oli selle naise nimi ning ta keeldus Väinamöinenile naiseks mine ning ta uppus merre. Hiljem läks samasse merre kala püüdma Väinamöinen ning püüdis merineitsi kes oligi tegelikult Aino. Väinamöinen seda ,aga ei teadnud ja lasi ta vette tagasi. Joukahainen tahtis saada ,aga kättemaksu ja viskas Väinamöinenit odaga ,kes kukkus merre ning tänu kotkale kellele ta oli jä...
Autor: Andre Kägra "Oliver Twist" Oliveri ema sureb sünnitusel ja Oliveri isast ei teata midagi ,seetõttu kasvab Oliver üles kogukonna lastekodus. Mõne aasta pärast viib mister Bumble ta vaestemajja. Seal teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb kõigil väheks. Oliver küsis majaisanda käest süüa juurde selle peale visati ta kartsa.Järgmisel päeval pandi välja kuulutus ,kes Oliveri vabastab saab viis naela. Seetõttu satub Oliver mister Sowerberry juurde ,kus ta abiks on hiljem saab ka raskema töö. Seda ei talu aga surnumatja juures töötav poiis Noah ,kes Oliveri ema teotades Oliveri endast välja ajab. Mille peale Oliver talle kallale läheb. Süüdlaseks peetakse Oliveri ning ta visatakse keldrisse. See ebaõiglus paneb Oliveri põgenema. Pärast seitset päeva j...
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad...
9. klass Mati Unt Referaat Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Tuntumad romaanid.................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................7 Sissejuhatus Mati Unt oli tuntud Eesti kirjanik, kelle teosed on tänapäevani kuulsad. Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanuar 1944, suri 22. august 2005. Ta õppis õppis
Kallid lõpetajad! Selle 9. aasta jooksul, mis Te koolis käisite oli Teil palju õnnestumisi, lootuste ületamisi kui ka nende purunemist. Sellegipoolest olete Te olnud super tublid! Te ei käinud siin koolis mitte ainult hariduse pärast vaid ka koolikaaslaste pärast koos muutsite te üksteise päevad paremaks, õpetajad talutavamaks ja tunnid põnevamaks, kuid igal asjal on ka oma aeg. Vaevugi mäletate te seda, kuidas Te esimesse klassi astusite kus kõik oli nii uus ja huvitav ja nüüd mõtlete, kui kahju, et see etapp läbi on või koguni vastupidi, kui hea et see läbi on! Kullakesed, 9. aastat kooli on nüüdseks Teil läbi! Suurepärast suve algust, ilusat kooli lõppu ning võimsat lõpupidu!
Fantaasiajutt Surma suus Hirm, surm, adrenaliin, need on ainult mõned asjad, mis minus sellel hetkel võimust võtsid. Ma ei oleks iialgi arvanud, et minu nii tavalisest päevast võiks saada selline, nagu praegu on. Ühe silmapilgu vältel muutus kõik. Ma olin hukule määratud. Kõik muutus ähmaseks ja ma hakkasin peas kuulma hääli. Väike nagu ma olen, ei suuda ma võidelda suure tugeva linnuga, kelle nokk on hiiglaslik. Minu punane värvus hakkas juba hirmust halliks tõmbuma. Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt...
Ürgne kutse Jack London Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, k...
Valgekihv Jack London Jack Londoni teoses ,,Valgekihv" jutustatakse hundi elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Kõik algas ühel külmal talvel, kui hunt Kiche ja koer Ükssilm said pojad. Talv oli külm, mille tagajärjel surid kõik pojad väljaarvatud üks, Valgekihv. Ta oli hundi ja koera segu. Tal oli koera iseloom, ta sõbrustas inimestega ja püüdis olla inimeste sõber. Teine pool temast oli metsik ja tal olid instinktid, et looduses ellu jääda. Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks sai Hall Kobras. Hall Kobras oli vaene ning tal olid ka suured võlad. Vaesuse tagajärjel pidi Hall Kobras Valgekihva maha müüma. Minu meelest oli see väga vale tegu, sest sõbra maha müümine peaks olema viimane asi, mille pealt...
Fifth level arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt." romantilisi kirjanikke Friedrich reinhold kreutzwald 1804-1882 Folklorist ja etnoloog Click to edit Master text styles Rahvavalgustuslik Second level Third level kirjandus Fourth level Allegooriline satiir Fifth level "Reinuvader Rebane" (1850) Rahvaraanat "Kilplased" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866) "Kalevipoeg" (1857- 1861; 1862) http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus / Kreutzwald haige
Punk! Kätlin Vaarmaa Rapla Ühisgümnaasium 7b Sisukord. 1.Pungi ajalugu ja tähendus. 2.Nirvana. 3.Pungi ajalugu Eestis. 4. Punk luuletused . Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Punk http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punk http://et.wikipedia.org/wiki/Nirvana ja http://punk.bumpclub.ee/ 1.Punk- individualistliku anarhismi alaliik subkultuur, misväljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Muusikas on ta tihedalt seotud punk-rockiga. Punki kui subkultuuri juured on avangardkunsti püüdes maailma sokeerida. Mõistest "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. a keskpaigas USAs, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tek...
päriselt seal. Raamat on ja peabki olema elamus. Lisaks elamustele annab raamat uusi teadmisi, uut sõnavara ning väljendusoskust. Palju lugev inimene on haritud inimene. Suur lugemus toob alati kasu, mitte kunagi kahju. Suur lugemus aitab elus edasi. Selle järgi, mida inimene loeb, saab suuresti määrata selle, kes ta on. Kas inimesele meeldib või ei meeldi lugeda, kui palju või vähe ta lugenud on, kas see loetud kirjandus on sügav või n-ö pinnapealne, ajaviitekirjandus. Iga raamat on väärt lugemist, rääkigu ta siis millest tahes. Kirjandus on parim viis aega targalt, mõnusalt, emotsionaalselt ja omapäraseltki sisustada. Hea raamat ON parim kaaslane, igal pool.
Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai sellest aru kuid ta oli v6imetu ennast kaitsma.Sellest oli tingitud tiina õnnetu saatus. Libahunt kui öösiti kui oli täiskuu ja siis oli ta hunt ja päeval inimene.Libahunt ei olnud kui hunt ta oli tugevam kiirem targem ja mõtles paremini ehk loogilisemalt.Libahunt kui ka lumeinimene on ulme kirjandus.Sellest ei ole mingeid tõendeid et kunagi üldse midagi siukest olnud oleks.Inimestele ikka meeldib igast õudus jutte välja mõelda see oli kunagi ja on ka praegu tuues näiteks Locnessi koletise.Sellest on pilte kuid kindalt tõestust pole.Libahunt minu arvamus sellest oleks selline et, keegi nägi mingit karvast meest-arvatavasti kasukas metsas ringi liikumas ja sellest tingituna lasi ta jutu liikvele et nägi ,,libahunti" .Loomulikult on see vale ja sellega on rahvast hirmutatud
See raamat räägib Tsatsikist , kes elab koos oma mampsi ja nende üürniku Göraniga . Neil on suur korter . Tsatsiki ei tahtnud üldse kooli minna ta arvas , et tänu koolile on terve ta elu mokas .Aga siis lohutas mamps teda et sügisese koolivaheajani on 53 päeva jäänud . Tsatsiki ja Per Hammer arvasid et nende klassijuhata on ahvnaine kuna ta jalad olid karvased . Peale kooli otsustasidki Per Hammer ja Tsatsiki õpetaja järgi luurata . Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid .Märten käib mampsi juures kittarri õppimas , aga Tsatsiki on armukade . Tsatsiki armus enda klassi kõige ilusamasse tüdrukusse , kelle nimi oli Maria Grynwall . Hommikul läks Tsatsiki koos Gäraniga kooli . Ta jõudis kooli väga vara ja jäi klassi ukse taha pingile pikutama . Järsku aga ta juba magas seal ja õpetaja äratas ta ülesse...
Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et M...
Kriminaalromaan Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Tõlkja, kirjastus: Ralf Toming, ,,Eesti Raamat" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 151lk Tegevus toimub rongil nimega Idaekspress, mis suundub Istanbuli.Reisijad elavad vagunis nimega Istanbuli-Calais. Tapetakse reisija nimega Mr. Ratchett alias Cassett, kes röövis Armstrongide lapse ja tappis seejärel ta. Selles õnnetuses said surma veel lapse ema ja isa ning lõpuks hüppas teenijatüdruk katuselt alla. See oli Ameerika suurim tragöödia. Kuritegu hakkab uurima Hercule Poirot, koos arsti dr. Constantine ja vaguniülema Bouciga. Hercule Poirot on ainuke dektektiiv rongis ja talle usaldatakse mõrva uurimine kui heale ja tublile uurijale. Poirot on väga umbusklik inimene ja mitte eriti jutukas. Poirot on ka sihikindel ja hea fantaasiaga, mis aitab teda kuriteo uurimisel. Poirot on sale ja pikka kasvu, mustade vuntsidega ja riietuses eelistab musta vä...
Stephen William Hawking koostanud Elulugu · Stephen William Hawking sündis 8. jaanuar 1942.aastal, Oxfordis, Inglismaal. · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini · Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika · Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut,A Brief History of Time, Black Holes ja The Universumi in a Nutshell · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini". Veelgi tuntumaks teeb legendaarse professori tema harukordne elukäik · Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma...
Elu ilusaimad hetked Tairi Kalberg Elu on pikk ja mitmekülgne ajajärk. Peale surma pannakse meie hauaplatsile kivi. Kivi, millel on kujutatud kaks aastaarvu, mida ühendab üks pisike kriipsuke. Need kaks numbrit, mis tähistavad inimese sünni- ja surmaaastat ei olegi tähtsad. Tähtis on hoopis see imetilluke kriipsuke nende vahel, mis tähistab elu. Kriipsu sisse on mässitud terve meie elu. Kurbus. Rõõm. Viha. Armastus. Pisarad.. Selles kriipsus on ka kõige pisem detail meie elust. Seal on ilusaimad & samas ka kõige kurvemad hetked alustades sünnist, lõpetades surmaga. Arvatakse, et elu ilusaimad hetked mööduvad koos pere, sõprade, lähedaste ja kallite inimestega. Arvatakse, et neid hetki täidavad meeldejäävad sündmustest nagu kooli lõpetamine, pulmad, lapse sünd.. Loomulikult on elus nii kurbi, kui ka rõõmsaid hetki, kuid kõige ilusamat või kurvemat hetke pole võimalik leida. Nad kõik on omavahel seotud. Seda igas mõt...
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek , ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel...
Korallid Emajões" Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud ar...
Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu. Konrad Mägi "Naise portree". Hiljuti enam kui miljoni krooni eest müüdud ja sellega Eesti portreedemüügi hinnarekordi teinud Mägi maal on haruldane selle poolest, et lisaks tundmatuks jäänud daami näole on näha ka tema käed. Kasutatud kirjandus · Karl Muru "Noor-Eestist arbujateni" · EE nr. 6 · Postimees 4. detsember 2008 · http://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi · http://www.finst.ee/images/VGRidala.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ridala · http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/ridala.htm · http://www2.kirmus.ee/nooreesti/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti
Tänavalapsed Tea Kask Sissejuhatus Mattias oli 4aastane poiss, kes kannatas pidevalt koduvägivalla ning näljatunde all Tal oli kolm vanemat venda, ema ja vanaema Nad elasid väga mustas kodus Tänavale soovitas Mattiasel minna vanaema Mattiasest saab kerjus Tänaval sai Mattias sõbraks kodutu Keniga Ken õpetas Mattiast kerjama ja kutsus ta õhtuti enda urkasse Ükskord kerjates kohtus Mattias vanema venna Martiniga (5 aastane) Peale seda hakkasid vennad koos kerjamas käima Mattias õpib varastama, suitsetama ja liimi nuusutama Peale kerjamist ütles Martin vennale, et ta pistaks poes endale midagi taskusse Kui Martin õhtul taskust suitsupaki võttis, pakkus ta seda ka Mattiasele. Mõne aja pärast tutvustas Martin talle ka liimi nuusutamist Liimi nuusutamisest jäi Mattias sõltuvusse Politsei ja ema Tänaval kerjates jäid poisid mitmeid kordi vahele Nad viidi siis jaoskonda kus neilt küsiti küsimusi ema kohta. Ema oli poistel käskin...
Oli laupäeva varane hommiku tund, kui astusin välisuksest välja. Järjekordne õudus minu unes oli põhjuseks, miks ei saanud magada. Uksest välja saades tundsin kergendust ja kummalist vabadust elu suhtes ja pähe tekkisid mõtted ehk on aeg nüüd põgeneda ja alla vanduda muredele. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Just nagu elu piitsutaks mind ei millegi ja väikeste pahanduste eest, mis on kunagi tehtud. Tol hetkel ma ei mõelnud midagi ning jalad valisid ise suuna kuhu minna ja kuidas minna. Kõrvaklapid kõrvas ja telefonis mängiv muusika lisas totaalse efekti, et nii just peabki. Laulusõnad kinnitasid, et asjad kulgevad nagu nii halvasti ning mina seda muuta ei saa. Mind tabas just kui välk selgest taevast. Mis mõttes ei saa, alati saab, 118 Järsku tekkinud mõtted summutasid muusika, mis mängis endiselt taustaks. Olin seisma jäänud keset porilompi ja vihm endiselt piitsustas mu nägu. Ma teadsin, et asjad ei saa jääda nii. ...
Ma alles noor, kuid ühest teisest väsinud Maailm on täis draamat ja valesid. Need on kaks asja ilma milleta ei saa lihtsalt elada. Ameerika koosneb ülekaalulistest, kes ei hinda elu. Eesti on väike ning selles riigis elavad madala moraaliga inimesed. Ning lisaks sellele kõigele on ilmas tohutult ebaõiglust. Iga aastaga tundub olevat nii lohutav lapsepõlv, kui kakeldi mingi mõtetu liivakasti ehitise pärast. Tol ajal oli see muidugi suur mure ja muserdas. Kuid võrreldes sellega, mis on praegu, neid asju ei anna võrrelda. Igapäevaga minu elus kasvab negatiivsus ja tuleb aina vähem positiivsust. Probleemid kasvavad, küsimused kasvavd kõik kasvab ega miski taha seisma jääda. Tänapäeval on tüüpiline asi vastata küsimusele ilma mõtlemata ning on kordi, mil see sisaldab valet. Ükski asi ei jää siin maailmas varjatuks, omal ajal tuleb kõik välja ning see järel tekib draama. Mul küll võib olla vanust väha, kuid koge...
Kui ajalugu läinuks teisiti... On huvitav teada, et mitte keegi ei saa päriselt kindel olla Eesti rahva ajaloost kirjutatud sündmuste tões. Teame vaid üksikuid fakte, mõningaid oletusi. Paljud ajalooraamatud räägivad põnevaid lugusid sõdadest ,inimestest, kes seal väidetavalt kangelastegusid tegid ja ka vaenlastest, keda loomulikult headeks ei peeta. Tavaliste inimeste tundeid ega tegemisi ei ole meil kunagi võimalik teada saada. Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis. Meil jääb üle vaid unistada ajas tagasi rändamisest ja mõistatada, mis oleks olnud teisiti ja mis mitte. Usun, et kui poleks olnud avastatud muistset Pulli asulat, ei oleks Eesti rah...
Oma kool Alexandre Dumas Referaat Oma Nimi ?. klass Oma asukoht 2010 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Alexandre Dumas 3. Dumas ja pere 4. Dumas ja ta kirjutised 5. Dumas père teosed 5. Pildid 6. Kasutatud kirjandus 2. Alexandre Dumas Alexandre Dumas (sünninimega Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie) sündis 24. juulil 1802, Villers-Catteretsis ja suri 5. detsembril 1870, Pariisis. Ta oli prantsuse kirjanik ja ta jõudis oma elujooksul kirjutada mitmeid ka tänapäeval tuntud romaane. Tema raamatute alusel on lavastatud ka mitmeid näidendeid, filme ja ballett. Dumas ja pere
Õpetaja või iseenda petmine? Koridoris, noored valmistuvad venekeele kirjandiks, mis oli vaja kodus pähe õppida. Kõik istuvad maas ning õpivad usinalt. Üks õpilastest, aga ei tahtnud tööd sooritada ausal teel. Ta kükitas hämara koridori teises otsas, käes pikk kirjand ning väärtuslik diktofon. Punase peaga tark venekeele pedagoog, aga tahtis hetkeks töökatele õpilastele pilgu peale heita ning küsida mitut asja. Õpetaja lähenes neile ning küsis igasuguseid huvitavaid asju, ise samalajal piiludes üle parema õla, pimeda koridori lõppu, märgates seal kahtlast tegevust. Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist ...
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu ...
Mida suudab avalik arvamus? Ilma pikema jututa julgen ma öelda, et avalik arvamus suudab kõike! Viimastel aastakümnetel on väga oluliseks vahendiks inimestele arvuti. See asendab telefone, televiisoreid, raamatuid, ümbrikukirje, ajalehti, infopunkte ja palju muud sellist. Arvuti on tänapäeva inimestele üks olulisemaid töövahendeid, mida ei asenda mitte miski. Sellest tulenevalt on igal inimesel võimalik külastada teiste inimeste kasutajakontosid, kommenteerida uudist või mõnda pilti, jagada infot ülikiirelt. Seoses sellega, et inimene loob endale arvutimaailma konto, kuhu saab lisada pilte ning muid teateid, on ka teistel vabad käed selle nägemiseks ja loomulikult kommenteerimiseks. Kindlasti on palju neid, kellele ekraani taga, kaitstud positsioonil, meeldib teiste kallal nokkida. (Nokkijaid ei pruugi olla üks.) Sellest võib omakorda tekkida ,,interneti kaklus", kus nõrgem kaotab. Kaotaja e...
annaabi.ee 
