Kordamisküsimused 11.kl.-romantism. 1. Nim. 4 muusikalist uuendust romantismiajal.-Rütmika muutus vaheldusrikkamaks,hakati tundma huvi vanamuusika vastu,süvenes huvi rahvamuusika vastu,tempode puhul armastati suuri äärmusi. 2. Programmilise muusika mõiste.-On instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks . 3. Romantikute 3 lemmikteemat.- 4. Mis olid shubertiaadid?-Koosviibimised koos muusika,kirjanduse,veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti Schuberti elust
Meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid. Ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Eugéne Delacroix. Historitsism ehituskunstisuund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme. Rõivamood frakk koos alamrahva riietusest võetud püksitüübiga meestemoes. Klassitsismiaja naisteriietuses lihtsa lõikega, kõrge pihajoonega õhukesed kleidid, romantismiajal taas korsett ning laia seelikuosaga kleit. Tolleaegne kodanlane pidas tähtsaks perekonda.
poliitilistes sündmustes. Suur oli naiste roll ka sotsiaalhoolekandes. Näiteks Prantsusmaal asutati mitmeid naisorganisatsioone, mille eesmärgiks oli orbude ja puudustkannatavate inimeste abistamine. Naisorganisatsioonid seisid ka ühiskonna kõrge moraail eest. Tänu hariduse ja trükikunsti arengule tuli üha rohkem naisi kirjandusse. Sageli ei kirjutanud nad küll oma õige nime all vaid valisid endale mõne mehe nime, näiteks George Sand (Judy Davis). Üks tuntuimaid romantismiajal kirjutatud teos on ,,Vihurimäe". See raamat on kirjutatud Charlotte Bronte poolt ja kirjeldab süngelt naise allasurutust ja olukorda sel ajajärgul. Ka mulle jättis raamat sügava mulje. Kõige paremaks kujunus naiste olukord Prantsusmaal, sest seal lahendati naistega seonduvad probleemid kõige varem ja naised said seal vabamalt tegutseda. Olukord oli halvem Lõuna- Euroopas, kus kiriku mõju oli väga suur.
Ehituskunsti suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme ja tekkis romantismi mõjul Jäljendati romaani, gooti, renessansi ja barokkstiili – (neo- või pseudo-) Tallinna Kaarli ja Jaani kirik – romaani või gooti stiil Teatrite , pankade jt esindushoonete stiiliks valiti barokk Lihtsustus Prantsuse revolutsiooni järel Meestel frakk ja püksid Naistel lihtsa lõikega õhukesed kleidid Romantismiajal lai seelikuosa ja korsett Pere tähtsus.Koos elas 3 põlvkonda, igal kindel roll Oluline laste harimine Käidi teatris, loeti raamatuid ja kodus musitseeriti Ajaloo õpik 8.klassile Et.wikipedia.org www.google.com
keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust. Euroopa suurim ja alaline orkester oli M a n n h e i m i o r k e s t e r. Romantismiaja orkester Romantismiajal 1830-1910 suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillde areng. Kui 18. sajandil oli taktilöömine põhiliselt continuo-mängija käes, siis orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hästi nähtaval kohal paikneva juhi järele. Salongiorkester Salongiorkester on varieeruva koosseisuga instrumentaalansambel(orkester), millega eelkõige aastatel
ROMANTISM 1. Mis iseloomustab sellist kunstivoolu nagu ´´romantism´´ ? Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. 2. Bohmeemlus romantismiajal alguse saanud üks osa kunstnikest, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris ? · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. · Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutame. 4
kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sümfoonia hüüdnimega ,,Üllatussümfoonia" tukkujate äratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased. 1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing, mille peaeesmärk oli kaasaja suurte orkestriteoste esitamine./ Kuula: Haydn ,,Üllatussümfoonia" nr 94 http://www.youtube.com/watch?v=d_6mrLc_mEw (alates 9:33 II osa Andante). Romantismiajal (1830 1900) suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng. /Orkestrid hakkasid käima külalisesinemistel nii kodu- kui välismaal. Mugav oli reisida rongiga, sest võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale./ Orkestrite liigid: 1
Ballaadide sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under. c) Poeem Lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk.
Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE Kõrvuti satiirilise ja rokokooliku luulega algas ka tundeluule levik, see oli kooskõlas 18. iseloomuliku sentimentaalse proosa populaarsusega. Kujutati tundeelu, hingelisi, sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord, inimese hingelis-religioosne kogemus (nt Edward Young, filosoofiline poeem „Öömõtteid”, Thomas Gray luuletus „Külakalmistul kirjutatud eleegia”)
"Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Eesti keeles
Kuigi romantikud tundsid piisavalt hästi ka antiikkultuuri, oli nende suurim avastus siiski keskaeg. Nad hindasid keskajas seda mõistagi idealiseerides eluvaimu terviklikkust (nagu rahvaluules ja muinasjutus) ning vaimse printsiibi (ristiusu) juhtrolli ühiskonnas. Romantismis algas teadlik rahvaluule talletamine. Kõik tuntumad Euroopa keskaja eeposed ("Rolandi laul", "Laul minu Cidist", "Nibelungide laul") avastati ja avaldati esmakordselt romantismiajal või selle eelõhtul. Samast ajajär-gust pärinevad vendade Grimmide ja taani kirjaniku Anderseni kuulsad muinasjutukogud.
a. Prantslase Hector Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique 1830 NB! Schuberti 8.sümfooniat toona veel ei tuntud, sest see kirjutati varem, kuid leiti hiljem Orkestriteos, peaaegu alati 1-osaline, mis kujutab mingit lugu või visuaalset kujundit. 2.2.1 ORKESTRI ARENG 19 SAJANDIL 5 ROMANTISM · Romantismiajal 1830-1910 suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Orkestrid hakkasid käima külalisesinemistel nii kodu- kui välismaal. Mugav oli reisida rongiga, sest võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. · Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale. Populaarsed olid promenaadikontserdid.
Kirjaniku vaated tulevikule. Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik.
sümbolism, individualism, kangelaslikkus. Romantism on eelkõige kunstisuund.Romantism järgnes klassitsismile. Selle tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes.Romantism oli viimane terviklik ajastu. Romantismiajal muutus naiste rõivastus jälle rikkalikumaks.Taas võeti kasutusele laia seelikuosaga kleit ja kehavormiv korsett. Maalikunst Romantismi ajal hakkati jälle joonistama maastikumaale, õitsele puhkes ajaloomaal.Kunstnikud võitsid eeskujuks kirjandust.Kesksel kohal romantismiajastu maalikunstis oli portree.Maalikunst võttis eeskuju idamaa müstikast, keskajast ja vabadusvõitlusest mida võib näha näiteks värvide kontrastis.
Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kirjandusteose analüüs jaguneb kolmeks: autorikeskne (autori tahe, maailmavaade, elukogemus, sõnum), teosekeskne (kui iseseisev tervik, planeerimata tähenduskihi; tegelaste, kompositsiooni jms analüüs) ja lugejakeskne (teos kui lugeja tõlgendus). Autor. Autor on teose looja. Keskajal oli autor anonüümne, renessansiajal tekstiga seostatud, romantismiajal geenius ja 20. sajandil pigem lugeja alam. Autor ja kaasaeg. Teoses väljendab teatava ajastu vaateid ja ideid. Igal ajastul on enda probleemid. Ajastu seab autori mõtlemise piirjooned. Autor, kirjanduse põhiliigid ja tekstuaalne autor. Lüürika väljendab autori elamusi ja mõtteid (tihti otseselt/vahetult). Dramaatika väljendab autori seisukohti vaid tegelaste kaudu. Eepikas on autoril enam võimalusi, kuid on varjatum kui luules
sonetti Shakespeare'i looming ... on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Eesti keeles on esimene alguspärandist tõlgitud
seadustega kaitstud. 36.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (Aleksander Suure lahing). Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid) Maalid: A.Kaufmann „Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal“ (1793) Karl Brüllovilt „Pompei viimane päev“ (1833): mütologiseerimine (Aenaeas Pompeis9, kristlus vs paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan „The last days of Pompeii“ (1834) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19.saj Giovanni Paxini melodramaatiline ooper „L’ultimo giorno di Pompei“ (1825) roomlaste pahelisus vs kristlaste vagadus
muuseumidesse, kus saab mälestisi hoida säilitamiseks vajalikes tingimustes ning on ka rekonstrueerimisi, nt Parthenoni templi puhul, kus üritatakse sajandite jooksul tekkinud kahjusid vähendada.. 33. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev',
33. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt.
mängus on surmapatt: kiindumus oma õesse ja hirmsad asjad mis see kaasa toob. Tal on samad iseloomulikud jooned, aga ta ei ole nagu Werther sest ta on maailma peale üsna ilma põhjuseta vihane. Ta on passiivse inimtüübi tüüpiline kujutus. Ta on vihane ja üritab mässata, kuid samas on tal kõikevaldav kirg millest ta jagu ei saa. Võrrelder Wertheriga on siin lahendus: Rene läheb kloostrisse ja võtab omaks katoliikliku usutunnistuse millest ta hingetuge leidis. Katoliku usk oli romantismiajal trend. 1804 senamcour kiriromaan ,,Obermann" kõige lootusetum ja elust irdunum kõigist seda tüüpi romaanidest. Üritatakse tüpiseerida romantiku inimtüüpi. Üritatakse seda kirjeldada, ja selle tõttu neid kõiki sajandi lasteks nimetatakse. Realistlikes teostes aga ei ole üht inimtüüpi, vaid neid on palju sest inimesi on väga mitut tüüpi. Liigendada on raske, sest nagu romantikud tähele panid on inimene individuaalsus.
Meie vaba tahe seisneb moraaliseaduse alusel tegutsemises. Sofie hakkab koju minema ja metsas näeb ta Karupoeg Puhhi, kes annab talle kirja Hildele viimiseks. Kirjas kirjutab Hilde isa, et Kanti üheks eesmärgiks oli luua riikide ühendus, millest kunagi sai alguse ÜRO. Sofie läheb koju ja talle tuleb külla Joanna oma vanematega. Joannaga kirjutab ta valmis kutsed oma filosoofiateemalisele sünnipäevapeole. Romantismiajastu algas 18. sajandi lõpus ja kestis kuni 19. sajandi keskpaigani. Romantismiajal valitses tunnetekultus. Romantistid uskusid, et kunst toob inimest lähemale mõistmatule ,,asjale iseendas". Nad ihalesid müstilise ja tumeda poole, huvitusid kaugetest kultuuridest. Loodus on osa maailma hingest. Schelling soovis ühendada hinge ja mateeria, uskudes, et kõik loodus on ühe maailma hinge väljendus. Ta uskus ka, et loodus on pidevalt arenev, justkui lill, mis avab oma õienuppu. Teine pool romantismist oli rahvusromantism, mis keskendus rahva ajaloole, kultuurile ja keelele
"Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Pilet nr 15 1. I Moosese raamat 2. "Hamleti" analüüs
Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. 18. ,,Romeo ja Julia" Millal kirjutati? Mitmes vaatuses
Araabia luuletaja, kellele omistatakse esmakordne stroofi kasutus, on Muccadam ben-Muafa, Cordoba luuletaja. Stroof levis eelkõige Andaluusias, sest seal oligi peamine araablaste ala. Stroofi vorm: ___a ___a ___b ___b ___a Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale. Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel. Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal. Enne seda oli käsikirjas. Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12
Voltaire kehtestas ennast paljudes valdkondades. Denis Diderot 1713-1784 Diderot ja Rousseau olid mõlemad, kes toovad kaasa radikaalsemaid muutusi, kui vaadates tulevikku. Diderot oli jätkaja ja edasiviija, Rousseau vaated peegelduvad veel vastu tänapäevas. Rousseau pärijaid võib leida ka tänapäeva mõtlejate seast. Diderot ja Rousseau onka autorit Pr kirjanduses, kes kirjutavad ka teistmoodi. Vorm, kuidas seda tehakse või midagi on uut. Eksperimendid vormi alal. Romantismiajal Diderot teosed saavad publikule teatavaks. Kultuuris tuleb alati arvestada seda, mida antud ajastul teadsid tipud. Voltaire on olnud see õpetaja, kellst on lähtunud need sajandilõpu autorid paljuski (va Rousseau). Diderot kindlasti on mingi põhikonseptsiooni pärinud Voltairelt. Diderot ja Rousseau viivad teatud Voltaire'i osutusi edasi. Tema nime seostatakse eelkõige Prantsuse entsüklopeedia kirjutamisega. Diderot oskas inglise keelt
Reaalsuse väljendamine Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika stiil). Fokuseerimine võib tekstis muutuda. 24.Autori mõiste 12 Autor on teose looja. Erinevatel aegadel on autori loojarolli tähtsustatud erinevalt. Keskajal olid autorid anonüümsed, renessanssiajal (trükikunsti levik) tekstide seostamine autoriga, romantismiajal oli autor kui geenius, 20.sajandil tähtsustatakse pigem lugeja rolli. Autori kaudu kajastub teoses tema aeg (ajastu, mil on ta elanud). Kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses. Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Nn. vihjeline autor autor võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne
„Valgustatud enesearmastus“ Alexander Pope, Essay on Man (1734): “Look round our World; behold the Jansenist Pierre Nicole (1625-1695): chain of Love, combining all below and all above.” Valgustatud enesearmastus -> tööjaotus -> kasu kõigile Armastusest romantismiajal “Missugune hulk käsitöölisi ja mehhaanikuid oleks vajalik, et varustada meid Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) eluaseme, toidu, kehakatetega? Kõik kunstid ühinenud ja seotud, vajades üksteist, Novalis (1772-1801) osutuvad kõik vajalikuks; ükski inimene ei suudaks aga üksikult endale kõiki Friedrich Schlegel (1772-1829)
Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt. Eepikale on pühendatud Mihhail Bahtini tööd. Kristeva ja Todorov, kes siirdusid läände, olid põhilisteks Bahtini propageerijateks ja moodustasid prantsuse Pariisi semiootika koolkonna. Bahtinil on mitu romaanile pühendatud uurimust. Artikkel ,,Eepos ja romaan", 1940, avaldati 1960. aa
tuntakse teises inimeses ära samad voorused, mis on iseendas ja see viib armastuseni. · Harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes objektis. · Ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega · Eesmärk: universaalne harmoonia · Alexander Pope, Essay on Man (1734): "Look round our World; behold the chain of Love, combining all below and all above." Armastusest romantismiajal · Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) ehk Novalis (1772-1801) · Friedrich Schlegel (1772-1829) · Iga inimene on kordumatu indiviid. Ei rääkinud universaalsest, vaid igale inimesele isikupärasest ja kordumatust tunnete maailmast. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla." Romantiline armastus · Ideaal: oma eelduste väljaarendamine
annaabi.ee 
