Iseseisev töö informatsiooni saamiseks Leia atlase kaardilt riike, kus on toimunud purustavaid maavärinaid Keelekasutus Uued mõisted Tumedas trükis, mis paistab silma ja näitab olulisust lugematagi Mõiste tekstis ka lahti kirjutatud Maakoor on välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Maakoore alla jääb kuumast ja tihedast kivimimassist koosnev vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera r ruumalast. Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast. Peatüki lõpus ka mõistekastike uue mõiste seletusega maakoor Maa pindmine tahke kest vahevöö osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore all tuum kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik Teksti ülesehitus Selge Tekst jaotatud mõõdukateks lõikudeks Alapealkirjad lühikesed, selgesti mõistetavad,
3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kõigi kehade tihedus valemiga (2). Tulemused on tabelis 1.2. Valem (1) V=a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a-keha pikkus mm b-keha laius mm h-keha kõrgus mm Valem (2) =m/V tihedus kg/ m3 m mass kg V ruumala m3 2 3.2 Ebakorrapärased kehad 3.2.1 Graniit
kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5.) Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuum hõlmab umbes 10% raku kogu ruumalast ning sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev geneetiline materjal. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ning edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni. Rakutuuma katab tuumaümbris, mille välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. 6.) Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja
tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega tõstetakse vett. • Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. . hauakivi, millel oli kujutatud silindriga piiratud kera. Archimedes oli tõestanud, et sellise kera ruumala ning pindala on 2/3 silindri ruumalast ning pindalast. Ning pidas seda oma suurimaks saavutuseks matemaatika vallas.
lämmastikku ● 20,9% hapnikku ● 0,93% argooni ● 0,0375% süsihappegaas Taimed ● Taimed kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi fotosünteeks ● Taimede rakud kasutavad hingamisel O2-e Õhuhapniku mõju taimedele Taimed hingavad hapnikku ja eritavad süsihappegaasi ● O2 puudusel: ● Pidurdub taime juurte kasv ● Väheneb taimede juurte veeneelamine, ● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ●
ek h us on Ruumala ko 1 es unook V = r 2h r 3 koonuse põhi Ruumalade suhe Võrdse kõrguse ja põhja raadiuse puhul silindri ruumala on koonuse ruumalast 3 korda suurem r Vsilinder : Vkoonus = 3 ehk h Vsilinder = r 2 h 1 1 Vkoonus = r h = Vsilinder 2 3 3 Koonuse telg- ja ristlõige Telglõikeks - Ristlõige - võrdhaarne kolmnurk ring
9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid. Plutoonium sulab temperatuuril 639°C Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Välimuselt on pallaadium hõbevalge intensiivse läikega metall. Pallaadium kuulub keemiliste elementide perioodilisussüsteemis 5. perioodi 10. rühma d- blokki Pallaadiumil on ebatavaline omadus absorbeerida toatemperatuuril vesinikku oma ruumalast 900 korda suurema ruumala ulatuses. Kasutatud Allikad Vikipeedia Google
valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse I) mikrotorukesed 3. Märkige joonise järgi tabelisse järgnevad rakuorganellid. (4p) Nr Rakuorganell 2 3 4 5 7 10 11 13 4. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? (2p) See on kõigile eukarüootsetele rakkudele iseloomulik organell. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. 5. Mis on karedapinnalise- ja siledapinnalise tsütoplasmavõrgutiku erinevus ja ülesanded? (3p) 6. Nimeta rakukesta kaks ülesannet. (2p) 7. Ühenda teadlane ja tema rakuteooriaga seotud avastus (teadlasi on liiaga!). (2p) Teadlane Avastus uuris algelise mikroskoobiga korgitamme ja võttis kasutusele mõiste A Antonie van Leeuwenhoek
mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud taimsetest, loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks- nendest ühenditest olulisimad on süsinik ja lämmastik. Muld võib olla teraline või sõmeraline, see sõltub
tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga
Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird
ek h us on Ruumala ko 1 es unook V = r 2h r 3 koonuse põhi Ruumalade suhe Võrdse kõrguse ja põhja raadiuse puhul silindri ruumala on koonuse ruumalast 3 korda suurem r Vsilinder : Vkoonus = 3 ehk h Vsilinder = r 2 h 1 1 Vkoonus = r h = Vsilinder 2 3 3 Koonuse telg- ja ristlõige Telglõikeks - Ristlõige - võrdhaarne kolmnurk ring
751 0.350 195.0 -0.004 9.745 -0.001 4.254 0.013 15.764 0.350 196.0 -0.004 9.741 -0.001 4.253 0.013 15.777 0.351 197.0 -0.004 9.737 -0.001 4.251 0.012 15.789 0.351 198.0 -0.004 9.733 -0.001 4.250 0.012 15.802 0.351 199.0 -0.004 9.729 -0.002 4.248 0.012 15.814 0.351 200.0 -0.004 9.725 -0.002 4.247 0.012 15.826 0.352 10 Graafikul nähtud, kuidas sõltuvad molaarsed vood ruumalast : Graafik 1. Sõltuvus molaarsed vood ruumalast. Vesiniku molaarne voo laguneb, ümbes pärast 150 L ta sisestab stabiilse seisukorda. B molaarne voo natuke laguneb, aga pärast 100 l ta sisetab stabiilse seisukorda väheneb ja pärast 100 L sisestab stabiilse seisukorda. Lähtaine molaarne voo väheneb ja pärast 100 L sisestab stabiilse seisukorda. Selline sõltuvus on võrdne teoteetilise sõltuvus, sest üks molaarne voo laguneb ja teine voo
Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3
Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel. Gaasi rõhu ruumala ja absoluutse temperatuuri vahel kehtib seos: p=n0*k*T . Kuna n0 tähistab gaasi molekulide arvu ruumalaühikus, siis võime kirjutada, et : P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar =...
molekui põrgetest vastu anuma seina. 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand on p=nkT (p- rõhk, n- molekulaari kontetratsioon, k- Boltzmanni konstant ja T- temperatuur) Gaasi rõhk sõltub temperatuurist ja ruumalast. molekulide ruutkeskmine kiirus on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole enam oluline. Ühe molekuli keskmist kineetilist energiat arvutakse valemiga Ek =m0v2/2 (Ek- keskmine kineetiline energia, m0- mass, v2- kõikide molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide
Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema.
4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Mootori kasutegur oleks suur, kui gaasi paisumine toimuks kõrgel, aga kokkusurumine madalal temperatuuril. Seda tüüpi mootorite kasutegur on umbes 30%. Auto puhul läheb kasulikuks tööks (hõõrdejõudude ületamiseks) ainult 15%. Auruturbiin Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energiapaisumi- se töö kaudu pöörleva turbiini kineetiliseks energiaks
millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk. 11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite
Antud gaasihulga soojendamisel 1 kraadi võrra, konstantse ruumala juures, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mist al oli 0 kraadi C juures (Charles'I seadus). Nt õhu soojenemine jääval tempsil. Isobaariline protsess Jääval rõhul p toimub protsess. Graafik on isobaar. Pr füüsik Gay-Lussac avastas 1802 a tempsi ja ruumala vahelise seose jääva rõhu puhul: Antud gaasimassi ruumala suureneb 1 kraadi võrra soojenemisel jääva rõhu all 1/273 võrra sellest ruumalast, mist al oli 0kraadi C juures (Gay-Lussaci seadus). Termodünaamika I seadus. See on soojusnähtuse teooria. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega nim isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks. Kõikidel makroplastilistel kehadel on peale mehaanilise energia veel siseenergia, mis sõltub ainult keha osakeste sisemiselt olekust (temp, ruumalast, rõhust). Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud)
Sugavlaadirnise tehnoloogia on analoogiline virnastamisega. Sarnal ajal on sugavlaadimisel virnastamisega vorreldes mitmeid olulisi eeliseid: ulemised kaubaalused ei rohu alumistele ruumi kasutarnise efektiivsus on suurem, kuna virnastatavate kihtide arv pole piiratud pakendite vastupidavuse, vaid riiulikorruste arvuga. Sugavlaadimise eelisteks on: vajatakse minimaalselt riiulite vahelisi koridore lao ruurnala maksimaalne kasutamine - kuni 85% ruumi kogu ruumalast ideaalne selliste toodete ladustamisel, mille puhul ringlernissagedus ja otsene kiire ligipaas hoiukohtadele pole otsustavad tegurid kaupade vigastamise voimalus on minimaalne. SugavIaadimise peamiseks puuduseks on asjaoIu, et uhes riiulivahes on voimalik hoiustada ainult uht kindlat tooteartiklit. Teiseks oluliseks puuduseks on FIFO pohimotte kasutamise voimatus. Labivooluriiulite kasutamisel ilmnevad alljargnevad eelised: voimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul
14. Võrrelge baktereid ja päristuumseid rakke. Leidke kolm ühist tunnust. 1. Ühe rakulised ; 2. Aeroobid ; 3.Kujult sarnased. 15. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Kirjeldatud organell on rakutuum. Selle organelli peamine ülesanne rakus on raku elutegevuse juhtimine ja koordineerimine. 16. Rakuteooria väidab: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Õige 2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Õige, rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest, mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas. Õige
Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd.
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
kontsentreerimine ja isoleerimine ahjendamine ja hajutamine viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon Kütusetsükli madalaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Kütusetsükli keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Kasutatud tuumkütus Kütusetsükli madalaktiivsed radio- aktiivsed jäätmed - Low-Level Waste Tekib koguseliselt kõige rohkem – moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, kuid sisaldavad ainult 1% radioaktiivsusest Peamiselt mitmesugused õrnalt saastunud tööriided, kindad, puhastusvahendid, töö- riistad jm, mille käitlemine eraldi kiirgus -varjestust ei vaja. Keskaktiivsed jäätmed ILW (Intermediate-Level Waste) mahult umbes 7% ja nende aktiivsus 4% kõikidest radioaktiivsetest jäätmetest Peamiselt kuuluvad sellesse gruppi mitmesugused vaigud, keemilised setted, reaktori vahetatavad komponendid ja
miks muutused tekivad Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const Charlesi valem: ......................... Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra Üldistus Mendelejev-Clapeyroni võrrand e universaalne gaasi seadus Valem: m- gaasi mass ... - molaarmass ... -moolide arv R= 8,31 J/(molK) gaasi universaalne konstant Soojus
Arvutasin happe massi: m=n*M Leidsin mitu grammi konts. hapet kulub: = Arvutasin konts happe lahuse ruumal: Lahuse valmistamine Keemia praktikum I Mõõtsin osa vett keeduklaasi (umbes 40 ml), et saaksin lahustada vajamineva konts.hape. Võtsin süstlaga vajaliku koguse puhast HCl-i (2.21ml) ja lisasin selle destileeritud veele, nii et vajalikust lahuse ruumalast jääks veel osa vett lisada. Täiendasin lahust dest. veega kuni vajamineva mahuni. Katlakivi lagundamine Leian reaktsioonivõrrandi abil, mitu grammi katlakivi peaks võetud lahuses lagunema. 2HCl + CaCO3—> CaCl2 +H2O + CO2 Kaalun katlakivi ja lisan ettevaatlikult happelahusesse, happe lahustumine on eksotermiline, lahus kuumeneb. Hüpotees: Happelahusesse lisatud katlakivi (CaCO lahustub täielikult.
ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses.
mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll. Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi
puudub membraan. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. Kui teoreetiliselt võiks tuumas esineda 10 tuumakest, siis tavaliselt moodustavad nad thedalt koos ühe suure tuumakese. Ka ei toimu kõigilt geenidelt samaaegne rRNA transkriptsioon ning seetõttu on tuumakesi vähem nähtaval. Tuumakese suurus oleneb sellest, kui suures mahus toimub transkriptsioon. Rakkudes, kus toimub intensiivne valkude süntees võib tuumake hõivata tuuma ruumalast kuni 25% Tsütoplasma Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Raku elusaine, ümbritseb tuuma. Tsütoplasma moodustavad põhitsütoplasma, organellid ja sisaldised. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevas silindrilisest tsentrioolist.
I printsiip siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J. 5) Mida tähendab, et siseenergia on olekufunktsioon? Siseenergiat saab muuta, kui muuta aine olekut. Siseenergia sõltub aine olekust (mitte agraarolekust, vaid p, V, T konkreetsete väärtuste kogumiga). 6) Kuidas leitakse üheaatomilise gaasi korral siseenergiat valem, tähised valemis? 3 U= 2 *v*R*T U siseenergia (J) v osakeste liikumise kiirus (m/s) R konstant (8,31 J/K*mol) T temperatuur (K)
I printsiip – siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip – soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip – entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J. 5) Mida tähendab, et siseenergia on olekufunktsioon? Siseenergiat saab muuta, kui muuta aine olekut. Siseenergia sõltub aine olekust (mitte agraarolekust, vaid p, V, T konkreetsete väärtuste kogumiga). 6) Kuidas leitakse üheaatomilise gaasi korral siseenergiat – valem, tähised valemis? 3 U= 2 *v*R*T U – siseenergia (J) v – osakeste liikumise kiirus (m/s) R – konstant (8,31 J/K*mol) T – temperatuur (K)
"tuumalaeng", on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis. Kui tuumalaeng peaks muutuma, siis muutub element teiseks elemendiks; nt kui vesiniku aatomi tuumalaeng peaks millegipärast tõusma 1 võrra, siis pole vesinik enam vesinik, vaid on muutunud heeliumiks. Kui aga neutronite arv tuumas peaks muutuma, siis aine keemilised omadused ei muutu, muutuda võib vaid aine radioaktiivsuse tase. Aatomi elektronkate hõlmab aatomi ruumalast 99,9% ja massist 0,001%. Elektronkate koosneb elektronidest ja on küllaltki keerulise ehitusega. Elektroni laeng on -1 (võrdne prootonile, kuid vastasmärgiline). Elektrone on aatomis alati sama palju kui prootoneid, st aatomi kogulaeng on tasakaalus. Kui aatomis elektronide arv ei võrdu prootonite arvuga, siis nimetatakse aatomit iooniks. Suurel temperatuuril hakkavad elektronid aatomi küljest lahti rebenema. Lahtirebenenud elektronidega (ioniseeritud) gaasi nim. plasmaks. Temperatuuril
mõjutavad ka taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust sellest omakorda oleneb orgaanilise aine koostis ja hulk mullas. 9. Millised aine oleku kõik kolm faasi on mullas esindatud? Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, veereziim ja inimene kelle tegevus on suuresti häirinud muldade loodusliku arengut ning muutnud muldade omadusi. 10. Milline on mulla ruumala (protsendid) ? Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi ja 25% õhk. 11. Kuidas jaotatakse muldi lõimise järgi? Erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis, mis määravad mulla lõimise, ning selle alusel jaotatakse muld liiv-, saviliiv-, liivsavi ,- ja savimuldadeks . Lõimisusest sõltub ka mulla sobivus taimekasvatuseks. Kõige paremad on kergema ja keskmise lõimisega (saviliiv , liivsavi) mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et
Aatomite maailmas mõõdetakse pikkusi ja läbimõõte ongströmites (rootsi füüsiku Anders Ongströmi (1814-74) järgi). 1 Å = 10-10 m Nt N aatom 1,1 Å Cs aatom 5,4 Å Aatomi läbimõõdu määrab ära tema sisemine ehitus, mitte koostisosakeste arv. Aatomite masse mõõdetakse aatommassiühikutes, mis on ligikaudu võrdne prootoni/neutroni massiga. 1 u = 1,6710-27 kg Elektronid on ca 2000 korda kergemad. Aatomi ruumalast enamus on tühi. Kui seda tühja ruumi poleks, oleks nt Maa vaid täpike. Kui jagada punkt 1000000 osaks, peaksime saama aatomisarnase märgi. II Molekulid (molecula massike lad.k.) Aatomitevaheliste tõmbejõudude tõttu ühinevad aatomid molekulideks. Ühinemise järel aatomitevahelised jõud saavad molekulisisesteks jõududeks, mis tagavad molekuli püsivuse. Iga erineva keemilise elemendi aatom suudab endaga siduda vaid kindla arvu mingi teise elemendi aatomeid
Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi potentsiaal on sõltuv vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, seega mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses. Indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus on tiitrimise ekvivalentpunktis. Asetades klasselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonivahetusprotsess klaasmuna sisemise ja välislahuse vahel
kõõlu, mille pikkus on võrdne raadiusega. Leia koonuse tekkinud osade ruumalade suhe. 1 D Lahendus. Koonuse ruumala avaldub V r 2 H . 3 Vaatleme esmalt koonuse põhja. Põhjal tekkib võrdkülgne kolmnurk, seega on kesknurk A = 60º ja koonusest eralduv kujund ABCD 60 1 moodustab kogu ruumalast A 360 6 C . B r C A 60 r
Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 12.Ümarlihvimise moodused: milliseid teate ja nende kasutamise valdkonnad (tsentrite vahel, tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel. 13. Tasalihvimise eesmärk
· tugevam hape+tugevam alus = norgem hape + norgem alus · elektrofiil on osake, millel on (osaliselt) vaba orbitaal, mis on voimeline vastu votma elektronipaare keemilise sideme moodustamiseks · nukleofiil on selline osake, millel on (osaliselt) vaba elektronpaar, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiilil voib olla negatiivne laeng, aga voib ka mitte olla · steerilised takistused on molekuli ruumalast ja geomeetriast pohjustatud takistused · nukleofiili ja aluse vahe!? · Vesiniksidemed · Amiidid on voimelised andma omavahel ja teiste polaarsete vesiniksidemetega uhenditega palju erinevaid vesiniksidemeid · funktsionaalne rühm on spetsiifiline aatomite ruhm molekulis, mis maarab molekuli peamised keemilised omadused. Uhes molekulis voib esineda mitu funktsionaalruhma · karbonüülrühm sisaldub mitmetes funktsionaalsetes gruppides, maarates erinevaid aineklasse
õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj ). Mõõtis ruumala ja pindala ning sai paksuse. Lihtainete molekulide läbimõõt : 2*10-10 m . ( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu
Membraan hoiab glükolipiidide ja glükomembraanide abil selle kahjuliku mõju ära. Nende ainete "sabakesed", mis koosnevad mitmesugustest suhkrutest, on eriti tähtsad raku kaitsmiseks pH järskude kõikumiste eest. 9 Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll. Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi
Sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti nimetatakse selle ringjoone a) lõikajaks; b) sektoriks; c) puutujaks; d) pindalaks; e) pikkuseks. Ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk on a) nürinurk; b) teravnurk; c) sirgnurk; d) täisnurk; e) nelinurk. Prisma põhjade vahelist kaugust nimetatakse a) põhjaks; b) tipuks; c) pinnalaotuseks; d) põhiservaks; e) kõrguseks. Prisma ruumala on samasuguse põhjaga ning sama kõrge püramiidi ruumalast a) kaks korda suurem; b) väiksem; c) kolm korda suurem; d) võrdne; e) kolm korda väiksem a ÕIGE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! Rööpküliku iga külje lähisnurkade summa on a) 180°; b) 90°; c) 100°; d) 200°; e) 1°. Kui üks kõrvunurkadest on 50°, siis teine on a) 40°; b) 50°; c) 100°; d) 360°; e) 130°.
saada mistahes keha mass. Üheks tundmatu keha massi määramise meetodiks on kaalumine kangkaaludega. Ühele kaalukausile asetatakse tundmatu massiga keha, teisele kaalukausile aga etalonmassi abil kehaga võrdne koormus. Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga. Kahel kehal võib olla ühesugune mass aga erinevad ruumalad. Näiteks 1 kg rauda ja 1 kg jääd. Järelikult füüsikaline suurus, mis on keha massi suhe keha ruumalasse, ei sõltu aine ruumalast ja on ainet iseloomustav suurus. Seda suurust nimetatakse tiheduseks ja tähistatakse tähega ρ ning arvutatakse valemiga ρ=m/V. Tiheduse mõõtühikuks on kgm3. Küsimused. 1. Kas keha mass muutub kui viia keha ühelt planeedilt teisele? Dünaamika alused. Kehade vastastikmõju. Newtoni esimene seadus. Kinemaatikas vaatlesime keha liikumist ja ei esitanud küsimust, et miks keha liigub just nii aga mitte teisiti
välisõhurõhuga. 58. Küllastunud aur aur, mis on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Kuidas tekib? Kinnises anumas oleva vedeliku kohal auru tihedus hakkab suurenema. Seetõttu suureneb ka vedelikku tahasi põrkuvate molekulide arv. See kestab seni kuni tekib dünaamiline tasakaal. Vedelikust väljunud molekulide arv saab võrdseks sama aja jooksul sinna tagasi pöörduvate molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: 62. Aurustumissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul
b) tükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c) kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. m1=18,07g d) kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. m2=8,6g parafiin =950 kg/ m 3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. V1 = (m1 m2) / vesi V1= (18,07 8,6) / 1 = 9,47 cm3 Kuna tihedust taheti arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala Vp = ((m1 m) / p ) Vp =((18,07-17,39) / 950) = 0,716 cm3 Valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. V = V1 Vp V= 9,47 0,716 = 8,755 cm3 Valemiga (3) arvutan silikaattellise tiheduse = 17,39 / 8,755 = 1,986 g/cm3 = 1986 kg/m3 Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Silikaattellise absoluutne tihedus on 2660 kg/m3
välisõhurõhuga. 58. Küllastunud aur – aur, mis on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Kuidas tekib? Kinnises anumas oleva vedeliku kohal auru tihedus hakkab suurenema. Seetõttu suureneb ka vedelikku tahasi põrkuvate molekulide arv. See kestab seni kuni tekib dünaamiline tasakaal. Vedelikust väljunud molekulide arv saab võrdseks sama aja jooksul sinna tagasi pöörduvate molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: λ 62. Aurustumissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul
kumerdub. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Vanusega lääts tuhmub. Sellist seisundit nimetatakse kataraktiks e. hallkaeks. 3. klaaskeha- silma seestpoolt täitev geeljas mass. Klaaskeha moodustab 80% silma ruumalast. Klaaskeha jääb silmaläätse ja võrkkesta vahelisse ruumi. Selle ülesanne on võtta aktiivselt osa akommodatsiooniprotsessist ning säilitada seestpoolt silma ühtlane toonus. Väikelastel on klaaskeha tugeva geelitaolise konsistentsiga, kuid täiskasvanueas algab selle veeldumine. Üle 50aastastel inimestel (ja noortel lühinägelikel) algab klaaskeha veeldumisest tingitud klaaskeha irdumine võrkkestalt. Irdumise käigus võib klaaskeha
Juhtimine ja automaatjuhtimine.Küberneetika? Juhtimiseks nim mingi saada tajureid, mille mahtuvus C on lineaarses sõltuvuses paagis oleva vedeliku masina või protsessi mõjutamist, nii et selle töö annaks soovitatud tulemuse. ruumalast V, s. t. C = c V, kus c on tajuri erimahtuvus Juhtida võib inimene või masin ise. Käsitsijuhtimise korral on kõik Induktiivtajurid?-Induktiivtajuriteks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus juhtimisfunksioonid usaldatud inimesele. Automatiseeritud juhtimisel on need sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab jaotatud inimese ja automaatide vahel
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel
tema siseenergiaks U. Siseenergia ühikuks on dzaul (J). Siseenergia on süsteemi koguenergia. Siseenergia muutusega, näiteks gaasi kokkusurumisel, kaasneb reeglina molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia muutus. Kineetiline energia muutub, kuna molekulide liikumise kiirused kasvavad, samuti kasvab molekulide pöörlemise kiirus.U = f (T, V)Molekulide liikumise kineetiline energia sõltub T-st, potensiaalne energia molekulidevahelisest kaugusest (gaasi ruumalast). Me ei saa mõõta süsteemi koguenergiat, küll saab aga mõõta energia muutust U. Negatiivne energiamuut näitab, et süsteemi energia on vähenenud. Kui me teeme süsteemiga tööd, toimub süsteemi siseenergia kasv, U = wLisaks tööle võib süsteemi energia muutuda ka soojuse ülekandumise tulemusena. Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab
annaabi.ee 
