ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
Regioon Regiooni kuuluvad riigid Loodusolud, Valitsevad Rahvastik ja asustus Põllumajandus Tööstus Transpordi- Panus loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania ...
Operatsioonisüsteemide administreerimine test nr 0.
Tallinna 51.Põhikool BSD Jaanus Taavi Mark Rühm : Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Ber...
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. ...
Mikro- ja makroökonoomika olemus 1.Peatükk MIKROÖKONOOMIKA. (1.loeng) Majandusteadus Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, anal...
5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jah...
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel ...
,,Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem" Projekt aines ,,Infosüsteemi strateegiline analüüs" Sisukord 1 Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmär...
NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1) 1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia * teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks. * teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus-, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsi...
Andmeturve Detailne riskianalüüs Detailne riskianalüüs Tuleb spetsifitseerida kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turva meetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; lähtuda võib mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Detailne riskianalüüs Määratakse: vara väärtus; iga ohu materialiseerumise tõenäosus; iga ohu toime varale, st ohu materialiseerumisel tekkiva kahju väärtus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Varade liigitus Andmevara Riistvara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse ...
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikide...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioon...
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), k...
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ +...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon...............................................................................................................................
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
1. Nimeta relatiivsusteooria põhiseisukohad Lähtub 2st põhiseisukohast 1)kõik taustsüsteemid on samaväärsed(relatiivsusprestiit) 2) on olemas suurim võimalik kiirus ehk siis vastastik mõjude levimis kiirus C=3 10 m/s 2. Mis on relaktiivsusteooria tähtsaim praktiline järeldus? Relaktiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on vaid see mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aega. Kui teade sündmusest on alles teel siis see sündmus antud vaatleja jaoks on veel toimumatta. 3. Mis on võnkesagedus + valem Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv 4. Mis on võnkeperiood + valem Ühe täisvõnke kestvust nimetatakse võnke perioodiks. 5. Iseloomusta resonantsi Võnke amplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemine süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetakse resonantsiks. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrtsus, 6. Mis on laine pikkus? Laine pikk...
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist. Valitud reaalajasüsteem: Veemõõdutorn-infotabloo Kirjeldus: Veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning veetaset ja -temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märki...
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
annaabi.ee 
