portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid, girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11.Historitsism - mõne vana stiili jäljendamine. 12.Delacroix-suur rõhk väljendusvahendite emotsionaalsusel. Rõhutas värvielamusi,lõi kunstiliseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Kasutas ohtrasti rohelist ja punast.Tähtsamad maalid on "Chiose veresaun" ja Vabadus viib rahva barrikaadile". 1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2
Rokokoo (skulptuur, maal, mood) Üldiseloomustus 18.sajandi keskel. Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu 1730-1780. Suurema tähtsuse omandas rokokoo vaid mõnel maal- Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eesktt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia, mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat. Kuna 18.sajandi keskel õppisid eurooplased rohkem tundma Hiinat, on rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad
Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi. 1670-80 tuli looduslähedane stiil-taimornament ja lilled. Matkamaja, Leedu saatkond, Rootsi saatkond. Hilisbarokk ja rokokoo 1710-1780 Baroki motiivid püsisid, rokokoo esines Tlns põhiliselt ornamentikas. Rokokoole eelnes paelstiil, maaliline ja tarbekunstis. Rokokoole omane: ebakorrapärasus, rosettidega võred(reljaazid), õrn värvigamma, heledus, figuurmaalingud, (Kadrioru loss) voluutkaunistused, maalingud laes ja ahjudel.Stukkornamenid=kipsist kaunistus üleval lae ääres. Plafoon- laemaal. Klassitsism 1780-1830 Tähtis stiil kuna muutis linna palju-> maju hakati hulgaliselt lammutama(nende asemele uued) ja ümber ehitama. Kasutati klassitsismi tüüpfassaade, mis olid kinnitatud eelnevalt. Iseloomulik: ?......-> uus fassad tehti vana hoone ette
Kunst Rokokoo. Rokokoo sündis 18.saj lõpupoole Prantsusmaal. Seda stiili iseloomustavad õhulisus, õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament
peeglitega Mida uut tõi maalikunsti Claude Lorraine Ta arendas edasi maastikumaali stiili Lõi uue kompositsiooniskeemi(maali ülesehitus) Keskel avaneb vaade kaugusesse Stafaaz - väikeselt kujutatud teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Stafaazi osatähtsus väike Lüürilise meeleolu annab õhu, valguse ja atmosfääri nähtuste kujutamisega Tema töö Claude Lorrain vanaklassitsism Mis on iseloomulik rokokoole ja mis seda põhjustas Seda kunsti põhjustas: Kuninga ja tema õukondlaste eesmärk otsida uusi ja peenemaid meelelahutus viise Sügavmõttelisust ja tõsimeelsust põlati, hoopis hinnati pealiskaudsust Huvi ei pakkunud ettevõtmised mis nõudsid füüsilist või vaimset pingutust. Rokokoole on iseloomulik: Kunst pidi rõhutama elumõnusid Olema meelelahutaja Aidata unustada muresid
8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud
tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Lemmikmaal Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline. Kujutatud naisterahvas näib nagu kuhugi toetavat, kuid millele, ei ole maalil välja toodud. Seetõttu jääb poos pisut veidraks ja mõistmatuks. Pilk on tühi.
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid?
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng
ROKOKOO MOOD Rokokoo ajalugu Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Iseloomulik rokokoole Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Naised ja mehed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas
Klassitsism Klassitsism tekkis Prantsusmaal 18 sajandi viimasel veerandil. Klassitsism võttis eeskujuks antiikkunsti. Kõige suurem põhjus klassitsismi tekkeks on see, et kodanlus seadis kuninga ja aadlikke poolt soositud rokokoole vastu tõsisema ja rangema kunsti. Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse
Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil. Erandlik kunstnik on skulptor Étienne Maurice Falconet: Tema loomingus on ka küllaltki hilja (18. saj. lõpus) baroki jooni Falconet on töötanud tükk aega Pariisi lähedal Sevres`i portselanimanufaktuuris. Tegi rokokoole iseloomulikke väikesemõõtmelisi portselankujusid. Töötas tükk aega ka Venemaal Peterburis. Peateos: Peeter I ratsamonument Peterburis, nn Vaskratsanik. Selle monumendi puhul on tegu barokiga. Peeter I vaatab näoga Stockholmi poole suur võit Põhjasõjas. Falconet` loomingu enamik kuulub siiski rokokoosse.
Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud õnikord ka oma võlu või põnevus. Küllalt palju leidub neid ka Eestis. Klassitsism 18. sajandi teisel poolel Klassitsism. Eeskuju antiigist. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema
15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark, mis kuulub versaille´i lossiansamblisse 16.) Claude Lorraine ta oli üks juhtivaid ideaalmastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindaja.Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks 17.) rokokoole iseloomulik Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. põhjustas seda et euroopas oli Hiilgav õitseaeg 18.) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid
KLASSITSISM 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel.
· ,,Varastatud suudlus" ainus normaalne teos Jean Honore FRAGONARD 1732-1806 · Tuntuim teos ,,Kiik" Antoine WATTEAU 1684-1721 · Põhilne teema armastus ja teater. · Tuntuimad teosed ,,Teekond Kythra saarele" ja ,,Gilles" Thomas GAINSBOROUGH 1727-1788 · Oli maastiku maalija, aga tähtsad oli tema portreed. · Portreed on haprad ja värvigamma on huvitav: hallist helesiniseni · ,,Poiss sinises" ja ,,daam sinises" KLASSITSISM · Tekib 18. saj. Vastukaaluks barokile ja rokokoole. · Klassitsism armastab kõike klassikalist antiikset · Kasutusele tulevad uuesti kolm sammast, templi põhiplaanid jne · Klassitsism areneb põhiliselt Pariisis. Tänu arhitekt Hausmannile lammutatakse Pariisi vanalinn. · Uutele hoonetele kehtestati karmid nõuded, majadele hakati panema arhitektide nimesid. · Tähtsad ehitised: Napoleon laseb ehitada kiriku la Madeleine, sambaid 52 tk, peripteemi põhiplaaniga. · Templi ees oleks nagu teine ehitis, laes valgus avad
Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline. Kujutatud naisterahvas näib nagu kuhugi toetavat, kuid millele, ei ole maalil välja toodud. Seetõttu jääb poos pisut veidraks ja mõistmatuks. Pilk on tühi. Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 4. Arhitektuur ja teosed Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal
paigutatud keelpillidele mängib 2-ne puhkpillide kooslus: 2 flööti, 2 oboed, hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks, antiikkultuuri "üllas ilu ja rahulik suurus" eeskuju väärivaks. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia
mis tellijale ei meeldinud kuna mõned in ei tundnud end seal ära, kadunud poja tagasitulek- liigutavama sisuga, Õukonna ROKOKOO pr 18saj Mänglev, kergemeelne, lõbujanuline kunst, Kunsti eesmärk: ilus, elumõnud ja nende rõhutamine ( veini joomas, erootilised, kergemeelsed stseenid) Ingl rokokoo: range kunst, eeskuju Dyke paraadportree stiilis KLASSITSISM Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud kerglast elu ja kunsti, teadlik rokokoole vastandamine. 79.a. Pompei kaevati välja antiikkunsti teosed- Euroopas huvi antiigi vastu, pilgud on pööratud antiiki tagasi. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Itaalia. Tüüpiline arhitektuur klassitsismis: ranged reeglid, hooned täisnurkselt liigendatud, kreeka templitelt tuntud sambad võeti üle, suurenes ilmaliku arhitektuuri osakaal, rooma eeskujul kuplid, haridusele pandi rõhku, pangandus arenes. Võidukaarte püstitamine nt pr ,,Võidukaar". Venemaal tsaari tipul arhitektuur.
Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Pompeji väljakaevamised MAALIKUNST Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Klassitsistlik maal tugines
Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18.sajandi alguses. Kasvas välja barokist, aga on kergem ja mänglevam. Pigem kujundus stiil - avaldub rohkem sisekujunduses, tekstiilide kujunduses; arhitektuuris avaldub vähem. Rokokoostiil oli põhiliselt dekoratiivne vool, mis kujunes 18. Sajandi algul Pariisi aadlike linnamajades ja hotel`ides. Kuigi stiili aluseks on Versailles` rikkalik dekoo, väljendas see ka vastureaktsiooni kuningalossi formaalsule. Rokokoole iseloomulik: o Eeskujuks erinevad teokarbid, asümmeetria, loodusmotiivid looduse vahetu kujutamine o Mahedam ja pastelsem koloriit nii kunstis kui ka arhitektuuris. Kuldne, hõbedane. o Põhiplaan muutub, anfilaad (pidulikku perspektiivi taotlev ruumide rida, kus vaheuksed paiknevad ühel hoonet pikuti läbival teljel) säilib osaliselt, ruumid muutuvad intiimsemaks, inimmõõtmeliseks, naistele buduaar ja salong. o Välditi sambaid, paraadtreppe
Hals. Mustlanna Vermeer. Pitsikuduja Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka enne väga tugevad, tuletame meelde 17. sajandi kunsti, nn. vanaklassitsismi
mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest. Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsismi põhimõtted: Peale Suurt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni valitsusajal muutus klassitsism uue valitseva klassi – kodanluse – kunstiks, mis vastandas ennast aadlike ja kuninga poolt soositud kerglasele rokokoole. Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla, stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam. Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema
Kuninganna Marie-Antoinette buduaar, Fontainebleau loss The Council Chamber, Fontainebleau loss Orvand ● Rokokoostiili arengus eristatakse kaht faasi. Varajast rokokood nimetatakse regendistiiliks ehk style Règence`iks. Selle tähtsamaid esindajaid on Robert de Cotte ja Gilles Oppenordt. Robert de Cotte (1651-1735) lõpetas Versailles`lossi kabeli. Eraisikutele ehitatud majade sisekaunistustega valmistab ta teed rokokoole. Eriti kuulus on Pariisi Hotel de la Vrilliére` Kuldne galerii (Galerie Dorée), mis on regendistiili tüüpilisem näide. Esinevad tugevad pilastrid, ornamentika osalt veel raskevõitu ja kuhjatud. Kuldne galerii Kuldne galerii ● Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) etendas suurt osa uue stiili väljakujunemisel nii oma ehitiste kui ka kavanditega, mida paljundati vaselõikes. ● Rokokoo (louis XV) stiili viivad võidule Boffrand ja Meisonnier.
Stiilid. Konspekt II osa 4 paabulinde, geomeetrilistest elementidest eelistati rombi. Peen arabeskne ornamenditehnika kasutas ka rikkalikult paelornamenti, akantusväänelt, groteski, espanjoletti. Chinoiserie ornamentaalsed lemmikmotiivid olid võrk, faasan, pagood. Mööbel. Võrreldes barokiajastuga oli rokokoo-mööbel kergem, madalam, peenem; seda on nimetatud ka naistemööbliks. Suurel hulgal lisandus erinevaid uusi esemeid. Meelisesemeiks olid rikkaliku rokokoole omase ornamentaalse kaunistusega jätkuvalt konsoollauad ja –kummutid, kasutusse tuli uus tugitool (bergere), kus tooli polsterdatud seljatugi kasvas üle polsterdatud külgedeks. Kasutusel oli ka pehme iste – tumba. Rokokoo ajastul ilmus rikkalik valik mitmesuguseid lauakesi – sekretäre, käsitöölaudu, mängulaudu, tualettlaudu- kõik kerged ja elegantsed, varustatud nagu toolidki cabriole- jalgadega. Mööbli materjaliks oli eelistatult mahagon, mööblipolster kaeti
Looming ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Klassikalise sonaadivormi areng, eriti keelpillikvartetis ja sümfoonias. Teosed: 104 sümfooniat,(nr. 94 -"Londoni sümfooniad"), 50 orkestriga soolokontserti, 83 keelpillikvartetti, 52 klaverisonaati, 200 kammerteost jne. 4. W. A. Mozart (1756-1791) Peetakse üheks kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks.(varaküps imelaps, meistriteosed kõigis zanrites).Seotud Itaalia hilisborokiga, väljenduses lähedal rokokoole, mõjutatud itaalia muusikast.Ooperiloojana suur draamameister, psüholoogiliselt peened ja isikupärasad karakterid, hiilgav vokaaltehnika. Instrumentaalmuusikas eriline võime tajuda pillide(sh.puhkpillide)eripära ning seda muusikaliselt väärtustada(eriti kontsertides). Meisterlik instrumentatsioon, harmoonias tugevalt romantilisi jooni. Lk. 16
Soansiga) Siin maa enda maja Pärnus Kalevi 1a. ROKOKOO Üldiseloomustus Ro ko koo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suure ma tähtsuse o manda rokokoo vaid m õnel maal Prantsus maal, Inglis maal, Saksa maal. Rokokoo on e esk ätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on e esk ätt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole o mane suure m kergus, õrnus, graatsia, m änglevus. Värvidest e elistab rokokoo hele kollast, helesinist, õrnroosat. Sisekujundus Ro ko koointerjööris on kadunud barokile o mane raskepärasus. Ornament on peene m, mängleva m. Mööbliese m ed on väikse mad, kerge mad, mugava mad. Toolide jalad, käetoed jne on peene mad. Ka värvid on heledamad, pastelse mad. Ar mastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Maalikunst
ornamendimotiiviks kujunes orvand, värvid olid heledad. Ruumid ehitati intiimsete ja madalatena, saalid seoti salongide ja buduaaridega. Jub varasemal ajal välja kujunenud küllaltki mugav " hotel " ( elumaja ) muutus intiimseks ja sõbralikuks. 80 Rokokoo puhkemise algul - Regendi stiili ajal - kasutatakse eelpoolnimetatud rokokoole iseloomulikke elemente veel küllaltki arglikult, Louis XV stiili ajal aga rakendatakse stiili täies jõus. Välisarhitektuuris püsis endiselt klassitsistlik laad, kuigi 18. sajandi esimesel poolel ehitati ka hooneid, mille fassaadide kaunistamisel lähtuti rokokoolikust dekoorist. Sisearhitektuur aga vastab täielikult ajastu kergele ja muretule iseloomule. Näidetena võiks tuua G Boffrand`i ( 1677 - 1764 ) sisekujundust Hotel Soubis`le, mis oma õrnade värvide ja
annaabi.ee 
