Metzi vabastamine P.M. Mac- Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes vangi keiser Napoleon III ise. 4. IX 1870 Pariisis väljakuulutatud III vabariik jätkas L. Gambetta juhtival osavõtul meeleheitlikku võitlust ülekaaluka vaenlase vastu. 15.IX 1870.a. sakslaste poolt piiratud Pariisi vabastamiseks organiseeriti suure rutuga mitu rahva-armeed, mis aga osutusid Saksa vägedest nõrgeimaks. 23.IX langes Toul, 27. IX Strassburg, 27.X Metz ühes 180 000 mehega Saksa piiramisvägede kätte. 11.X vallutati Orléans, mis aga Loire´i –väe poolt 9. XI tagasi võideti. Dets-i alguses peetud ägedad lahingud Orléans´i ümbruses lõppesid siiski sakslaste võiduga, mille tagajärjel Orléans uuesti langes nende kätte. Lõplikult purustati Prantsuse lääne-armee Mans´i lahingus 6. -12. I 1871.a., põhja-armee St
-- deklareeriti ju 14. augustil 1941 sõlmitud USABriti Atlandi hartaga, et kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944). Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn
1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile
paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi. Magusat und nähes tunneb Vanapagan korraga hirmsat valu kõhus. Laugusid lahti lüües näeb: Tõll seisab ta ees, kolm pihelgast keppi käes, käsi valmis teist korda lööma. Vanapagan kargas nagu tuul püsti ja laskis kannad välkuma. Suure rutuga ei mõelnud oda peale ja tallas oda puruks. Putkates ise kaebama: "Oda läts! Oda läts!" Sest ajast peale hüütakse talusid, kus Vanapaganale see äpardus juhtus, Odalätsi küla taludeks. Hirmu ja valu pärast trampis Vanapagan nii tugevasti jalgadega vastu maad, et igal pool, kus ta jala maha pani, vee maa seest välja pigistas. Vett tungis nii palju, et allikas iga jälje kohale tekkis. Veel praegu võib neid allikaid Pidula mõisa ligidal näha
Ja kukal on kullakarva Ja seda, kui hästi ta maitsta võib, Mitte keegi ei arva. Meil on külm Märg on vihmal märg on kastel Märg ei ole meie lastel Külm on nööril valgel linal Külm ei ole matsi ninal Valus on vanal õlekotil Valus pole meie otil Silm sai häda isa kirvel aga mitte meie virvel Igav on eilsel ajalehel Mitte meie väiksel mehel Hale meel on hallil kivil Mitte Lauril mitte Ivil Mis algab Mis algab suure pauguga, See lõpeb suure auguga. Mis algab suure rutuga, See lõpeb suure nutuga. Mis algab suure nutuga, See lõpeb suure muinasjutuga. 5 Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega. Suve soe silmadesse Külm nüüd kõnib kuuski mööda, Vilu võserikku mööda, Hall käib haavikualutsi. Taevas see on tuhakarva, Pilved pajapõhja karva, Süda jääb sügises üksinda. Suve sõrmed sambla alla,
vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani rutuga Martin end riidesse ja ruttas õue . Jooksis läbi metsa ja kuulis kõiki hääli . Siis mõtles Martin et midagi kummalist on juhtunud , ta aina jooksis ja jooksis mööda teed mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama
lubas peatset lahendust. Inglismaad mõnitati ka nõrga laevastiku pärast. Ka selleks oli vaja finantse ja raha saadi Londoni linnavalitsuse käest. 2/3 katoliklaste varadest omastati. Peale mõningate probleemide ja draamade ületamist sõitsid Inglise, Hollandi ja prantsuse protestantide laevad Prantsusmaa poole. Piiratakse Re saart ja lahingutes ning kannatustes näitab George üles suurt vaprust ja imelisust. Varsti aga saatis Louis XIII lisaväed Re alla ja Buckinghami oli sunnitud suure rutuga Inglismaale tagasi pöörduma. Võeti vastu ''Õiguste petitsioon'', mis piiras kuningas võimu. Parlament näitas nüüd näpuga Buckinhami hertsogi peale, kes oli rahvale õnnetuse toonud, kui hoolimata sellest oli George õnnelik, sest ta sai parlamendilt jälle vajaminema summa. Ta saatis La Rochelle alla moona, mis enamuses ka kohale jõudis. Ka oli armaada valmis välja sõitma. John Felton, kibestunud endine sõjaväelane, tappis George Villersi. Hertsog maeti 11.09.1628
Krõõdal oli küll raske, aga ei kurtnud ta kunagi. Oma mehega ei olnud ta ühel nõul ka suhetes Oru rahvaga. Ikka püüdis ta Andrest tagasi hoida, et see oma üleaedsega pahandustest hoiduks, kuid mees ei kuulanud teda, sest see polevat naiste mure. Aga Krõõt tahtis rahulikult elada, ilma tülideta. Oma mehega ei riielnud ta kunagi, kuigi mees ise temaga tõreles. Esimest korda juhtus see heinamaal, kui vihm ähvardas kaela tulla ning oli tarvis kiiresti koormat laduda. Rutuga ei märganud Krõõt, et koorem viltu läks ning lõpuks kukkus kõik ümber. Hiljem läks Krõõt aita ema vana kirstu najale nutma mehe sõnade pärast. Surivoodilgi mõtles ta sellele korrale tagasi ja leidis, et kui ta tookord poleks pisaraid valanud, oleks ka ülejäänud korrad olemata jäänud. Aga seda ei või kindlalt teada, sest oli see esimene kord ja olid ka need ülejäänud. Kui Mari Vargamäel veel tüdrukuks oli, laulis ja naeris ta alatihti. Oma
kaasa Koidulat luuletama. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailm. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest. ,,Tuul rabistab lehti maha, pilv kihutab rutuga, ja sügav sügisekaha käib üle karjamaa. Siin istun ma kase alla, kuis enne istunud ma; kui enne, tuul kisub puist lehti ja keerutab nendega. Need kadunud kevade keeled, mis hõisanud kevade aul; neis helisend ööbiku hääled, olnd iga lehe all laul. Nüüd iga lehega langeb laul maha murule- siin iga lehega langeb laul mulle südame.
Häbi iseenda ja teiste ees, sest inimesed suhtuvad hilinemisse, kui millessegi, mis on väga vale. Hispaanias juhtus ükskord nii, et magasin sisse, äratuskell ei töötanud ja kuna ma ise olen õhtune inimene, siis varakult ma lihtsalt ise ilma äratuskellata ei ärka. Seega magasingi sisse. Tööpäev algas pool kaheksa hommikul, aga mina avasin silmad üheksa läbi paar minutit. Ma ise ehmusin tohutult ära, panin ruttu tööriided selga, pesin hambad, panin juuksed patsi ja läksin suure rutuga esimesele korrusele, kus ma töötasin. Õnneks ei pidanud kaugele minema, sest elasin terve selle aja hotelli viimasel, viiendal ehk töötajate korrusel. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015
,,Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud Saksa väeosasid jahtiv Punaarmee tungis juba veebruari alul mitmes kohas üle Narva jõe. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, kuulutati okupatsiooniorgani Eesti Omavalitsuse välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse koos järelvõttudega üle 40 000 mehe, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Punaarmee pealetung peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Sinimägedes toimunud lahingud, kus osalesid parimad eestlastest koosnevad väeosad, olid veriseimad, mida kunagi Eesti pinnal peetud. Augusti alguses oli Punaarmee ülekaal raskerelvade ja isikkoosseisu osas mitmekordne. Kuid ka Punaarmee kaotused olid kümme või rohkem korda suuremad kui nende vastas olnud Saksa mundris eestlaste, sakslaste ja teiste väel.
Kas sina see olid, kes hüüdis?" "Jah, mina see olin," kostnud noormees ja käskind hakata ka kohe sööma. Kui kull kõhu täis saanud, ütelnud ta: "Kui sul abi tarvis, siis hüüa mind," ja lennanud seepeale ära. Noormees lõpetanud ka söömast ja heitnud kohe väsimust puhkama. Hommikul, kui ta üles ärganud, hakanud kohe reisimisega peale. Varsti hakanud ka otsitav kirik kaugelt ja kaugelt temale silma paistma. Rõõmuga ja rutuga astub noormees edasi, et kord ometi kiriku juurde saada. Aga häda! Korraga ei saa ta enam edasi minna, suur jõgi ees. Mis teha? Noormees vaatab ja mõtleb, käib siia ja senna, ülepääsmist ei ole milgil kombel. Mõtleb oma eilse päeva juhtumisi ja tuletab ka sel kombel suurt metshärja sõna meelde: "Kui sul abi tarvis on, siis kutsu mind." Eilest metshärga meele tuletades mõtleb ta: "Oleks see härg nüüd siin, küll see jooks selle jõe tühjaks!" Silmapilk olnud metshärg
perekonnanimedega hingedeloendisse. Et perekonnanimesid hingedeloenditesse kanda ei jõutud, tuli kehtestada teistsugune nimede fikseerimise kord. Vastav reeglistik töötati välja ning 26. oktoobril 1834 ilmus sellekohane Eestimaa kuberneri poolt välja antud plakat. Tuli koostada uus nimestik hiljemalt esimeseks maiks, mis sisaldaks perekonnanime, järelvalve jäeti mõisavalitsustele. Paljudes mõisates on nimed ilmselt mõisniku või teda asendava ametiisiku poolt rutuga määratud. Torkab silma tervete nimesüsteemide olemasolu. Priinimede liigitus ennistähenduse järgi 1. Kohanimelähtesed priinimed. Munk, Linnamägi, Anijärv, Paenurme, Eomõisa, Narva, Jurjev, Lübek, Petlem, Muhu, Karjala jne. 2. Isikunimelähtesed priinimed. Adamson, Berendsen, Madisson, Peterson, Pärtelpoeg, Jüriado, Sillamik, Jurkatam, Metsamärt, Alajaan jne. 3. Loodussõnavara perekonnanimede allikana.
vaimu. Ta pilkas tihti kõiki ja naeris inimeste üle. Näiteks naeris ta Margareta üle ja pilkas teda, kui too patust taevariiki hakkas ajama. Mefistoteles: ,,Kõik põhjalikult kuulsin nurga taga, kui patust taeva teele juhiti. Noh, härra doktor! Õnn kaasa aga! Ei tüdrukud ses asjas nalja tee. On keegi vana viisi truu ja vaga, ka naise pilli järgi tantsib see." (Osast ,,Marta aed"). Mefistoteles on nutikas. Ta ise ütleb ka: ,,Kavalust vaja, rutuga ei saa." Ta näiteks oskas teha nii, et Margareta tunneks oma salajase ausataja vastu huvi. Selleks pani ta tüdruku kappi ehtelaeka. Ta oskas ka Martat ära kasutada ning suutis välja mõelda, et tema mehe surmast valetamine on nende kasuks parim lahendus. Kurat oskas ka Fausti elutüdimust ära kasutada. Ta lootis, et kuna Faust oli mõistuse peale tige, siis ütleb ta sellest lahti. Mefistofeles vihkas inimkonda ja kõike maapealset. Ta tahtis kõiki hävitada ja kurtis
Taavi plaanis nüüd koos kaasvõitlejatega uut võimalust reisiks Soome. Taavi ajas oma dokumendid korda ja otsis töökoha, et paberimajandust kontrollides probleeme ei tekiks. Ööseks läks Taavi Selma juurde. Kuues peatükk Saadi kokku Leida Soolepa korteris. Arutati ülesõiduplaane. Tuli välja, et paat on liiga väike ning 4- 6 inimest peab maha jääma. Leida tegi ettepaneku, et naised jäävad esialgu maha. Artur, kes rannas oli paati üle vaadanud, tuli suure rutuga korterisse. Terve rand oli venelasi täis ning ülesõit oli võimatu. Mõeldi välja plaan. Kuidas paat rannast kätte saada. Proua Inga lubas mängida kaluri naist. Meeste üks tuttavatest oli Tallinna sadama kapteni abi. Loodeti, et ta väljastab paberi, mille alusel tuleb paat rannast mujale viia. Plaani teostamisest oli möödunud kolm päeva. Taavi oli kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed
Taavi plaanis nüüd koos kaasvõitlejatega uut võimalust reisiks Soome. Taavi ajas oma dokumendid korda ja otsis töökoha, et paberimajandust kontrollides probleeme ei tekiks. Ööseks läks Taavi Selma juurde. Kuues peatükk Saadi kokku Leida Soolepa korteris. Arutati ülesõiduplaane. Tuli välja, et paat on liiga väike ning 4- 6 inimest peab maha jääma. Leida tegi ettepaneku, et naised jäävad esialgu maha. Artur, kes rannas oli paati üle vaadanud, tuli suure rutuga korterisse. Terve rand oli venelasi täis ning ülesõit oli võimatu. Mõeldi välja plaan. Kuidas paat rannast kätte saada. Proua Inga lubas mängida kaluri naist. Meeste üks tuttavatest oli Tallinna sadama kapteni abi. Loodeti, et ta väljastab paberi, mille alusel tuleb paat rannast mujale viia. Plaani teostamisest oli möödunud kolm päeva. Taavi oli kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed
Tiisli lahti lasen ma -- egas sõber tea!" Sõbrad nõnda kõnnivad, mõlemal hää meel. Aga äkki märkavad: käru seisab teel. Tsilga, Tsilga, Tsilgake (Ainetel) Jaan pidi oma koormaga Tsilga poole rändama. Minna kilomeetrit kolm; tee on ilus, puudub tolm. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, küll ma jõuan pärale!" Auto sõidab rutuga; äkitselt jääb peatuma -- juht teeb parandusi teel. Jaanil üpris lõbus meel. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, vaat kus jõuan pärale!" Jaan on päris kaval mees, tal on kriukaid kolu sees: oma vankri sidus ta auto külge salaja. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, küll on tore sõidutee!" Auto sõidab rutuga, kuskil ei jää peatuma, Tsilgast mööda kihutab. Oh, kuis Jaan nüüd hädaldab: ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, mis nüüd juhtub minule?" Viimaks auto seisma jäi.
Kuid mis võisid öelda külamehed peale õhkamise või kõrbenud habemekonts püsti. Ta polnud meelemärkuseta ega maganud, kuid ainult nurina valitsuse üle. Toodi muid näiteid sõjaohvreist ja mindi edasi. Kõigil olid omad oigav hingamine andis tunnistust ta elust. hooled. Maret jooksis tuba mööda, tulise rutuga haava-mähkmeid käristades. Käsivartega Ja päev jõudis õhtule. Taevas oli hall ja madal. mööda palgeid oja-vaid pisaraid pühkides sidus ta haavad kinni ja peitis haige vaibaga. Sügistuul kähistas rannakõrkjais ja üksikus nõrepajus onni akna all. Lai See lamas mõned hetked, hingas paar korda süga-valt, vaikis. Siis käis äkiline mudarannaline jõgi loksus tinaraskelt. võpatus läbi ta keha, ta avas silmad ning hüppas istuli
rüüstasid, hoolimata igasugustest keeldudest. Rängalt mõjus Patkulile teade, et Vene väed marssal Ogilvy juhatusel Narva on vallutanud ja et ka Tartu on rüüstatud. Seesama Ogilvy, kelle ta tsaarile oli värvanud! Krakovisse oli Poola armee kogunenud Rootsi ründamiseks, kuid nädal läks nädala järel, kuid isegi sõjanõukogu ei tulnud kokku. Lõpuks hakati liikuma ikkagi vaid saksi ja vene vägedega - ja vallutati tagasi Varssavi. Kuningas Leszczinski põgenes nii suure rutuga, et pidi oma tütre, kellest hiljem Louis XV abikaasana Prantsuse kuninganna sai, hobusetalli unustama. August sõitis pidulikult Varssavisse sisse ja nõudis neilt usurpaatori toetamise eest 500 000 taalrit kontributsiooni või nende majad rüüstatakse. Patkul siirdus edasi Poznani vallutama, juba ise vägesid juhatades. Enne kui ta rünnakukäsu sai anda, tuli Augusti käsk taanduda, sest Karl XII väed lähenesid Poznanile Lvivist kiirmarsil.
lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see jäänud samaks. Probleemideks on näiteks küsimus, kas mõni riik peab põhiseadust muutma või muutma rakendusakte. Sellest on nüüdseks üle saadud ja asi on toimiv. Näiteks võib siin tuua Galojani juhtum, kus ta põgenes Uksse, aga teda ei saadud sealt kätte. Varasemalt oli tunnustatud justiitsministeeriumi taotlusi, kuid nüüd mõeldi, et see peaks ikka tulema kohtult.
1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile
uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena. Ilmselt on algse venitamise tõttu hiljem toimunud rutuga nimedepanek, sest on näha nimedesüsteeme: sarnased algused või lõpud (nt -well). Perekonnanimede allikatest suurem osa kajastab varasemaid lisanimesid. Jaani kihelkonnas näiteks 20% on pärit talunimedest, 20% eesnimedest, 50% apellatiividest (amet, loom jms). Eriti Põhja-Eestis pandi kampaania korras sarjade kaupa, mistõttu on tekkinud sarjanimed, nt Rooma nimed Albinus, Angelus,
Kes üürikesi hüvesid usaldab, näeb end peagi hüljatuna, kui aga mitte, siis satub ta armetusse olukorda. Vähesed on suutnud õnnest rahulikult loobuda. Ülejäänud kukuvad siruli koos hüvedega, mille hulgast nad välja paistsid, ja neid rõhub seesama, mis neid esile tõstis. (19) Seepärast rakendatagu mõistlikkust, mis neid hüvesid sunnib kasutama kasinal määral, sest ohjeldamatus raiskab oma vara ära tormilise rutuga. Mõõdutu pole kunagi kestev, kui piirav mõistus teda ei ohjelda. Seda tõendavad sulle paljud linnad, kelle võim lõppes keset külluslikku õitsengut; vooruse läbi sünnitatu hukutas mõõdutus. Sääraste juhtude vastu peame end kindlustama. Kuid ükski müür pole saatuse jaoks vallutamatu, seepärast kindlustugem seesmiselt. Kui see osa on kindel, siis saab inimene hoope anda, kuid mitte vallutada. (20) Milles seisneb see kaitsevahend, ihkad sa teada
... Metsapeni, pikkalõuga, metsa kuldne kuningas, mine sooda solgutama, mine laanta laiutama, kivi külge kiskumaie... Väljas pauk, tulejuga pimedas ja naisterahva äkiline korjatus. JAANUS. Püha jumal taevas! (Kargab üle läve ja jookseb hääle poole.) VANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud). Meid kaitse oma vere sees, oh issand jumal, abimees!... MARI (rutuga ümbervisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles, hirmul vanaema ümbert kinni võttes). Vanaema! Vanaema! Oh jumal! Vanaema?... VANAEMA (hirmul). Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli inimese hääl! MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läve poole. Jõud lõpeb jalust, toetab uksepiida najale). Oh jumal, jumal!... (Kiljatades.) Margus! VANAEMA (värisedes ja lõdisedes). See ei olnud Marguse, see oli t e m a hääl! MARI (käsi ringutades). Halastaja jumal!
Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi: "Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse, hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) · Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme. Korda näpumängu ja õhuta last seda koos sinuga TIP-TIP-TIP · Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi: "Tip-tip-tip-tip jooksuga vihma pilvest kallab. Tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla." · Sõna "alla" juures jää seisma või kükita. · Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita. · Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada. · Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist. KAS SA OSKAD SEDA? · Matki mingi kujuteldava eseme kasutamist ja räägi lapsele, mida sa teed. · Näiteks imiteeri piima joomist.
· Korda näpumängu ja õhuta last seda koos sinuga mängima. UURINGUTE ANDMETEL tekib emotsionaalselt ja intellektuaalselt rikkas keskkonnas kasvava lapse ajus rohkem seoseid. Näpumängud on lõbus viis lapse kõneoskuse ja lihtsamate motoorsete oskuste arendamiseks. TIP-TIP-TIP · Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi: "Tip-tip-tip-tip jooksuga vihma pilvest kallab. Tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla." · Sõna "alla" juures jää seisma või kükita. · Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita. · Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada. · Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist. UURINGUTE ANDMETEL omandatakse lihtsamad ja keerulisemad motoorsed oskused ja mõtlemisoskus mängimise käigus
Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Ja kui õue tuled sina, märjaks teen ma sinu nina. Laul sobib ka hääldamisharjutuseks ja sõrmemänguks. Lapsed puudutavad rütmis iga sõrmega pöialt. J. Liiv, L. Kõlar "Lumehelbeke" Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998
Me panime kõik paati, seda võis tarvis minna. Põrandal oli vana määrdinud õlest poisi-kübar; võtsin selle ka. Ja seal oli pudel, milles piima oli olnud, sel oli nartsust lutt otsas. Pidime pudeli ka võtma, aga see oli kätki. Siis oli seal kulunud vana kast ja vana kohver katkiste käepidemetega. Need seisid lahti, aga neisse polnud jäetud midagi, millel oleks olnud väärtust. Sellest, kuidas asjad olid segi paisatud, võis näha, et inimesed olid rutuga põgenenud ega olnud saanud kuigi palju kraami kaasa viia. Saime vana tinalaterna, peata lihunikunoa ja tuliuue taskunoa, mis igas poes oleks kaks tsenti maksnud; hulga rasvaküünlaid, tinast küünlajala, plasku ja tina-kruusi, vana näruse voodivaiba, käsitöökasti õmblus-nõeltega ja nööpnõeltega ja vahatükiga ning nööpidega ja niidiga ja kõigi sihukeste asjadega; siis kirve ja mõned naelad ja mu väikese sõrme jämeduse
lõhnava kirstu juures. ,,Nii et ma võin nüüd need kaks särki valmis teha," ütles ema lõpuks. ,,Aga muidugi, sina tee nad valmis ja mina pean nad viledaks," vastas Indrek hellunult. ,,No eks ma öelnd, et nõnda on Indrek nõus!" hüüdis Liine rõõmsalt, lisades juurde: ,,Üks silmapilk!" ja jooksis oma jagu riiet teise aita viima, sest ka tema tahtis omad särgid valmis teha. Kui nad kolmekesi uuesti õueväravale lähenesid, hüüdis ema: ,,Näe hullu, me oleme suure rutuga väravagi ristseliti lahti unustand. Kui isa seda oleks näind!" Aga Liine ütles Indrekule: ,,Anna oma pamp esteks minu selga, ma tulen sind natuke saatma." Ja nõnda läksidki viimaks õde-venda kõrvuti Vargamäelt alla, pamp õe seljas, mõlemate näod aga rõõmust naerul, nagu oleksid nad leidnud suure õnne. Naerusuul seisis emagi väraval ja vaatas lastele järele. Ja kui ta õhtul kükitas Päitsikut ja Tõmmikut lüpsma, polnud tal põrmugi
annaabi.ee 
