Kas laenata või mitte? Paljud inimesed vaevlevad raha puuduse küüsis. Võib isegi öelda, et põhimõtteliselt kõik. Aga on erandeid kaa, näiteks Ameerika Ühendriikide kõige rikkam mees Bill Gates ei vaevle raha puuduse küüsis. Ma isiklikult arvan isegi, et ta ei mõtlegi rahast, sest tal vaba raha on rohkem, kui me isegi suudaks ette kujutada. Täpsemalt on tal vabavara 72 billionit dollarit. Ta saavutas oma edu tänu sellele, et ta koos Paul Alleniga asutas maailma suurima isikliku arvuti tarkvara firma Microsoft. Ma isiklikult arvan isegi, et ta ei mõtlegi oma vabast rahast, sest tal on seda isegi rohkem, kui me isegi suudaks ette kujutada. Kui ta tahab, siis ostab kõike mida hing ihaldab ja elab väga õnneliku elu. Kuid sellepärast ei tasu loota, et ka sinust võib saada biljonäär. Aga suurem osa inimestest siiski mõtleb oma vabale varale ning isegi väga paljud nendest pööravad sellele suurt tähelepanu, et ei satu...
..................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.................................................................................................................... 7. Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 8. Lisad............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Uurimustöö koosneb murdeealiste probleemidest. Töö eesmärgiks on rohkem teada saada murdeealistest ja nende probleemidest ning mida võiksid noored teistmoodi
CV Curriculum Vitae Nimi: HÄLY RÄTSEP Sünniaeg: 09.12.1997, Haapsalu Aadress: Siimu tee 18, 90602 Telefon: 56623663(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2005 2008 Rõude Algkool 2008 2014 Martna Põhikool (omandatud põhiharidus) 2014 - Haapsalu Kutsehariduskeskus TÖÖKOGEMUS: PUUDUB MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine suurepärane, rääkimine väga hea, kirjutamine väga hea Vene keel mõistmine rahuldav, rääkimine rahuldav, kirjutamine hea Arvutioskus: Windows 8, (Microsoft Office Word) Autojuhiload: PUUDUB Huvialad: Laulmine, tantsimine Kooskõlastatud soovitaja: 1. Even Baumann, Baumann viimistleb OÜ, otsene juht, tel 58242121 ...
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe ...
,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1) 3 vastanduvate tegelaste paari. Mille poolest tegelased erinevad/sarnanevad ? · Jürka ja Ants . Üks oli suur karvane sarvadega mehemürakas, Ants aga meenutas tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits ...
Kiusajast ohvrini on lühike samm Katrin Karu IIKU Koolikiusamine on hetkel ülemaailma väga aktuaalne teema, ning on loodud palju ühinguid, et seda ennetada ning takistada. Iga inimene on vast kokku puutunud koolivägivallaga, kas siis vaimse või lausa füüsilise kiusamisega, olles ise kas kiusaja, kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et laps...
Jutukogu · ,,Väikesed võililled" (1983) Õpik · ,,Karu-aabits" (1971) Muinasjutukogu · ,,Roosa muinasjutt" (1990) Näidendikogu ,,Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" (1980) · Romaan · ,,Umbjärv" (1985), täiskasvanuile -3- Kasutatud kirjandus: 1. Google 2. Vikipedia 3. TEA laste- ja noorte entsüklopeedia 4. EE (6 kd.) 5. Ajaleht ,,Postimees",11.veebruar,2011a. -5- Sisukord: 2.Heljo Mänd. Tema looming. Tuntumad teosed. 3.Tuntumad teosed jätkub. 4.Materjal ajalehest. 5.Kasutatud kirjandus. -1-
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemisteg...
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis
Koolikiusamine ja kirjandus Koolikiusamine on korduv vägivaldne käitumine teise kaasõpilase või õpetaja suhtes. Seda võib jagada kaheks: vaimne ja füüsiline vägivald. Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgat...
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhat...
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õigu...
Retsensioon „Kui loll võib inimene olla“ Kuressaare Kultuurikeskuses toimus 9.oktoobril kell 19.00 Peeter Oja stend-up etendus „Kui loll võib inimene olla“. Näitemäng rääkis tavalistest elulistest olukordadest, mis tõestavad, kui rumalalt mõnikord käitume. Oja pidi laval edasi andma kümneid erinevaid emotsioone ning situatsioone, kuigi ta oli seal üksi. 2014. aasta kevadel läks Peeter Oja 40-ks päevaks kõrbesse paastuma ja Ülimat Tõde otsima. See oli ränk teekond… Kuid, kui ta meie maailma tagasi jõudis, olid tema esimesed sõnad jalustrabavalt sügavad: „Mida aeg edasi, seda rohkem ma imestan, kui loll võib inimene olla.“ Näitleja oli laval vaid üksinda ning kogu tema liikumine seisnes vaid mõnest edasi-tagasi sammust, istumisest või püsti tõusmisest ning paarist käeviipest. See on imetlusväärne, kuidas ta selle kõik nii koomiliseks suutis muuta. Samal ajal suutis...
Pettus- Kerge pääsetee või kiire lõpp? William Shakespeare „Hamlet“ Inimesi meie ümber on mitmesuguseid- on neid, kes üritavad kerge vaeva ning pisikeste pettustega läbi lüüa ja on seesuguseid , kes teevad kõike ausalt ning pingutavad oma õnne nimel. Väidetakse, et pisikesed valed on lubatud. Kust maalt ei ole vale või pettus enam pisike? Ohvrite toomine on suuremal või vähemal määral vältimatu. Tihtipeale hakatakse ohvreid valima valest kategooriast. Pettusega saavutatud võit on kergem lõppema ning ükski kuritegu ei jää karistuseta. Jäädes lootma üksnes heale õnnele või rajades õhulosse valedele, ei jõua keegi meist eriti kaugele. Kahetsusväärselt palju on meie tänapäeva ühiskonnas inimesi, kes oma õnne nimel lõhuvad teiste jalgealust ning on valmis kõigeks, et saavutada püstitatud eesmärk. Kõige ehedamad näited sellest on poliitreklaamides, mida võime peaaegu igapäevaselt tä...
Kompositsiooni analüüs „Toomas Nipernaadi“ A.Gailit Raamatu peategelane on Toomas Nipernaadi, kes rändab ilmas ringi, et ammutada inspiratsiooni. Toomas on kirjanik ning oma käikudelt saab ta ideid uute kirjatükkide jaoks. Mees rändab lume sulamisest kuni järgmise lume maha tulekuni ning seekordse reisi ajal on tal palju erinevaid seiklusi. Ta kohtub paljude erinevate inimestega ning enda sõnul ka armub uuesti mitu korda. Armuda ta küll võis, kuid oma naist ta ka armastas. Teose faabula on loomulikult kulgev ja hästi mõistetav. Kogu raamat on jaotatud novellideks, mille järgi on kergem raamatu sisu mõista. „Toomas Nipernaadit“ on hea lugeda, sest iga eelnevat lugu on kerge järgnevaga seostada. Selleks, et ühest loost aru saada, peab loomulikult olema tuttav eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu he...
5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt - Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila koos maaga eluaegseks tarvitamiseks ja 200 000 marka. Vilde valiti Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Eesti Ajakirjanikkude Seltsi auliikmeks. 1923. a. märtsis saabus Vilde kodumaale, jäädes siia juba püsivalt elama. Tema vanadusaastad olid töörohked, kümne aasta jooksul pidi kirjastatama 9600 lehekülge Vilde loomingut. Redigeerimistööd toimetas Vilde ainuisikuliselt ning võib arvata, et selle arvelt jäid sündimata nii mõnigi romaan. Vilde säilitas elu lõpuni usu sõna kõikvõimsusse. Surm tabas Vildet 26. detsembril 1933. a.
Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ä...
Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tar...
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905)
NULLPUNKT Margus Karu Raamat räägib erinevatest probleemidest, mis lõpuks saavad lahendatud tänu peategelase tugevusele ja positiivsusele. Peategelasel Johannesel, õnnestub eliitkooli sisse saada. Uues klassis on ta kohe algusest heidikustaatusesse tagandatud. Ta püüab enda halba mainet küll päästa, kuid ebaõnnestub. Kuna Johannesel ei olnud sõpru, koduline olukord oli väga halb ja koolis oli ta see, keda pidevalt mõnitati ja narriti, sattus Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse, ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning...
võib saada vihaseks ning karistada seda huigajat metsas ära eksimisega. Metsahaldjad Veehaldjad ehk näkid Asuvad meredes, järvedes ja tiikides, ülepea sügavates vetes, eritiarmastavat nad neelukohti, kõikuvaid kohti mererandades Näeb välja nagu inimene, enamasti naine Mustad kalahambad Näki nägemine on halb enne Näki puhul on kõige olulisemtunnus laul ja mäng Veehaldjad Kasutatud kirjandus: http:// entsyklopeedia.ee/meedia/haldjas2/nene2_pa ge_0573 http:// www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology .pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Haldjas https://www.google.ee/fairypictures Tänan kuulamast!
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esita...
docstxt/14185767033002.txt
Armastus võib määrata karmi saatuse "Ma armastasin kiskjat" Pille Hanni Ilmumisaasta 2008 "Ma armastasin kiskjat" on sarimõrvari naise avameelne elulugu. Jutustus räägib, kuidas ta elas koos oma mõrtsukast abikaasaga. Tänu oma abikaasale sai Pille 12 aastat vangistust. Tegevus toimub Tallinnas ning oli aeg, kus Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all. 11. klassis jäi Pille rasedaks ning ta jättis kooli pooleli. Ta abiellus ning sai lapse. Abikaasa nimi oli Jaanus ning lapse nimi oli Peep. Hiljem nad lahutasid ning laps jäi Jaanusele. Pille ei jäänud aga sugugi leseks. Ta abiellus uue mehega, kelle nimi oli Andreas. Andreas oli ilus, pikk ning mehelik. Pille armastas teda läbinisisti. Last nad kahjuks ei saanud, kuna Pille jäi peale sünnitamist viljatuks. Mul oli kahju, et Pille lapsi enam ei saanud. Paljud naised teevad aborte ning nendega ei juhtu mitte midagi. Aga elu ongi ebaõiglane. Kahjuks ei läinud ka uue abikaasaga hästi....
Helga Nõu "Pea suu!" Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina ...
Ussisõnad Eesti rahvale Nii nagu teoses „Mees, kes teadis ussisõnu, kipuvad inimesed ka tänapäeval unustama traditsioone ning püüeldakse „põnevama“ ning „parema“ elu poole. Tuleb pidevalt ette olukordi, kus vanemad inimesed kritiseerivad linnaelu ning nooremad just linnadesse elama lähevadki, olenemata, mida neile räägitud on. Kui linnastumine on viimasel ajal hoogsalt kasvanud ning jätkab kasvamist, siis näeme me peagi, kuidas maakohtades elu enam ei edene ning tekkivad uued uskumused ja traditsioonid. Ma ei ütle, et inimesed peaksidki alati traditsioone järgima, kuid neid unustada ja neile mitte mõelda ei tee ka elu kergemaks. See ongi see, mis muudab meie elutempot ning tähtsad asjad esivanemate jaoks võivad kaduda. On palju kombeid, mis ajapikku muutunud või juurde tulnud on. Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud eba...
Kenno Mardi 10.C Isamaa, see on koht, kus avasin silmad ja koht, kus sulen silmad Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. „Noor-Eestile“- Luule...
.7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale
August Annist August Annist oli eesti kirjanduse- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras. Annist oli lõpetanud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna magistritööga eesti keele ning eesti ja üldise kirjanduse alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta komme...
Mordva 9.b klass Mordva Mordva Vabariik asub Venemaal. See eksisteerib aastast 1990. Mordva Vabariigi pea oli 1995– 2012 Nikolai Merkuškin ja alates 2012. aastast on Vladimir Volkov. Mordvas asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud Poliitvangide vangilaagrid. Mordvalased Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad - ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul - mokšad lääne ja ersad ida pool. Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 6...
Heiti Talvik Kaspar Lind 12B Elu O Sündinud 9. novembril 1904; O Varane huvi luule vastu; O Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis O 1923. a läks tööle Kohtla-Järvele O 1926-1934 õpingud Tartu Ülikoolis O ‘Abiellus Betti Alveriga O Arreteeriti 1945. aastal O Suri 1947. aastal Urmanovo haiglas, Tjumeni oblastis. Tähtsamad teosed Elu ajal ilmunud: O Palavik (1934) O Kohtupäev (1937) Posthuumselt valitud ja kogutud teosed: O Kogutud luuletused (1957) O Väike luuleraamat (1968) O Luuletused (1988) Märksõnad Talviku luule kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga...
Agnes ja Gabriel 20. aastat hiljem. Kui Agnes ja Gabriel olid juba 20. aastat koos elanud, otsustasid nad lõpuks kolida uhkesse majja, kus on meri vaid 200 m kaugusel ja seda nad tegidki.Selle 20. aasta jooksul oli nende perre sündinud kaks last.Üks 3 aastane Heldur ja teine 7 aastane Meria ning oodata oli ka kolmandat last.Nende peres on kõik rahulik,ei ühtegi sõda,ei ühtegi riidu ega midagi.Parim perekond, mida tahta. Ühel õhtul kui Gabriel metsast tuli, läks ta laste juurde ja ütles, et kuna te olete mul nii armsad, siis homme lähme sõidame rongiga 100 km kodust eemale puhkama, Karkalauro tiigi äärde.Lapsed olid väga õnnelikud seda kuuldes ja tõttasid kohe pakkima.Ka Agnes oli üllatunud, et Gabriel järsku sellise otsuse tegi. Kui saabus hommik ja nad juba rongijaamas olid, tuli nende juurde üks Ivo käsilastest, kes palus neil kaasa tulla. Aga Gabriel koos perega põgenes ruttu rongile, ennem kui käsilane nad kätte saab.Õn...
.... 12 Kompositsioon...................................................................................................... 14 Autori keel ja stiil.................................................................................................. 15 Teema ja idee....................................................................................................... 16 Lõpphinnang......................................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Sissejuhatus 2 „Liblikapüüdja“ on Inglise kirjaniku John Fowlesi esimene romaan, mille kirjutamist ta alustas 1960aasta lõpus ning sai valmis kuu ajaga. Ta ei andnud seda kohe trükki, vaid kontrollis ja tegi seda ümber kauem kui aasta
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsen...
tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel. Luuletus räägib inimesest, kes soovib leida endale hingesugulase, kuid kiire elutempo tõttu on tal selle kaaslase otsmisega raskusi. Kasutatud Kirjandus Wikipedia artikkel „Ellegia“ http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia (20.10.14) Annabel Leesalu artikkel nimega „Eleegia ja Jambid“ http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/eleegiad.htm (20.10.14)
Keel kui rahvuse peegel Kevin Harjo Ühte rahvust saavad iseloomustada mitmed tunnused: kodumaa, minevik, inimesed, kultuur. Ennekõike on keel kõige tähtsam tunnusmärk ühe rahva juures. See teeb ühest rahvast rahva. See näitab, mis on sellel rahval ühist ning miks nad kokku kuuluvad. Keel näitab kust rahvas pärit on, kuidas see rahvas üldse tekkis. Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu u...
Ain Kalmus „Juudas“ Pettumine ja selle tagajärjed Juudas pettus Jeesuses ja arvas, et Jeesus ei olegi Messias. „Kui ta ongi Messias, siis miks ta ennast ilmutanud pole“ – küsis Juudas eneselt. Ehk mõtles ta, et kui Jeesus ongi Messias, siis peaks ta ju olema surematu, ning kui ma ta reedaks, siis ehk ta ilmutaks end. Juudas oli elanud 3 aastat koos Jeesusega, olnud 3 aastat tema jünger. Ehk ta kannatus lihtsalt katkes ja ta tahtis teada saada tõde – kas messias on leitud? Mis põhjusel Juudas otsustas Jeesuse ära anda ümberlõikamatute kätte? Me ei tea, aga me võime oletata, miks ta seda tegi. Võimalikke põhjuseid on palju. Esimeseks: Kõigepealt läks ta Ülempreestriga kohtuma ainult sellepärast, et Jael ütles talle et too teda taga otsib. Teiseks: Kui Juudas läks ülempreestri jutule, siis pandi ta lihtsalt valiku ette – Kas saata oma rahvas hukka, või anda Jeesus ü...
Mis on pildil valesti Mis on siis pildil valesti? Me ju kõik teame Mari-Liis Lille kõnet, kus ta Tom Stoppardit tsiteeris ja väljendas oma mõtteid. Midagi on tõesti valesti. Inimesed kritiseerivad valitsust, riigiametnike, palku ja paljut muud. Midagi on valesti, sest inimesed üldjuhul ilma põhjuseta ei vingu. Midagi on vaja muuta. Nõustun Mari-Liisi kõnega igati, sest üks põhimõtetest mis ta rõhutas oli: Selleks et midagi muuta, peame me alustama enese muutmist. Me peame midagi endaga tegema. Mõte on selge. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju inimesi, kes kurdavad oma halva seisu üle. Tõsi. Aga nii see jääbki. Nad kurdavad, vinguvad, halavad, aga nad ei võta midagi ette. Just nagu annaks vingumine meile selle mida me tahame, nagu vingumine parandaks midagi. Selleks, et midagi korda saata, tuleb võtta midagi ette – pakkuda lahendusi ja neid täide viia. Sa võid ju mõelda, et sulle ei meeldi mänd, mis kasvab...
Kellavärgiga apelsinid – ehk legaalne vägivald Kevin Harjo Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“ Ilmunud orginaalis 1962, tõlgitud 2001 176 lehekülge Tõlkinud Udo Uibo Anthony Burgess’i kuulsaim raamat „Kellavärgiga apelsin“ on sisult väga huvitav raamat. Sellega lihtsalt on nii, et kas sulle meeldib, või ei meeldi üldse. Esmalt puutusin teosega kokku mõned aastad tagasi, kui juhtusin vaatama raamatu põhjal tehtud filmi. Filmi režissööriks on Stanley Kubrick, kes on nii mõnegi suurepärase filmiga hakkama saanud. Vaadates filmi, tuli mulle peale kõhedus. Ei saanudki kohe aru, kas see oli sellest et see film on geniaalne või hoopis ebameeldiv. Sellest hetkest alates teadsin, et tuleb ette võtta ka raamat. Alex, 14 aastane pätt tegeleb igapäevaselt ultravägivallatsemisega. Koos kambaga tegeleb ta röövimisega, peksmisega, vägistamisega ja isegi tapmisega. Ühel päeval Alexi „droogid“ ehk sõbrad reedavad ...
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kiriku...
Miks olid Vargamäe naistel aina silmad vees? Põhjuseid nukrutsemiseks oli Vargamäe naistel väga palju. Sellel ajal kus raamatus tegevus toimus, suhtuti naistesse hoopis teistmoodi, kui naistesse suhtutakse tänapäeval. Tihti oli olukordi, kus Vargamäe naistel polnud midagi muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus. Surres palus ta sauna Maril enda laste eest hoolitseda, sest ta teadis, et Mari on üks tugevamaid noorikuid kodukandis. Mari oli alguses õnnelik ja rõõmsameelne Vargamäe talutüdruk, kes eriti suurt muret ei tundnud. Kui ta sai päriselt ...
noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade Lavastused Eestis Milan Kundera – “Surematus” Esietendus 8.02.1996 Lavastaja Jaan Tooming Milan Kundera – “Jacques ja tema isand“ Esietendus 18.03.2000 Lavastaja Ain Mäeots. http://www.ohtuleht.ee/90198 There are no small parts. Only small actors. - Milan Kundera Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Milan_Kundera http://www.brainyquote.com/quotes/authors/ m/milan_kundera.html http://soniclabyrinth.blogspot.com/2010/08/mi lan-kundera-on-bachs-art-of-fugue.html http://www.kundera.de http://www.epl.ee/news/kultuur/milan-kundera -hoiatus-ideelise-lollpea-eest.d?id=51178627 http://et.wikipedia.org/wiki/Maagiline_realism TÄNAN TEID KUULAMAST !
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus ...
http://www.parnupostimees.ee/1035074/toomas-alatalu-usa-valimistulemuse-kasust-eestile/ Huvitavat Keelteoskus: inglise, hispaania, vene keeled Huvid: poliitika, muusika, reisimine (118 riiki) Kuuluvus muudesse ühendustesse: Eesti Euroinfoühing, Eesti NATO ühing, Universal Peace Federation - Ambassador for Peace (2001), Eesti Ajakirjanike Liit (2008), International Federation of Journalists (2008) Gracias por su atención! Kasutatud kirjandus http://www.toomasalatalu.eu http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Alata lu http://www.parnupostimees.ee/1035074/too mas-alatalu-usa-valimistulemuse-kasust-e estile/
Rahvusliku liikumise juhid Hurt ja Jakobson Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906 Sündis Põlvamaal 1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet Põllumeeste seltside asutaja ja innustaja Osale...
See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Patal...
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Villem Ridala. "Toomas ja Mai" Sisukokkuvõte Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas ...
“Kambalugu” D.Walbrecker Mall tuur 4. November 2013 Tegelased • Larissa- noor, heatahtlik, sattus probleemidesse kohtudes uute sõpradega, ühinedes bändiga • Chris- ennasttäis, nutikas,kutsus Larissa bändi • Kim- salapärane,tuim,andis Larissale kitarri hoiule Sündmused • Larissa bändiga ühinemine • Esimest korda kanepi proovimine • Bändist lahkumise soov Probleemid • Narkootikumid- Larissa kõhklused kas proovida või mitte • Vanemad olid harva kodus- ei saanud kontrollida lapse tegevusi • Suhtlemine- mõtted, kas jätkata suhtlemist uute sõpradega või mitte Minu arvamus Raamatu juures meeldisid: • Tegevuse äkilised pöörded Ei meeldinud: • Teoses olevate probleemide kordus Mina soovitaksin seda raamatut lugeda, just selle sisukuse ning õpetlikkuse pärast. Aitäh!
London London is the capital of England and of the United Kingdom. It`s one of the most populated cities in the world. More than 7 million people live in London today. London is situated in south-eastern England on the River Thames. The Romans started to build a town on the River Thames about 2000 years ago. They called their town Londinium and that`s where the name London comes from. London is made up of two ancient cities that are now joined together - the city of London and the city of Westminster. London is famous for it`s parks. Hyde Park is one of the largest and nicest of them . In summer you can walk in the park have a picnic or rent a small boat and go fishing. Hyde Park is also a place for big rock concerts - the Beatles, the Rolling Stones, Queen, the Red Hot Chilli Peppers and the Foo Fighters are just some of the bands that have played there.
trumpama. 10. Missuguse kingituse, mille üle peategelane rõõmustas, tõi onu vana-aastaõhtul? Tutt sammalt koos nahksete niiskete sinililledega. 11. Miks oli vanaema pahane, kui loomaloenduse ajal Laine temalt ankeedi täitmiseks sugu küsis? Sest tema arvates iga normaalne inimene saab aru, et tegemist on naisega. 12. Mida tähendab saadeti Teistele ajalehti ära tooma? 13. Peategelane ja kirjandus/lugemine/raamat. Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasele pakkus huvi kirjandus, lugemine ja raamatud. Kui peategelane esimest korda linna läks, tahtis ta raamatut ja vihikut, aga kuna talle vihikut ei müüdud, leppis ta veel teise raamatuga. See on kindel märk sellest, et peategelasele raamatud meeldisid. Raamatukogus meeldis peategelasele samuti käia. Lisaks piltidega raamatule tahtis peategelane võtta ka mõne paksu piltideta raamatu, et näidata kui tark ta on
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda ...
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilil...
Kristi Malk ''Kuuluse narrid'' Ed.Bornhöhe Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid. Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film, aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesi...
Sukk ja Saabas Ruth Vassel Kuidas elavad isa ja tütar peale traagilist õnnetust oma elu. Kuidas nende eludest käib läbi kaks naist, koos nendega nii mured kui ka rõõmud. Kuidas 14 aastane tüdruk erineb oma koolikaaslastest ja ta on ikka hinnatud. Räägib tugevast ja heast sidemest isa ja tütre vahel. Kokkuvõttes see räägib armastusest. Igat sorti armastusest. Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks. Hiljem selgus, et Katrina oli mehe elu armastus. Aleksandra klassijuhatajale meeldis tema isa. Al...
Punkluule 1.Esineb vulgaarsusi 2. Sümbolid: must lipp,metallist ketid, haaknõelad, needid, pealuud. 3. I ja Ü on asendatud y, V-w. 4. Iseloomustab: negatiivsus, üksindus,julgus erineda, mässumeelsed, kogunevad tänavatel, äng. 5. Pungi klassikud on: Tõnu Trubetski,Merle Jääger (hüüdnimega Merka), Villu Tamme, Liisi Ojamaa.
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hi...
Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega...
Arvustus ,,Tants aurukatla ümber’’ Mats Traat Elu, mis Eestis 20.sajandil toimus, kirjeldab Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber’’ üsnagi täpselt. Tegevus kulgeb läbi mitme inimpõlve, sellega seoses saame hea ülevaate, kuidas eestlaste elu ajajooksul muutub. Kirjanik Mats Traat on teinud hea ülevaate, mis 20.sajandil toimuda võis. Kuna Traat isegi sündinud samal ajal, siis oskas ta kirjeldada tolle aja maaelu, inimeste positsioone poliitikas ning eestlaste rolli Teises Maailmasõjas. Teoses on kasutatud vanat Lõuna-Eesti kõnepruuki, mida tänapäeval enam väga kuulda ei ole. Tegevus toimub peamiselt maal, mistõttu on aurukatlal jutus väga tähtis roll. Aurukatelt kasutati tavaliselt viljapõldudel ning sellega töötamine võis olla väga ohtlik. Kuna aurukatelt ei saanud endale iga talu üksi lubada, siis kasutas seda ühte katelt mitu talu korraga. Samuti selle ...
erinevused, noored ning nende mõtteviis, oma eluga hakkama saamine ja täiel rinnal elamine Millises eluetapis seda teost lugeda? Kuidas lugeda? 30ndates inimesed, kes tahavad rohkem mõista noori aga ka maailma, milles usk võib viia hävitavate tagajärgedeni. Millele teos mõtlema pani? Inimeste tegude tagajärjed on ulatuslikumad kui nad arvata võivad. Inimese taust võib olla hoopis huvitavam ja mitmekülgsem, kui esialgu välja paistab. Kasutatud kirjandus http://www.zaum.ee/2013/08/kriitilist-kriitikat- pargadega-parjatule.html http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raamatukatke nd-rein-raud-rekonstruktsioon.d?id=65619318 http://uudised.err.ee/v/kultuur/12901217-b49 9-4766-a04a-baeb0a5b29b9 Tänan kuulamast!
Keeles on rahva elujõud Eesti keelt kõneleb veidi üle miljoni inimese, mis tundub maailma suurima kõnelejate arvuga mandariini keele taustal imeväiksena. Kuid nagu vene kirjanik Lev Tolstoi on öelnud: „ Keel on rahvuse hing“. Selle püsimajäämisel on ainuroll meie endi ühtsusel, elujõul ning sellel, kui suurt vaeva näeme keele säilimise ning edasiviimise osas. Eesti keel on üks ilusamaid ning tublimaid keeli just seetõttu, et see on üle pidanud elama nii mõndagi, millest mõni teine keel ennast välja poleks keerutanud. Sõjaaegsetel ning –järgsetel aastatel suudeti säilitada mitte ainult juriidiline järjepidevus, vaid ka keel ning kultuur. Siinkohal tuleks teha suur kummardus eesti rahvale, kes on suutnud takistusi trotsides olla alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning i...
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eu...
Miks sureb Indreku usk Jumalasse? Indreku usk Jumalasse kaob läbi mitmete asjaolude ja olukordade millese ta sattus. Need panid ta mõistama, et Jumalat taevas ei ole, aga saa saad olla iseenda jumal, kui sa seda vähegi ise tahad. Indrek oli maapoiss, kes läks Tartusse õppima, et omandada haridus. Tema valikuks oli Mauruse erakool, sinna võeti vastu kõik, kes vähegi õppida soovisid või need kellel oli raha õppingute eest tasumiseks. Mauruse koolis ei olnud piiriks seal juures ka rahvus ega vanus. Mauruse erakooli Jumalaks oli härra Maurus ise ehk ta nimetas ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust. Kuigi härra Maurus oli pidevalt ise üpris valelik ja salatsev. Maurus aga pidas seda õigeks tegutsemis viisiks ning oli kindle, et kõnnib õiget radapidi, sest ta ise on Jumal. Indreku kodus olidi teda kasvatatud teadmisega, et jumal on ...
VABADUS VALIDA Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase...
globaalse loomemajanduse toodang ja kultuur. Tänapäeva Eesti kultuur kipub püüdlema üha rohkem ja rohkem läänemaailma suunas, kuigi kõigest 25 aastat tagasi oldi alles endises sotsialismileeris. Filmikunstis on Eesti alles uus ja noor nägu, kuid siiski suudab ka Eesti väga häid filme teha ning ka koostöö teiste filmigruppidega pole Eestlastele võõras ning võib ka öelda, et Eestis on tavaliseks saanud koostöö tegemine teiste riikide filmigruppidega. Isegi kirjandus muutub koos kultuuriga ja kultuur muutub meie kirjandusega. Kui õppida meie minevikust siis oht Eesti kultuuri hävingule on okupatsiooni ajal, sest kui keegi Eesti ära vallutab, siis pole Eestil enam õigust oma kultuuri kaitseda. Alguses suudetakse muidugi säilitada kultuuri, aga kui juba koolis õpetatakse teist Kultuuri siis vanematel pole väga suurt kontrolli selle üle, mis tema lapsega koolis tehakse ja mis talle siis õigupoolest õpetatakse.
Virtuaalmaailma mõjud ühiskonnale Virtuaalkeskkonna sünd on toonud nii meie igapäevaellu kui ka ühiskonda uusi tahke ja varjundeid. Eestis on raske leida inimest, kes ei oleks sellise keskkonnaga pidevalt ühenduses ega kasutaks selle teenuseid. Kuidas virtuaalmaailm mõjutab tänapäeval inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma voorused ning ohud? „Sünteetilised maailmad“ kahandavad meie privaatsust ja muudavad suhtlust inimgruppide vahel. Hiljuti tuli avalikuks info, et USA Riiklik julgeolekuagentuur NSA on ebaeetiliselt kogunud informatsiooni internetikasutajate kohta, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. See näitab selgelt kübermaailmate ebaturvalisust ning personaalse privaatsuse kadumist. Kõik meie tegevused on veebis nähtavad ning teistele jälgitavad. Üks enim levinud selline suhtluskeskkond on Facebook, kus levitatakse informatsiooni nii enda kui ka teiste inimeste kohta, mõ...
Poliitiline veenmiskõne Avaldas arvamus Suurbritannia koostööst organisatsioonidega Kiire tempo ja emotsionaalne lähenemine http://www.youtube.com/watch?v=U2f8nYMCO2I Kuulsad tsitaadi „Poliitikas, kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi ära tehtaks, paluge naist.“ „Ära järgne massile. Lase massil järgneda sulle.“ “You turn if you want to. The lady’s not for turning.” Kasutatud kirjandus http://www.bbc.co.uk/history/people/margaret_thatcher http://blog.iese.edu/leggett/2012/11/09/profile-of-a-conviction-speaker-ma rgaret-thatcher1 / https:// www.gov.uk/government/history/past-prime-ministers/margaret-thatcher Margaret Thatcher „Downing Streeti aastad“, Kupar 1995 TÄNAME KUULAMAST!
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudus...
religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti. Üldiselt eristatakse keskaja kirjanduse arengus kahte järku. Esimene ajajärk oli varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab
annaabi.ee 
