· UV- kiirguse suhtes tundlikud · Survekindlad. (http://www.langeproon.ee) Mittesurveliste või survevee tingimustes kasutatav polümeerlisandiga bituumen-pakskiht on pastöösne materjal, mis pahteldatakse või pritsitakse seina. Ta võib olla ka polüstüroolgraanulitega segatud või kiududega armeeritud. Sobilikud aluspinnased on plokid, betoon, tellispinnad, gaasbetoon, krohv, bituumen katted. Alustasapinna tasandamiseks tuleks kasutada krohvi, mitte bituumenisegu. RULLMATERJALIST ISOLATSIOOIPAANID · Bituumenkatetele ja mineraalsetele isolatsioonvõõpaddele on alternatiiiviks järgmised bituumenpaanid või kunstmaterjalist paanid: · bituumenpaanid klaaskuidkangal, klaasvõrgul, metallvõrgul · polümeer- bituumenpaanid klaaskiudvõrgul · külmliimumisega bituumenplaadid · termoplastilisest kunstmaterjalidest paanid · bituumenpaanid on membraanisarnased tugevalt anisotroopsete omadusteda liitmaterjalid
3.Ehitusviisi järgi : · Monoliitsed vahelaed · Monteeritud vahelaed PÕRANDAD Nõuded : · Tugevad · Kulumiskindlad · Piisavalt jäigad · Sileda pinnaga, aga mitte libisevad. · Kergesti puhastatavad · Soojad · Veetihedad · Nägusad · Muratud Materjali ja konstruktsiooni järgi : · Puitpõrandad ( laud, parkett jne.. ) · Rullmaterjalist ( linoleum ) · Plaat põrandad ( betoon, plaadid jne ... ) · Mastiks põrandad · Kivipõradndad ( tellis jne ... ) · Betoon põrandad ( garaaziz ) · Pinnase põrandad ( kuurides ) · Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon annab katusele kuju
vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht vi betoonplaadid. Kik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tülikas. Tuulutus Tuulutuseta lamekatus ei ole töökindel ja laguneb kiiresti. Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse rullmaterjalist kate on aurutihe. Selle tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus. Kui niiskust on juba palju, imbub see läbi lae ning rikub maja siseviimistluse. Suvel palavaga aurustub niiskus nii intensiivselt, et surub katusekatte mullidena üles. Aurutihedalt ehitatud rullmaterjalist katus hävib nii paari-kolme aastaga. See on ka enamiku nukogudeaegsete katuslagede kiire lagunemise phjus. Lagunemist saab vältida...
.........................................................6 3.1.Krohvisolatsioon.........................................................................................................................6 3.2.Mineraalsed isolatsioonivõõbad.................................................................................................6 3.3.Veetihe betoon............................................................................................................................7 3.4.Rullmaterjalist isolatsioonipaanid..............................................................................................7 3.5.Bituumen-pakskiht.....................................................................................................................7 4.Hüdroisolatsiooni süsteemid.............................................................................................................8 4.1.Keldri hüdroisolatsioon...................................................................
...........................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid ..................................................................................8 2.2 Hüdroisolatsioonmaterjalide tutvustus ..................................................................................9 2.2.1 GRACE Bithuthene 4000 ...............................................................................................9 2.2.2 EPASIT BDK/2K ......................................................................................
· Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Kolm liiki: · Rõhulist vett takistavä · Rõhuvaba vett takistav · Niiskust takistav Jagunevad paigalduse järgi: · Võõpisolatsioonid - kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted · Krohvisolasioonid - veekindlad krohvisegud · Rullmaterjalist membraanid - kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefse kõrgtihendusega polüetüleenkatted Isoleerimisel tuleb arvestada ka ruumide otstarbega: · Tüüp 1 - tavalised abiruumid - mõned lekked ja niiskuslaigud lubatud (garaazid, töökojad, seadmeruumid) · Tüüp 2 - paremad abiruumid - veeleketeta, kuid niiskumine lubatud (jaemüügialod, töökojad varustatud elektriliste seadmetega)
(raudpetoonpaneel, puitlaudis). Veeäravool- kaldkatustelt juhitakse vesi ära väljaspoolt kas lihtsalt üle räästa või siis rennide ja torude süst kaudu. Rennid võivad paikneda kas katuse peal või siis selle äärel. Lamekatustel juhitakse vesi ära kas väljaspoolt (üle räästa või siis veesülitite kaudu, või siis seespoolt- äravoolulehtrite kaudu. Veeäravool on katuse konstruktsiooni kõige olulisem detail. Katusekatte materjalid vatavalt kaldele- modifitseeritud bituumenist rullmaterjalist katusekatted- materjali tugevus on tagatud polüesterkangaga, pealikiht on dekoratiivse kiltkivipustega. Kasut lamekatuste renoveerimiseks, uute katuste ehitamiseks, lahtiste rõdude ja terrasside katteks. ICOPAL- iseliimuv rullmaterjalist katusekate- kasut katusekaldel min 6°. On kasutatav vanade rullmaterjalist- katusepindade katmiseks kui uute ehitamiseks mistahes kõvale ja tasasele aluspinnale. Sileplekist katus- oovitav kalle vähemalt 10°, parem oleks suurem kalle.
19 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 50. 20 Anna kiriku katus. Kättesaadav: http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5bUrkuQ2d3FbzIsJBuHwkVPnzovQcfzScymLieukF7stAuNcn 2012 MÄTASKATUS Mätaskatuseid on meil väga vähe kasutatud, kuid teistel põhjamaadel on nad üsna populaarsed. Vanasti tehti nad lihtsalt lattroovile, kasetohust aluskihile; tänapäeval eelistatakse teha kõigepealt korralik rullmaterjalist katus ja sellele paari sentimeetri paksune dreeniv liiva- või kruusakiht. Selle peale laotakse külg külje kõrvale kaks kihti mättaid: alumine ümberpääratult (juured ülespoole), pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis
Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus Õhuke teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid ühendatatkse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel;
................................................................................................. 61 39. KÜTTEGA PÕRANDATE PÕHIELEMENDID. ......................................................................... 64 40. MONOLIITPÕRANDAD. ..................................................................................................... 65 1 41. PÕRANDAD RULLMATERJALIST. ....................................................................................... 66 42. PÕRANDAD TÜKKMATERJALIDEST. .................................................................................. 68 43. PUITPÕRANDAD. .............................................................................................................. 70 44. VAHESEINAD, NEILE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................. 76 45. TELLISKONSTRUKTSIOONIS VAHESEINAD. ................
-tuulutada(kui puudub spetsaalne ventilatsioonisüsteem/kliimaseade) -soojapidavus või kandetarindi all jne. -anda valgust(minim. Valguse vajadus on ette antud normidega vastavalt ruumi funktsioonile.(eluruumidel on see 2)katusekatte valik vastavalt katuse kaldele(näiteid) 10%põrandapinnast)) Lamekatuste katmiseks kasutatakse valdavalt rullmaterjalist katusekatteid, mida on tanapäeval võrreldes nõukogudeaegse Aknaplokk koosneb: perioodiga saada mitmekesises valikus. -aknapiidast, -klaasitud raamidest(raamist), -akna aluslauast, -aknaplekist MODIFITSEERITUD BITUUMENIST RULLMATERJALIST
2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS Hüdroisolatsiooni puhul võib jagada ta 2 suurde gruppi: Välishüdroisolatsioon Sisehüdroisolatsioon Siit edasi saab omakorda saab liigitada järgmiselt: Niiskust tõkestav Rõhuvaba vett tõkestav Rõhulist vett tõkestav Paigalduse seisukohast saab hüdroisolatsioonimaterjalid jagada: Võõpisolatsioon: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted Krohvisolatsioon: veekindlad krohvisegud Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted. Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuded: tüüp 1 tavalised abiruumid (garaazid, seadmeruumid, töökojad) mõned lekked ja niiskuslaigud on lubatud.
49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä (vähemalt 70kg/m2). fraktsioonil 16/40 mm >50 mm (vä Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase teralise koostisega ja ilmastikule vastupidavast killustikust või kruusast. 50 25 Soojustatud katused, katuslaed Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende soojus-ja niiskustehnilisele toimimisele: tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed;
põrandate pealispinnad oleksid üldreeglina ühel kõrgusel. Põhilised põrandakattematerjalid on: a) puit ja puidupõhjalised põrandalauad, puitparkett, laminaat, vineer, puitlaastplaat, kork http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 15 of 19 b) rullmaterjalist katted vinüülkatted (pehme aluskattega ja ilma), linoleum, tekstiilkatted http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 16 of 19 c) plaatmaterjalist katted glasuurplaadid, betoonplaadid, PVC plaadid, laminaatparkett, tekstiilplaadid, kipsplaadid http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php
· Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed · Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast ja kattematerjalist. Elastsed alused on kummi- ja tekstiililintidest (näiteks auto ohutusrihmad) või vedrudest võrguga karbid ja raamid. Vedrude kate valmistatakse rullmaterjalist (poroloon, läbitepitud vatt, mererohi). Kate võib olla tervik (ühekihiline) või koostatav (mitmekihiline). Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre kattematerjal ise. Koostatud katted koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest. Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale · Lehtmaterjalid: erineva tihedusega porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt. · Looduslikud materjalid: mererohi, puuvillane ja linane vatiin, lambavill
kiht. Tugevust parandab eelpool nimetatud klaaskiudvõrk mis pannakse teise kihi keskele mitte kahe kihi vahele. Iga kihi peale kandmisel tuleb jälgide, et seda ega eelnevat ei vigastataks, sest mehaanilised defektid vähendavad isoleeritavust. Eriti tuleb seda jälgida horisontaalpindade puhul. Kaitseks deformeerumise vastu võib kasutada polüstürooli, vahtklaasplaate, kilet ja geotekstiiliga kaitsepaane. [1] 2.5. Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Eelpool räägitud bituumensüsteemile on alternatiiviks bituumenpaanid või kunstmaterjalist paanid mis omakorda jagunevad kandekihi põhiselt. Näiteks bituumenpaane on saadaval klaaskiudkangal, klaaskiudvõrgul, metallvõrgul ja kunstkiudkangal. Lisaks nendele on olemas ka polümeer-bituumenpaanid klaaskiudvõrgul kui ka külmliimumisega bituumenbaanid. Kandekiht on tavaliselt valmistatud viltpapist, klaaskiudkangast,
Betoonist C20/25; B25, tasanduskiht 20mm 392 m2 Betoonpõrandate lihvimine (silendamine) 650 m2 565 Plaatpõrandad Keraamilistest plaatides, Paradyz Iowa 300x300mm põrandad 80 m2 Vetoniididst tasandusega 567 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon Horisontaalne hüdroisolatsioon Xypex Concentrate 80 m2 568 Rullmaterjalist põrandakatted, vaibad PVC kate Tarkett Sommer Linosom Veneto 2,5mm koos 650 m2 aluskatte ja liistudega 57 Eriruumide pinnakatted Treppide viimistlus külgedelt, trepimarsside ja podestide 571 alt Betoonpindade värvimine akrülaatvärviga 60 m2 6 SISUSTUS, INVENTAR JA SEADMED 61 Sisustus ja mööbel 612 Mööbel
68. Jooniste põhjal määratakse kindlaks 70. Vuugimört valmistatakse tootja juhendi 71. Sillused tehakse silluseplokkidest ja U- ja märgitakse alusele avade asukohad. kohaselt. Plokke laotakse kelluladumise kujulisest tsingitud profiilist. Profiil lõiga- Seinajoonele paigaldatakse bituumen- meetodil. Plokkide otstes olevad tapid takse nii, et see toetub umbes 100 mm rullmaterjalist riba, mis ühtlustab seina suunavad ploki õigesti paika. Vuugist pikkuselt. Profiil asetatakse toele nii, et ja aluse erinevat liikumist ning aitab väl- välja valgunud liigne mört tõmmatakse see jääb U-kujuliselt. Silluseplokid toeta- tida seina kahjustumist. kohe kelluga ära. Nurkades laotakse eri takse tugiprofiilile.
ümbruse peab olema killustiku kiht. Käidavad katused ette nähtud inimeste ja sõidukite liiklus, soojustatud käidavad katused on soovitatav ehitada pööratud katuslagedena, minimaalne kalle 1:100, liikluspindadel peab olema kattekiht, mis tagab alla paiknevale soojustus- ja hüdroisolatsioonikihile vajaliku kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, hüdroisolatsiooniks kahe- või kolmekordne tugevdatud tugikangaga rullmaterjalist kate, veeäravool toimub reeglina sisemise veeäravoolusüsteemi kaudu, kuid väiksemate pindade puhul on võimalik ka väline veeäravool. Veeäravool peab olema tagatud nii pinnakattelt kui ka hüdroisolatsioonilt, veekogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga. - Soojustamata katused - efektiivse välistuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks terindeid kahjustavat kondensvett, katusekattematerjali valikul tuleb
kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m
mineraalne puiste Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-S1-d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm Fraktsioonil 16-40 >50mm Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase terastikulise koostisega ja ilmastikule vastupidavat killustikku kasutades. Soojustatud katused, katuslaed. Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende soojus-niiskustehnilisele toimimisele: Tuulutatavad katused Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus
1 VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS 1.1 Materjalide mahumassid - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) – 225,5 kg/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) – 30 kg/m3 - Krohv (5 mm) – 2000 kg/m3 (tsementkrohv) - Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) – 340 kg/m2 (omakaal vuugitult) - Heliisolatsioonivill (50 mm) – 100 kg/m3 - Betoontasanduskiht (60 mm) – 2400 kg/m3 - Parkett – 650 kg/m3 (tamm) - Rullmaterjalist katusekate – 5 kg/m2 (SBS) - Mineraalvill katusel (200 mm) – 125 kg/m3 1.2 Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta 1.2.1 Kandvad välisseinad - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) g1col,k=2,255 kN/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) g1vaht,k=0,3∙0,15=0,045 kN/m2 - (Tsement)krohv (5 mm) g1krohv,k=20,0∙0,005=0,10 kN/m2
Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist. Hoone on arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide külge sarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega sisemiste jäikusseinte- ja välisseinte paneelidega. 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus Siseseinad ehitatakse kergkonstruktsioonidest, põhiliselt . Hoone klaasist keskosa
Enam kui 1 m2 pinnaga avad Enam kui 0,5 m pikkused katkestused Puitplaaditööd Voodrit/katet mõõdetakse kaetava pinna mõõtmeid järgides 49. Millised tööd ehituses kuuluvad katusekattetööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Katusekattetööd. Selgitus: Katusekatted, katusetarvikud, katuserennid jms välja arvatud kandetarindid ja katuse avatäited Mõõtmisreeglid: Katusekatteid tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi Kaetava pinna hulka tuleb arvestada ka nt rullmaterjalist ülespöörded parapettidele Harja-, neelu-, viilu-, parapetikatete jms pikkust tuleb mõõta nende teljel Maha arvatakse: Enam kui 1m2 pinnaga korstna-, akna-, uugi- ja avad Enam kui 0,5m pikkused katkestused 50. Millised tööd ehituses kuuluvad viimistlustööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Pindade tasandamine ja krohvimine, värvimine ja tapeetimine, plaatimine, põrandakattetööd, ripplaetööd, seinavoodritööd, fassaadide värvimine, ehitusplaatkattetööd
Perliit. See on vulkaaniline kivim, mis sisaldab rohkesti räni. Paisutatud perliit meenutab jämedat liiva või peenemat killustikku. Värvus on tal valge või helehall. Paisutatud perliiti on toodetud ka Eestis. Sel juhul tooraine imporditi ( veeti sisse) Eestisse. Kasutatakse perliiti kõige rohkem katuslagede soojustamiseks. Nelinurksed perliidikotid sarnanevad tsemendikottidega. Kotid laotakse kihiti katuslaele. Seejärel kaetakse kotid mördist tasanduskihiga, millele liimitakse rullmaterjalist katusekate. On kasutatud ka bituumeniga segatud perliiti. Seda nimetatakse bituumenperliidiks. 211 Katusele valatakse vajaliku paksusega soojuskiht, millele paigaldatakse katusekate. Bituumenperliiti kasutati laialdaselt 20-30 aastat tagasi. 15.7. Asbestist soojaisolatsiooni-materjalid NB! Asbesttoodete kasutamine on Eestis keelatud. Neid tooteid võib esineda