Ruum, aeg ja kiirus Kehade võrdlemine ja pikkus Füüsika uurib looduses leiduvaid kehi ja teeb seda vaatluse teel. Me saame neid võrrelda. Pikkuse abil saab iseloomustada kõiki kehi ja nende paiknemist üksteise suhtes. Keha ja ruum Pikkuse abil saab ka kirjeldada kehade asetsemist üksteise suhtes ehk ruumis. Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. · Ühemõõtmeline ruum (nt pliiatsite võrdlemine jne) · Kahemõõtmeline ruum (nt putukas lehel jne) · Kolmemõõtmeline ruum (lisaks pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde) Aeg ja kiirus Kui sündmusi leiab aset mitu, siis need toimuvad mingis kindlas järjekorras. · Aeg on füüsikaline suurus aega saab mõõta ja tulemust arvuliselt väljendada. · Aeg on põhisuurus - see on kõikides füüsikavalkondades kasutatav · Aeg on pidev - me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid läbimata üle hüpata · Aeg on...
TEOSE ANALÜÜS ,,Jevgeni Onegin" 1. TEOSE IDEE Autor püüab Jevgeni Oneginit kujutada, kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Autori eesmärgiks oli näidata suurt armastust ning truudust, samuti armastava naisterahva julgust tunnete väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema n...
Mõttekaardi näidis, hõlmab liikumist ja selle ala liike. Näiteks trajektoor energia, mass, aeg, ruum, jõud.
Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria. Mateeria: mateeria põhivormideks on aine...
,,Tuletorni juurde" 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi. Pereisa võitleks justkui selle eest, et lapsed teaksid, mis toimub ka päris maailmas ja võitleb ka enda eest. 2. Aine ja teema Teoses lahendatakse probleeme seotud inimsuhetega ja seda, kuidas pereisa sõna jäi koguaeg peale. Samuti, kuidas nii I maailmasõda kui ka naise surm muudab inimest. Teoses näidatakse ka seda, kuidas miski ei ole püsiv, ka lapsepõlv saab üks kord läbi, kuid mälestus...
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? ´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liiku...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Kristiina Jaagus SANATOORIUM TERVIS HINNAPAKKUMINE SITUATSIOONÜLESANNE Juhendaja: Ene Sepa Pärnu 2012 VASTUSKIRI Tere, Talvi Suvi. 17.01.2011 Täname Teid huvi tundmast meie hotelli konverentsivõimaluste vastu. AS Sanatoorium Tervisel on hea meel pakkuda firmale AS Golf, golfiteemalist koolitust. Ürituse läbiviimiseks 25 inimese puhul, saame pakkuda Teile ajavahemikul 11.-13.06 2012 40- kohalist seminari ruumi. Seminaariruum asub meie hotelli kolmandas majas, kuuendal korrusel. Seminariruumist avaneb kaunis vaade merele. Pakume Teile majutuseks 23 ühetuba ja lektoritele saunaga sviiti hotelli kolmandas majas. Hotellitoad on valgusküllased ja mugavad. Samuti on kõik toad suitsu- ja allergiavabad. Teie viibimise ajal Sanatoorium Tervises pakume Teil...
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..................................................................................................................
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916), mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erineva...
Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on vektor? Mis on skalaar? Vektor on suuna ja sihiga füüsikaline suurus. Skalaar on suuna ja sihita füüsikaline suurus. Mõlemal on olemas arvuline väärtus. Skalaari puhul muutub miinusmärgiga korrutades suuruse väärtus positiivsega võrreldes vastupidises, vektori puhul miinus ühega korrutades pikkus jääb samaks, aga aeg muutub vastupidiseks. Vektoriaalsed suurused on nt kiirus ja jõud. Skalaarsed suurused on nt aeg, pikkus, mass, temperatuur. 2. Kirjelda eukleidilist ruumi, labotsevski ruumi ja reimani ruumi. Eukleidiline ruum ehk kolmemõõtmeline ruum- Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad. Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha. Labotsevski ruum- Labotsevski tegi geomeetria, milles väidab ruumi kõverana ja et paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses. Reiman arendas edasi Labotsevski teooriat, tänapäeva füüsikas on maailmaruumi kirjeldamises kasutusele võetud tema n-mõ...
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Reness...
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646- 1716) ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks...
Artikli „Why do we need permanent plots in the study of long-term vegetation dynamics?“ By Bakker, J.P., Olff, H., Willems, J.H., Zobel, M. Kokkuvõte Miks on vaja alalisi katselappe pikka aega kestvateks taimekasvu dünaamika uurimisteks? Pikaajaliste katselappide abil uuritakse taimekasvu dünaamikat, järgnevust ja erinevate tegurite mõju pika aja jooksul. Pikaajaliste katselappide pidamine nõuab küllaltki suurt pingutust. Groningeni kohtumise käigus jõuti kokkuleppele, et kümne aastane periood on minimaalne, et katselappi saaks lugeda pikaajaliseks/alaliseks. Probleemiks on see, et paljudes pikaajalistes katselappide uuringutes on sees lüngad. Põlvkondade vahetumise sisemiste ja välimiste põhjuste uurimine.Lisaks sellele mis juhtub põlvkondade vaheldumise käigus tuleb uurida ka miks ja kuidas see juhtub. Katselappide abil saab uurida taimestiku muutust väliste tegurite mõjul ja kuidas välised tegurid mõjutavad sageli sisemiste teguri...
ENESEKOTROLLIPLAAN. ÄMMUSTE KOOLI SÖÖKLA. Enesekontrolliplaan on nähtaval kohal,kõik kokkad tevad ,kus ta asub. Enesekotrolliplaani täidavad meie söökla kokkad ja kontrollib üle majandusjuht,kes on selle enesekotrolliplaani koostanud. 1.Kõigepealt on toidukirjeldus,toidutarbiarühm.(mis kell toimub toitlustamine,mis toite pakkutakse) 2.Tehnoloogiline skeem. 3.Kontrollkaart (tooraine vastuvõtt) 4.Jahutatud või külmutatud toidu temperatuur vastuvõtmisel.(seda tabelit täidame vähemalt üks kord nädalas ja registreerime termoometri näitu) 5.Kontrollkaart(tooraine ladustamine ja säilitamine) 6.Külm või sügavkülkapi õhutemperatuur(termoometri näitu registreerime vähemalt üks kord nädalas ja konrollime iga päev) 7.Külmtoidu sulatamine(iga toidupartii;temperatuuri näit ja aeg registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 8.Kontrollkaart(tooraine ettevalmistamine) 9....
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Sei...
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab teiste sõnadega ...
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (...
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlas...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Maailmapilt mis see on? Referaat Koostaja: Raili Sepri, 12a Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,.............................................
1. Mis on füüsika üldmudelid,too näited ! Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Aine ja väli 3. Mis on väljad? Kuidas nad meid mõjutavad? Too näiteid! Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu.' 4. Mis on kehad? Too näiteid mikro-, mega- ja makromaailmast! Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; ning omadusi. 5. Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei toimugi midagi). Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erine...
VALIKVASTUSTES PAKSEMAS KIRJAS ON MINU VASTUSED. Kontrolltöö 1. Looduse põhivormideks on A) keha B) väli C) nähtus D) aine E) aeg 2. Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Ei ole, sest vaatlejad saavad olla ainult need, kes saavad ja töötlevad saadud infot maailma kohta. Vaatlejal on valikuvabadus. Arvuti, mis on varustatud veebikaamera ja mikrofoniga ei ole valikuvabadust. Nad peavad tegema seda tööd, mida inimene käsib. 3. Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Näide: keha. 4. Skalaarsed suurused on A) mass B) kiirus C) jõud D) aeg E) töö 5. Vektoriaalsed suurused on A) jõud B) mass C) rõhk D) nihe E) aeg F) kiirus 6. füüsikalise suuruse kindel väärtus on a) mõõdis b) tõeline väärtus c) mõõtetul...
Erirelatiivsusteooria 7.01.2013 Erirelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis on loodud peamiselt Albert Einsteini poolt ning avaldatud 1905 aastal. Albert Einstein, kes elas aastatel 1879-1955, sündis Saksamaal ning tema tuletatud relatiivsusteooriad seletavad astroniimo ja füüsika nähtusi, mis ei allu Newtoni seadustele. Erirelatiivsusteooria revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat. Albert Einstein rajas nende teooriate alusel aga ühtse ja seesmiste vastuoludeta teooria. 1905. aastal kinnitas Albert Einstein oma erirelatiivsusteoorias, et mitte miski, isegi mitte mingisugune informatsioon, ei saa liikuda valgusest kiiremini. Selline teooria hakkas tekitama probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Einstein lahendas selle probleemi kümme aastat hiljem üldrelatiivsusteooria...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 9 Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõd...
FÜÜSIKA relatiivsusteooria 1. Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2. Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle...
1. Impulsi jäävuse seadus: väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 2. Pöörlemishulga jäävus: pöördliikumist iseloomustab impulsimoment ja kehtib impulsi jäävuse seadus. 3. (Mehaanilise) Enegria jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. 4. Bernoulli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. 5. Ruum: füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Omadused: ühemõõtmeline (pikkus), kahemõõtmeline (pikkus, laius), kolmemõõtmeline (pikkus, laius, kõrgus) 6. Aeg: sündmuste kirjeldaja. Omadused: füüsikaline suurus, fundamentaalne suurus, pidev, pöördumatu, homogeenne, ei ole absoluutne. 7. Väli: jõu tekkimise võimalikkus, kehade vastastikmõju vahendaja. Aine: materjal, millest koosnevad kõik keh...
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike ...
Jaan Kross ,,Taevakivi" Imkatsi analüüs Inimesed Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taa...
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt...
Universum 1. Mis on Universum? Lõpmatus- millel ei ole lõppu 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter. 3. Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ü...
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
1)mis on logistika. Süsteemne mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud mõtleviis, mille puhul vastastikuse on kõikide ressursside (personal, mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja põhivara, aeg, ruum, energia) analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne laomajandus, laovarud, veondus, info, paiknemine põhjustab asjatut vedu pakkimine ja korje. 2) Mis on ettevõtte territooriumil.c) Ootamisest logistika eesmärk? Logistika põhjustatud kaod. Käivad eelkõige eesmärk on lähetada kaup või ope...
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. ...
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria · Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski isegi mitte informatsioon ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga. Oma teoorias pakkus Einstein välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Deformatsioon sarnaneb lohuga, mille põhjustab näiteks marmortüki asetamine välja venitatud kummilehele. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi hoida seda orbiidil ...
Kew Gardens Virginia Woolf 1. Novelli aeg ja ruum 2. * Kelle vaatepunktist on sündmused edasi antud? * Mida saame tegelaste kohta teada? * Mis ühendab tegelasi? 3. * Novelli keelekasutus ( lause pikkus ja keerukus). * Kuidas haakub sisuga? Too näide. 4. Kuidas tõlgendada ( oma arvamus) 1. Novelli ruum leiab asukoha Kew Gardens'i lillepeenra juures. Iga lõik paarikeste kohta algab lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotuks nagu kolmeks ja justkui üheks lisaajaks tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike. Tekstid paaride kohta novellis on küll pikad, kuid reaalsuses oleks ne...
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üks...
Albert Einstein Albert Einstein, kes sündis 14. märts 1879 Ulmis ning suri 18. aprill 1955 Princetonis, oli Saksamaal sündinud ja hiljem Sveitsi ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Tema varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast võib sirguda suurmees. Üldteada on, et rääkima õppis mees alles kolmeselt. Kui tema isa elektritarvete äri 1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik. Tema esimene artikkel, mis oli teemal ved...
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
Aeg Inglased alustavad oma juttu ilmast, eestlased räägivad palju ajast. Küll teda ei jätku, küll ta lendab või venib või seisab. Kas eestlase aeg liigub aeglasemalt kui teistel rahvastel või hoopis kiiremini? Küllap aeg annab arutust. Mis see aeg ikkagi on? Kas see on midagi, mis liigub meie mõtetes või on tegu füüsikalise suurusega? Filosoofilises mõttes ongi aeg subjektiivne. Seega võib arvata, et oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline tunne, et aeg on midagi füüsilist, keegi meie hulgast. Aega defineeritakse kiirusena,millega valgus kannab edasi signaale. Samas on aeg nagu ruum, millele on vaid üks dimensioon, lineaarsus. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav, aeg muutub iseenesest(nagu tihti öeldakse voolab) ja seetõttu kulgeb enamus looduslikke protsesse nagunii ol...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
Aeg Aeg on miski, mille olemuse üle vaieldakse veel tänapäevalgi, võiks öelda, et see on justkui teatud ruum, mis on täidetud sündmustega, ja mõõta saab seal nii ruumi kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles ruumis. Aeg on lahutamatu osa inimelust. Kuid milline on aja mõju inimesele? On ütlemine, et aeg on meie suurim vaenlane, on see tõesti nii? Aja puudus on ju elu suurim puudujääk, kõigel, millel on algus on ka lõpp, miski ei kesta igavesti. Oleme siis tõesti kõik justkui aja orjad, selle mängukannid? Tõsi on, et aeg on meie suurim piirang, ent see on ka meie suurim võimalus. Aeg on ainus, mis meil on, ilma selleta ei saaks me midagi teha. Kuigi meil pole kontrolli oma aja kogusumma üle, on meil teata...
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova TÖÖ RISKIKÄITUMINE Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 SISUKORD MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED.....................................................................................3 MASSAAZILAUD..........................................................................................................................4 Massaaž - on kõige vanem ja levinum ravi- ja profülaktiline vahend. Praegusel ajal massaaži rakendusala on läinud palju kaugemale meditsiini praktikast. Massaaži regulaaraselt kasutavad sportlased, tantsijad ja näitlejad, astronaudid, fotomudelid jne. Massaazi effektiivsus nagu tervise parenemise vahend ka ei teki kahtlust. Ilmselt massaaz peaks olema elemendina inimese eluviisil, igapäevase protsedurina, samasuguselt nõutav nagu hammaste pesemine. Kindla...
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
Aegruum:kuna aeg on ühemõõtmeline ja ruum kolmemõõtmeline, siis on vaja mõistet aegruum, mis võtab aja ja ruumi koordinaadid kokku neljamõõtmelisse ruumi. Aega ja ruumi ei saa eraldi käsitleda, kuna neid on mõlemaid vaja punkti liikumise kirjeldamiseks. Relativistlik füüsika:täpsem klassikalisest ja laiema rakendusega, kuna seda saab kasutada kõikvõimalike kiirustega. Klassikaline füüsika:kaotab kehtivuse mõndades ebatavalistes tingimustes, nt ülisuurte kiiruste puhul(kiirused mis lähenevad valguse kiirusele vaakumis). Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
