Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm
Viljandi Linnakapell Asutamine Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid
Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid Vagandid (rändavad üliõpilased) esimeste ilmalike laulude kirjapanijad Miks vaimulik pandi kirja, esitasid mungad, sest oskasid seda teha Ilmaliku laulude kogumik garmiissa labussa
Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt,
IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume
d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp) Uuemal ajal on L põhizanriks lüüriline luuletus, mida jaotatakse teemade järgi trohheus: /-/
Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Muusika, mis kõlas, keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid sageli ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on armastus ja kangelased. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Kaks olulisemat mitmehäälse muusika vormi keskajal olid organum ja motett. Organum koosnes gregooriuse laulust ja ühest või mitmest saatehäälest. Motett algselt kujutas endast
Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele - 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest)
noodijoonestik. Ta lihtsustas ka noodilugemist, kuna võttis kasutusele meie JO-LE-MI süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Kuulasin youtube-st ka 2 laulu : Aivar Täpsi-Päästja on nüüd kingitud. ( Sõnad: Ambrosiuse hümn, meloodia XII sajand.) http://www.youtube.com/watch?v=8DMUFJ55n78 Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis- Päästja on nüüd kingitud http://www.youtube.com/watch?v=0ghHvOrQxkE Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. 590.a. valiti Rooma paavstik Gregorius Suur. Tem...
laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud. Laulja võis end ise mingil pillil saata (fiidel, lauto, harf) või tegid seda feodaali teenistuses olevad rändmuusikud. Pillid mängisid laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Sekudaarne, kuid hoopis laiem rüütlilaulu traditsiooni kandjate kiht olid rändmuusikud, kellele rüütlilaul võlgneb tänu oma leviku ja lõpuks ka säilimise eest. Keskaegsete rändmuusikute eelkäijateks olid Antiik-Rooma miimid ja histrioonid ning läbi kogu keskaja oli see kirev seltskond lihtsatest laadaveiderdajatest kuni kõrgelttunnustatud laulikuteni kõikjal tuntud. Nende ladinakeelne nimi oli jokulator- naljamees, narr; siit on tuletatud provaansi hulgaar (joglar) ja prantsuse zonglöör (jongleur)
mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale. Selle laulu tähtsus on Euroopa muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes. Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu. Keskaja muusika areng toimus eelkõige kloostrites ning peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Keskaja laulude saateks kasutati lautot, harfi, fiidelit, flööti, trompetit. Muusikat kirjutati üles neumade abil. Minu arvates iseloomustab keskaja ilmalikku muusikat seotud acapella vokaal ning rändmuusikute muusikat vabameelsus ja rütmilisus. Keskaja muusikast meeldib mulle rohkem ilmalik
Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste). Need on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiavormelitega. Sellistest poeemidest on kuulsaim prantsuse rahvuseepos , "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandi lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist (8.-9. sajandi vahetus) sündmusist. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence'ist, Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast (provansi keelsest) piirkonnast, kus õukonnakultuuri olid tublisti mõjutanud 8. sajandil Hispaania vallutanud maurid. Viimaste kaudu Euroopasse jõudnud araabia kultuur oli keskajal eeskujuks loodusteadustes, meditsiinis, aga ka peenes õukondlikus eluviisis. Provansikeelne trobar ja prantsuskeelne Tronver tähendavad ühte ja sama (leidma, leiutama)ja on seotud ka verbiga tropare - tropeerima, troope looma
Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13.sajandi algul ja leitud Baierist Benediktbeuerni kloostrist. * Kes 20.s. heliloojatest on kirjutanud samanimelise vokaal-instrumentaal suurteose? Selle kogumiku põhjal on 20.sajandi helilooja Carl Orff (sündis 1865 Münchenis) kokku pannud mitu lavalist kantaati. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? (lk. 50) Tänaseni on kõige enam säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. See traditsioon sai alguse 11.saj lõpul Provence´s Lõuna-Prantsusmaal, mauri (araabia) kultuuri mõjul. 13. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid L.-Pr., P.-Pr., Saksamaal? (lk. 50) Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende luule õitseaeg oli 12.sajand. Järgmise sajandi alguse sõdadega seoses trubaduuride kunst hääbus ning 13.sajandil andsid tooni Põhja-Prantsusmaa truväärid.
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist. Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja. 11. Mis on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud ja kes neid esitasid? Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence's Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine. 13. Kes olid rüütlilaulikud ja kuidas neid nimetati Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaal ning Saksamaal? Trubaduurid (Lõuna-Prantusmaa)
piiblilõik. 1 Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul
nende kohta: "Mitte kuigi taibukad inimesed, kuid hämmastava mäluga, väga töökad ja äärmuseni jultunud." Sageli ühinesid rändmuusikud vennaskondadesse, millest hjiljem kujunesid muusikaute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Menestrelid polnud tavapärases mõistes poeedid ega heliloojad. Nad esitasid enamasti teiste loodud laule, kuid kahtlemata täiendasid neid omalt poolt. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks värdlemisi hea ülevaade. Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence`ist Lõuna- Prantsusmaalt. Provence` i õukonnakultuuris on tugevaid araabia kultuuri mõjutusi, mis jõudsid sinna Hispaania vallutanud mauride kaudu. Rüütlilaulikute loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega, mis
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
Nende muusika oli rahva keelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto, harf, psalteerium( kandla laadne), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid Renessanss ( 14. 16. saj ) 28
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
novel, hispaania keel - novela. Hispaanias muutus rüütliromaan 15.-16. sajandil rahvakirjanduseks ja pikapeale väga elukaugeks. Cervantes oli esimene kirjanik, kes tegi rüütliromaanist paroodia. Peamiseks teemaks oli muutunud armastus ja seda käsitleti kui inimest õilistavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ja oldi valmis surema. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna- Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13
13. sajandil keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii musikaalselt kui ka teksidelt liiga keeruliseks. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati: · Trubaduurideks- Lõuna- Prantsusmaal, kõige peenem stiil, palju kaunistusi · Truväärideks- Põhja- Prantsusmaal · Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13
üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul, mis on ainus keskaegne mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema ning seal ülistatakse naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetati trubaduurideks, truväärideks või mennesingeriteks. Nad lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikuist kaaskond. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest. 5) RENESSANSS 14.-16. Sajand
Näiteks varased sekventsid olid alleluia laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.(hiljem sai neist omaette lauluvorm) Sekventsi tekst on värsiline- see oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule. III ÜHEHÄÄLNE ILMALIK LAUL 1.Trubaduurid ja truväärid Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. Provintsikeelne trobar ja prantsuskeelne trouver tähendavad ühte ja sama (leidma, leiutama)ja on seotud verbiga tropare tropeerima, troope looma. Trubaduurid olid provintsi keeles luuletanud laulikud Lõuna Prantsusmaal , nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale , kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid nimetati truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.sajand .Järgmise sajandi algul laastanud sõjad tõid kaasa selle aadlikultuuri hääbumise ning 13.saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
