POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus
19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus Käis kaks korda Eestis „Rännuaastad“ – klaveripala
usaldus. Üheks lähedussuhte liigiks on sõprus. Sõprussuhe on vabatahtlik, kahepoolsel usaldusel põhinev suhe. Sõprussuhtes esinevad kindlad reeglid, mille rikkumine ohustab sõprussuhet. Sõprussuhte puhul on oluliseks teguriks ka see, kui tihti inimesega kokku puututakse. Isiklikust kogemusest julgen väita, et sõprussuhtes olles ning sellega regulaarselt vaeva mitte nähes esineb inimeste puhul kaugenemine. Teiseks lähedussuhte liigiks on romantilised suhted. Romantiliste suhete puhul on olulisel kohal pühendumine, romantilised suhted võivad esineda nii vastas- kui ka samasooliste inimeste vahel. Tänapäevaühiskonnas peetakse aga samasooliste isikute romantilise suhteid tabuks. Romantilise suhte puhul on kindel osa ka intiimsuhetel ja seksuaalsuhetel. Osad inimesed leiavad romantilises suhtes peatuspunkti, kohta kust hiljem edasi minna. Romantiliste suhete puhul on inimestel tihtipeale endale kehtestatud eesmärgid, mida nad tahavad suhtes saavutada
tihti valmiskujundeid,... Tema luule keel on traditsiooniline. Noorusluule seostub väga oluliselt konkreetse filosoofia probleemidega nagu moraal, headus, kurjus ja tahtevabadus. Varasem armastusluule on sügavalt autobiograafiline, kindlate adressaatidega, moodustades lüürilise tsüklieid. Armastusluule eripäraks- mõtiskleb armastustunde, armastusmälestuse üle. Lermontovi loomingus omadas vene romantiline poeem uued jooned. Küpse loomingu perioodil Lermontovi romantiliste poeemide moraalsete väärtuste skaala osutu paradoksaalselt ümberpööratuks. Lermontovi lüüriline mina jääb ka hilisemas luules rändajaks, kodutuks ja üksindusele määratuks maailmas, milles kõrgeimad väärtused on end diskrediteerinud. Hilisemas luules väärtustub ,,rahu" motiiv.
Ida-Euroopa romantiline luule Hanna Valk ja Laura Tiit I ku 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismis valgustuskultuuris idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi paljud autorid seadsid endale eeskujuks Shakespeare'i loomingu. Romantiliste teoste kangelased on erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire. Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romantiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlusele omal viisil kaasa.
Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist". Kirjaniku järgnevat loomingu arenemist võis jääda ootama huvitusega. Kasutatud kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.kirmus.ee/erni/foto/roht02.jpg&im http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Roht#Kirjandus http://lib
• Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Mida tuli kindlalt teha? Sõnajalaõis • Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse ja õnne teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia
,,Kelgukoerad", kus kehastas kõrvaltegelast Laurat. 2007. aasta sügisel algas "Kodu keset linna" uuesti, kuid Adamson võtetele ei naasnud, sest oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse. Koos Fridaga ( Marika Vaarik ) lahendavad nad erinevaid mõrvu. 2006. aastal mängis Adamson peaosa muusikalis ,,Pipi Pikksukk", 2010 mängis Vana Baskini teatris ,,Hilinenud pulmaöö" kus kehastas värsket abielunaist. Teleseriaali ,,Kodu keset linna" Liis pälvis nii Vanalinnastuudio parima naisnäitleja kui ka publikulemmiku tiitli. Adamson ise arvab, et edu põhjuseks oli viljakas ja hea koostöö
“Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming ei ole kuigi ulatuslik, kuid see on olnud jätkuvalt
Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul
Riigi keeleks on eesti keel. Haapsalu linn Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma kauni puitarhitektuuri ning väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust: väikesed kohvikud, kaunis rand ning Valge Daam ootavad tervise- ja kultuuripuhkajaid. Haapsalu on lääneranniku kuurortlinn ning kuulus oma ajaloolise õhkkonna, merenduse, sooja merevee, sõbralike linlaste ja tervistava muda poolest. Haapsalu on imeline väike linnake kitsaste tänavate, miniatuurse raekoja ja romantiliste puidust elamutega. Mereäärsel promenaadil asub Kuursaal, üks kauneimaid puitehitisi Eestis. Haapsalu on ideaalne sihtkoht peredele ja romantikat otsivatele paarikestele, kes armastavad pidada piknike, jalutada, purjetada, ujuda, külastada vesiravilaid ja võtta mudavanne. Fra Mare Thalasso Spa Seminarid, koolitused, konverentsid Fra Mare Thalasso SPA pakub häid võimalusi tööalaste kokkusaamiste ja ärikohtumiste läbiviimiseks
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul
põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated · Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel · Maalidel ei olnud tähtis kujutada välist ilu , vaid inimese inimhinge · Maalis palju portreesid ( eriti oma naisest Saskiast), mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone · Teoseid iseloomustavad soojad kuldsed toonid, elurõõm, toredusküllus · Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused
● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste vastu, üle koguti rahvamuistendeid ja muinasjutte ● Venemaa silmapaistvamad kirjanikud – Aleksandr
II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L. Tolstoi suurromaan kaasajast on ,,Anna Karenina".Teos otsib vastust järgmistele küsimustele: · Milles seisneb inimeses hüve ja milles kurjus? · Mis on inimese elu mõte? · Missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused 6. Nimeta O. Wilde'i ainuke romaan. Mida Wilde kunsti kohta ütleb? O. Wilde'i ainuke romaan on ,,Dorian Gray portree" O
tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Ungari helilooja, dirigent ja pianist Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM Uueks žanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem, mille esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest,
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide väga suur osatähtsus, kromatisme täis harmooniad.
12. Mis olid 2 tähtsamat žanrit Liszti loomingus? Vastus:Ta tõi sünfoonilisse muusikasse uue zanri - üheosaline sümfooniline poeem.Üheosaline sonaat. 13. Mis maa helilooja oli Fryderyk Chopin ja miks ta seal ei elanud? Vastus:Poola helilooja.sest tema maal oli sõda? 14. Mis on tema loomingu peamine žanr? Vastus:Valsid ja prelüüdid.Klaveripalad. 15. Mis on iseloomulik Chopini muusikale? Vastus:Choplini muusikale on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. 16. Nimeta 2 tuntud Chopini teost. Vastus: Soololaul "Soov" ja tema suurim kogumik "24 prelüüdi" 17. Kus sündis ja kus hiljem elas Johannes Brahms? Vastus:Lapsepõlv möödus Hamburgis ja hiljem oli elupäevade lõpuni Viinis. 18. Nimeta Brahmsi loomingu 3 tähtsamat žanrit. Vastus:Romantism,barkokkmuusika ja klassikaline muusika. 19. Mis oli Brahmsi loomingu kõige olulisem põhimõte (mille eest ta ka ise seisis)?
Ta oli lähedane lihtrahvale, siiras(avaldas esimesena Oneginile armastust). Tatjana elas Onegini külmi õpetussõnu väga rängalt üle. Lenski: oli noor ja tulihingeline, kui ta kodumõisasse saabus. Hariduse sai ta Saksamaal, tema noor isiksus oli seltskonnas rikkumata. Südames vaid suur õnneusk. Naabermõisnikest oli ta vaimselt üle. Onegin ei hakanud õpetussõnu jagama, vaid leidis, et küll mees kord ise elus pettub. Lenski oli väga õrnahingeline, romantiliste unistustega ja armus Olgasse(Tatjana õde). Duelli võttis ta väga südamesse, elukatsumused polnud teda tabanud. Autor arvab, et temast oleks võinud saada suur luuletaja, samas aga ka tavaline provintsimõisnik. Ootamatusi ja ootuspärasusi Tatjana ja Onegini taaskohtumises: Kui Onegin Tatjanat pärast Peterburi naasmist kohtab, on Tatjana seltskonnadaam, keda väga hinnatakse(kõik mida Onegin Tatjanast varem soovis). Tema välimus ja käitumine on nii muutunud, et Onegin
(1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889) jäävad paraku oma eeskujudele alla. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud ,,Munamäel" (K. A. Hermanni viis). Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik. Tema 1874 kirjutatud ja 1885 ,,Vanemuises" lavastatud esimestes näidendites ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1881), ,,Muru Miku meelehaigus" (1882) ning ,,Varastatud vorst" on Koidula romantiliste jantide eeskuju selgelt aimatav. Eesti näitekirjanduse õnnestunumaid teoseid on Kunderi siiani populaarne külakomöödia ,,Kroonu onu" (1885). Näidend on üles ehitatud oma laste abiellumist takistava jõuka talumehe ja vaese rentniku vahelise konfliktile. Autor toob noortele appi maailmakirjanduses toona levinud nutika soldati tegelase. Samuti hästi üles ehitatud ja viimistletud on näidendid ,,Mõrsja ja märatsejad"
kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Tema jutustusi iseloomustavad siiras kaasaelamine külarahva rõõmudele ja muredele, sundimatu vestetoon ning enamasti idüllilis-humoristlik autorisuhtumus. LOOMING Näidendites ja jutustustes kujutatakse Mulgimaaleiseloomulikke inimtüüpe ja nende varalisest ebavõrdsusest tulenevaid suhteid. Tema tippteos „Libahunt”,romantiliste sugemetega tragöödia vastuhakust muserdavaile oludele ning neist johtuvaile eelarvamustele ja orjameelsusele, on tihe ja terviklik nii karakterikujutuselt kui ka ülesehituselt. Draama „Kauka jumal” kujutab hallparunliku rahavõimu jõhkrust ning selle allajäämist saatusele Draama „Tuulte pöörises” käsitleb õigluse, humaansuse ja vägivalla kokkupõrget 1905. aasta revolutsiooni taustal
Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle tagumisse ossa jäid valmimata Meremõisa peahoone müürid romantiliste varemetena. Võõrandamisjärgselt kuulus mõisakompleks 1920-30tel aastatel Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Teise maailmasõja järel kolis sinna aga Nõukogude sõjaväeosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul. Meie päevini on säilinud nii peahoone kui ka enamik kõrvalhooneid. Seda küll Nõukogude sõjaväe poolt peale Teist maailmasõda osaliselt ümber ehitatud ning rüüstatud kujul. Maaliline juga koos kauni metsapargiga on muutunud armastatud väljasõidukohaks.
Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga luuravasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt- lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp
esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos) http://www.youtube.com/watch?v=rmBjUin2R8 Orkestriteos: avamäng "Julius Caesar" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu1
vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loominu tipp,nt Autoportree, Kadunud poja tagasitulek. Püüdis esile tuua inimese sisemaailma, ta armastas neid, keda kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused
2 osaline, sonaat-allegro vormis • 20 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati • loodusega ‘’Forell’’, ‘’Metshaldjas’’ • kunst ‘’Muusikale’’, ‘’Lautole’’ 2) Fryderyk Chopin (1810-1849) Pärit Poolast. • rahvusliku suuna rajaja • valssidel ja prelüüdidel eriline tähendus — laiendas zanri piire • 17 laulu ja kammermuusikat — pigem väikevormid sooloklaverile • klaverivirtuoos • iseloomulik klassitsitlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus • tõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil • ‘’24 prelüüdi’’ ‘’Vihmapiiskade prelüüd’’ - vabasvormis heliteos 3) Ferenc Liszt (1811-1886) Pärit Ungarist. • 19. saj suurim klaverivirtuoos — pianist, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja
Üsna kummaline oli see. Aga kindlasti oli see huvitav, et kõik toimus lillepeenra juures, seega ühendas neid tegelasi asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. 3. Novelli keelekasutus oli üsna keeruline. Nende inimeste mõtted olid väga, väga kummalised, kohati ei saanudki aru, mida nad öelda tahtsid. Laused olid väga illustreerivad, kõik oli pisiasjalikult ära toodud, seletatud, eriti veel teotekst ning üsna ilusate, kohati ka romantiliste sõnadega kirjeldati neid mõndasid paare ja nende mälestusi. Seda novelli lugedes, kohe tekkis pilt silme ette, kuidas kõik oli, sest tõepoolest kõik see aeg ja olek, välisilme oli sinna kirja pandud. Esimest korda lugedes, oli see tekst väga tüütu, kuid kui hiljem lugeda uuesti, siis on see isegi üsna huvitav, kuigi laused on tõepoolest rasked, aga novelli puhul üldse ei imestagi seda. Novelli sisu on ka üsna segadusseajav nagu lausedki ning inimeste mõtted. 4.
suuremaid puhta värvi laike ja tugevaid kontuure värvipindade vahel, mis vii teda impressionismist eemale. 11. Vincent van Gogh'i eksponeeritakse koos Prantsuse kunstnikega kuna Prantsusmaal hakkas ta Camille Pissarro julgustamisel kasutama eredaid värve ja tänu eredale päikesele ning lõunamaisele selgele taevale mis teda julgustasid hakkas ta kasutama suuremaid puhta värvi laike ning tugevaid kontuure. 12. Paul Cezanne alustas romantiliste tumedate piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870.ndatel osales ta impressionistide näituselt ja sai suure kriitika osaliseks kuna tema maalides näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Sellest lähtuvalt naases ta kibestununa oma kodulinna, kus ta eksponeeris oma töid harva. Aegamööda eemaldus ta impressionismist. Ta tahtis ühendada impressionistliku vormikäsitluse klassikalisele kunstile omase vormikäsitlusega
-> ühine pere identiteedi kujunemine) ❏ hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. KIINDUMUSSTIILID JA NENDE KUJUNEMINE Lapsepõlves kujunevad arusaamad enda ja teiste suhete kohta; julgus armastada ja usaldada. KIINDUMUS I: kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos. Lapseea kiindumusstiili ja täiskasvanuea romantiliste suhete vahel on leitud seoseid. KIINDUMUS II: lähedusvajadus on kaasasündinud. Viis, kuidas kiindumusisik reageerib lapse püüdele otsida lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e
kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks
Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under. c) Poeem Lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk.
santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Õuna Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp
Tagajärjeks tema depressioonile ja loiule olekule jääb ta haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist. Uues väikelinnas Yonville'is kohtavad Bovarid Homaid, küla apteekrit, kes on väga särav jutupaunik ja kellele meeldib iseennast kuulda rääkimas. Seal kohub Emma Leoniga kes töötas notari juures kirjutajana. Leon oli väga tüdinenud maa elust ning talle meeldis tegevust leida läbi romantiliste novellide. Leonile hakkas Emma meeldima. Kuid kui Emmal sünnib tütar, ja jääb tulemata tema ihaldatud poeg, kurnab teda mõte olemaks ema langeb ta uuesti depressiooni. Nüüd aga puhkeb Leoni ja Emma vahel armastus. Kuigi kui Emma sellest lõpuks aru saab, et Leonil on tema vastu ka tunded, tunneb Emma ennast selles süüdi ja üritab kohusetundliku naist mängida. Olles kaotanud usu ja lootuse Emmat endale võita lahkud Leon Pariisi. Leoni lahkumine teeb aga Emma õnnetuks.
romaani peategelast Emma Bovaryd abielurikkumise pärast hukka. · Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega... · Falubert võitis kohtuprotsessi ja · "Madame Bovary" järgi hakati raamat võis ilmuda. Protsess ei jätnud teostamatute romantiliste unistuste siiku Flauberti´i hellale loomusele hellitamist Prantsusmaal tähistama mõju avaldamata. Ta tunnistas: mõistega bovarism. See mõiste "Arvatakse, et ma olen kiindunud sisaldas kriitilist hinnagut, ehkki tegelikkusesse, kuigi ma pigem Flaubert ise oma kangelannale pelgan teda: vaid vastikusest realismi hinnaguid ei andnud. vastu ma üldse kirjutasin selle romaani.
1826. aastal pärast Aleksander I surma andis uus tsaar Nikolai I Puskinile armu. Politsei talle rahu ei andnud, kuna luuletaja jäi siiski isevalitseja ebasoosingusse millele lisandusid õukonnaintriigid. Puskin hakkas luuletama lütseumi-aastatel. Pärast lütseumi süvenes tema loomingus poliitiline hoiak. Luuletus ,,Küla" ja ood ,,Priius" eitavad orjust ning vägivalda. Lõunas pagenduses olles kirjutas luuletaja romantiliste poeemide tsükli ,,Kaukasuse vang", ,,Vennad röövlid" ja ,,Bahtsisarai purskkaev", mida iseloomustavad tugevad ja siirad rahvalikud kangelased. Ühtlasi jätkas ta poliitiliste luuletuste kirjutamist. Teosed: "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem "Kaukaasia vang", 1822, poeem "Mustlased", 1827 "Boriss Godunov", 1825 "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan "Vaskratsanik", 1833 "Padaemand", 1833
Tal on igav ja ta on masenduses, kui ta võrdleb oma fantaasiaid üksluiselt reaalse külaeluga, ja lõpuks tema loidus teeb ta haigeks. Kui Emma jääb rasedaks, otsustab Charles kolida teise linna, lootuses taaselustada Emma tervist. Yonville'i linnas kohtavad Bovaryd Homaisi, kes on linna apteeker. Homeis on pompöösne jutupaunik, kes armastab kuulata iseennast rääkimas. Emma kohtab samuti Leoni, õiglusametnik, kes nagu Emmagi on tüdinenud maaelust ja kellele meeldib rännata läbi romantiliste teoste. Kui Emma sünnitab tütre Berthe, siis emadus valmistab talle pettust. Ta oli ihaldanud poega ja ta on edaspidigi rusutud. Romantilised tunded õitsevad Emma ja Leoni vahel. Kuigi, kui Emma taipab, et Leon armastab teda, tunneb ta ennast süüdi ja hakkab kohusetundlikuks naiseks. Leon tüdineb ootamisest ja uskumisest, et Emma ei saa kunagi tema omaks ja ta otsustab lahkuda Pariisi, et õppida juurat. Tema lahkumine muudab Emma nukraks.
kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli maastik olnud allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis aga iseseisev zanr. 17.saj II pool JACOB van RUISDAEL sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek"
Eesti teatrinduse sünd 1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti esimene selts "Vanemuine" asutati 1865. aastal Johann Voldemar Jannsen eeskäel. Seltsitegevuse algvormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, millele hiljem lisandus ka näitemängud.Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste draamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eks teose lavastamise inspiratsioon tulenes baltisakslastelt, nemad selle kultuuri osa esmalt meile tõid -"Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril, peale
1837. aastal A. Puskini surma puhul kirjutatud luuletuse ,,Poeedi surm" pärast ja saadeti Kaukaasiasse tragunipolku. Aastal 1838 sai ta loa naasta. Ta pagendati aastal 1840 uuesti Kaukaasiasse mägilastega võitlevasse jalaväepolku. Lermontov suhtles Peterburi kirjandusringkondadega ja oli vastuolus kõrgseltskonnaga. Tal tekkis tüli kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase N. Martõnoviga. Lermontov hukkus nendevahelises kahevõitluses. Teosed ja looming Lermontovi on peetud dekabristide romantiliste ja heroiliste traditsioonide jätkajaks ning nimetatud vene Byroniks. Tema proosa on mõjutanud vene realistliku proosa arengut. Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks. Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni.
Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga Sümfooniline muusika
koolkonnad, Pillide täiustamine, Saksofon, Sümfooniaorkestrisse tuuakse harf. Klaver saab tänapäevase väljanägemise, ilmus pedaal, sünnivad pianistid. Programmiline muusika: Annab sisuseletuse, toetutakse kirjandusele, ajaloole. Ajastu põhizanrid: Ooper, Soololaul, Sümfooniline poeem,Operett, Romantiline ballett. Romantismiajastu perioodid: Vara-Romantism (1815-1830) Vaadeldakse Saksa- Austria muusikat, ooper tähtis, F. Schubert. Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni
Romantikud ülistasid loodust, ühtlasi kasutasid nad seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, kusjuures sageli eelistati eksootilist või ürgloodust. Võõraste maade ja rahvaste ihalus tõi moodi Idamaad; hinnati loomulikke elu looduse rüpes. Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole; kirjandusse sugenesid imed, maagia, üleloomulikkus ja fantastika; irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. Romantiliste teoste kangelased erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad nad end eetiliste ideaalide nimel. Valgustuse universaalsuse põhimõtetele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu. Romantismi esteetika pidas tundeid mõistusest ülevamaks. Eriti kõrgelt väärtustati kunsti ja kunstis poeesiat
Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad,
Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. Serialism - peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid "Viis pala orkestrile" . 7 6. Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud.
Saksamaal. Selle pindala on 19 846 ruutkilomeetrit ning seal elab ligikaudu nei miljonit inimest. Kohalikuks pealinnaks on Mainz. Liidumaa on tuntud oma kaljuse maastiku ja veinide poolest. See liidumaa toodab tõepoolest 2/3 kogu Saksamaa veinitoodangust ning see on ainus koht, kus on oma veiniminister. See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade, maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neuwied 64,885 8 Neustadt 53,658 9 Speyer 49,930 10 Frankenthal 46,948 LOODUS Rheinland-Pfalzi maastiku kujundavad neli madalat mäestikku: Eifel, Westerwald, Hunsruck ja Taunus ning Moseli ja Reini jõgi
Ajad muutuvad ning inimesed koos nendega. Kunagi ei või teada, mis meid ees ootab. Nii leidis ka peakangelane oma suureks imestuseks tolle imekauni naise vastu endas tundeid tärkamas. Sellesama, kelle ta kunagi kauges elukevades ära oli põlanud. Nüüd oli Jevgeni kord loota, igatseda ning unistada. Mehe üllatuseks jäi tunnetele vastus saamata. Olukorda enam väljakannatamata otsustas Onegin Tatjana juurde selgust saama minna. Romantiliste hingedega lugejad ootasid kindlasti, et paarike teineteist peale pikki aastaid leiab ning õnnelikult elupäevade lõpuni kokku jääb. Naine otsustas aga hoopis oma truuduse ja rajatud kodu najal seisma jääda. Jevgeni saatis ta hinges pesitsevast armastusest hoolimata minema. Pukin otsustas ettearvamatu lõpuga teosele punkti panna. Arvatavasti säilitas romaan nii parimal viisil oma tõepärasuse ja usutavuse. Äratas mingil määral lootust alal hoidma ka
Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga. Nagu laulu- ja pasunakoorid olid näiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetüübilise seltskondliku
Ta väitis, et keegi ei tohi näha seesugust kõdunemist ja jälkust, ning võrdles maalil olevaid patte laibal leiduvat ussidega. Portree tähistas ka Dorian Gray südametunnistust, mida ta üritas iga hinna eest eirata ning unustada. Selle vaatamine tuletas talle meelde tema patte, möödalaskmisi ning tema elu tegelikku allakäiku ja seepärast otsis ta rohkelt tegevust, et kõike unustada, et põgeneda enda ja oma südametunnistuse eest. 3. Sibyl Vane tähistas Doriani jaoks kõikide romantiliste kangelannade kehastajat, kes toitis mehe kujutlusvõimet ning uudishimu. Mees käis teda pea igal õhtul teatris vaatamas, sest ta oli niivõrd lummatud tüdruku geniaalsusest. Abielust ei saanud asja sellepärast, et Sibyl mõistis oma võltslikkust teatrilaval. Ta sai aru, et polnud kunagi tõeliselt armastanud ega elanud. Kõik oli seni olnud tema jaoks teesklus, puhas näitlemine. Ta ei tahtnud lausuda
Noor-Eesti tähistab: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle eesti keeleuuenduse raamliikumist Saavutused Noor-Eesti saavutused kirjanduse arengus on kaalukad. Rühmituse tegevuse aegu avaldatud Suitsu ja Ridala ilukirjanduslik looming on jäänud püsima klassikaliste saavutustena. Tuglas tõi kunstiküpseid novelle, Oksalt ilmus romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosat ning luulet. Nooreestlased toetasid Juhan Liivi kuigi paljud teda ei mõistnud. Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku. Alates "Noor-Eestist" võime kõneleda tõeliselt asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakaks ja autoriteetseks kriitikuks kujunes Tuglas, kes harrastas esseistlikku, subjektiivse varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning