Roomajad Nimi ja Klass siia Kes on roomajad? Roomajate hulka kuuluvad krokodillid, maod, sisalikud ja kilpkonnad. Roomajate elupaigad Roomajad on kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega. Roomajate nahk Roomajatel on kuiv soomuseline nahk, nende nahk on näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Roomajate hingamine Roomajad hingavad kopsudega, Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad Roomajad munevad oma nahksed munad maismaale.
Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene.
Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja
See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu: kui rinnaõõne maht suureneb, suureneb ka kopsude maht ja õhurõhk muutub neis madalamaks kui väliskeskkonnas, mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb, väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst. SISENÕRENÄÄRMED HORMOONID: organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest
poolt kaitstud regioonides ning millest lähtuvad närvid innerveerivad(juhivad ja annavad tagasisidet) keha kindlaid piirkondi. 1) Kaelapõimik - 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud innerveerivad kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 2)Õlavarrepõimiku 4 alumist kaelanärvi ja esimese rinnanärvi kõhtmised harud - innerveerivad kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka. * Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. 3) Nimmepõimik viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit. 4) Ristluupõimik viimase nimmenärvi ja 4 esimese ristluunärvi kõhtmised harud - innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, meestel
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid: Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 167. Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit. Nimmepõimiku suuremad närvid on reienärv ja toppenärv. 168
Elundite kapillaarides on süsihappegaasi partsiaalrõhk tunduvalt madalam, mistõttu süsihappegaas läheb koevedelikust verre. Venoosne veri läheb kopsudesse, kus toimub kopsuhingamine. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Sissehingamine. Närviimpulsside mõjul kontraheeruvad sissehingamisest osavõtvad lihased: vahelihas (diafragma) ja välimised roietevahelised lihased. Diafragma tõmbub kokku, laskudes allapoole, lameneb, mis suurendab rinnaõõne mahtu vertikaalsuunas. Väliste roietevaheliste lihaste ja teiste lihaste kokkutõmbumisel tõusevad roided ning rindkere laieneb eest-taha ja ristisuunas. Selle tagajärjel 5 suureneb rindkere maht. Kuna pleuraõõnes õhku ei ole ja seal valitseb negatiivne rõhk, laienevad rinnaõõne mahu suurenemisega ka kopsud. Kopsude laienemisel langeb neis õhurõhk (atmosfääriõhust madalamaks) ja õhk suundub mööda hingamisteid kopsudesse. Väljahingamine
toitmisraskused (kinnise nina või hingamisraskuse tõttu) Imikul võib esimeseks haigustunnuseks olla lühiajaline apnoe Kopsupõletik Kopsupõletik on kopsude parenhüümi haigus. Viiruslik või bakteriaalne Enamasti eelneb äge ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon Tekib hingamisteede limaskesta turse ja sitke sekreet Hapniku juurdepääs kopsudesse on häiritud Haigus levib piisknakkuse teel Millised tunnused viitavad kopsupõletikule köha palavik kiirenendu hingamine roietevaheliste lihaste kasutamine e.retraktsioonid hüpoksia ninatiivahingamine kõhuvalu või valu rindkeres lapse üldseisund on häiritud Kuidas ravitakse? Voodireziim Piisav jook (sageli ja korraga vähe) Asend Palaviku alandamine Inhalatsioon AB bakteriaalse põletiku korral Köha ravimid ei kiirenda haigusest paranemist Haiglaravi vajab kui: alla aasta, ei võta suu kaudu ravimit, esineb hingamisraskus, muutub loiuks ja uimaseks Ravimite manustamine
8. Mida tähendab ekspiratoorne düspnoe ja millal see esineb? 9. Mis on apnoe? 10. Nimeta hingamispuudulikkuse väliseid tunnuseid? 11. Kuidas ja kuhu paigaldad pulssosümeetri anduri vastsündinul, suuremal lapsel? 12. Nimeta hingamistüübid lapsel olenevalt tema east. 13. Millisele patoloogiale viitavad märjad räginad? 14. Millisele patoloogiale viitavad kuivad krepiteerivad räginad? 15. Millele viitavad diafragma sissetõmbed, ninatiibade liikuvus ja roietevaheliste abilihaste kasutamine? 16. Kas köha iseloom viitab kopsupatoloogiale? 11 KASUTATUD KIRJANDUS Arula, T. (2009). Fotod. Tartu. Glasper, A., Aylott, M., Prudhoe, G. (Edited by). (2007). Fundamental Aspects of Childrens and Young Peoples Nursing procedures. London. (Fundamental Aspects of Respiratory care. Lk 181-215) Hockenberry, M.,J. & Wilson, D. Wilson, D., Hockenberry, M. J. (2008). Wong`s
165. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsioonipiirkonnad. Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. See põimik innerveerib kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme lihaseid ja nahka. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid Roietavahelisi närve on 12 paari, need kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. Nahaharud innerveerivad rindkere- ja kõhunahka. Täidavad hingamise funktsiooni. 167. Nimmepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit
sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Kuidas roomajad liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Kuidas roomajad hingavad? Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Milline on roomajate vereringe? Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Mida roomajad söövad? Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla. Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid
(suurte häbememokkade) tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v.a sääre mediaalse pinna nahka. · Õndrapõimik inerveerib õndraluu piirkonna nahka. 120. Roietevahelised närvid, arv, innervatsiooni piirkonnad: Roietevahelised närvid on rinnanärvide kõhtmised harud, mis kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel. Neid on 12 paari ning innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. Nahaharud innerveerivad rindkere- ja kõhunahka. 121. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded: · I peaajunärv ehk haistenärv on sensoorne närv. Juhib haistmisärrituse peaajju; · II peaajunärv ehk nägemisnärv on sensoorne. Juhib nägemisärrituse peaajju; · III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv on motoorne, sisaldab parasümpaatilisi
HINGAMINE Hingamiselundkonna moodustavad: * ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks. Need omakorda peenemateks harudeks, mida kutsutakse bronhioolideks. Bronhioolid lõpevad kopsu alveoolides (???). Kopsu koesse jäävad bronhioolid, alveoolid ja nende seintes paiknevad veresooned. Kopsud paiknevad rindkereõõnes ja on ümbritsetud roiete ja roietevaheliste lihastega. Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised
ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i klemm, käärid, trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi; õmblusvahendid, niit, liimside; dreenipudelid tüsistused pleuraõõnest välja jäänud dreen; südame, suurte veresoonte, kopsukoe vigastus, roietevaheliste veresoonte vigastus; diafragmast allapoole paigaldatud dreen kinnitamine kinnitatakse õmblusega nahale, lisaks kaetakse ava tihedalt liimsidemega 10.Trahhea aspiratsioon sekreedi eemaldamine trahheast, kasutatakse aspiratsioonikateetrit, mis on ühenduses alarõhku tekitava vaakumiga.a ja anti septika kasuta suu-ninamaski ja kaitsekindaid Aspireerimine trahheast peab olema steriilne – steriilne aspireerimiskateeter, steriilsed kindad või
38 Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. 168) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon Rinnanärvide kõhtmised harud põimikke ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 169) Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid. 170) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarnärv, kodarnärv, roietevahelised närvid. 148) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon? Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 79 149) Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarnärv, kodarnärv, roietevahelised närvid. 148) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon? Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 149) Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka. Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv.
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarnärv, kodarnärv, roietevahelised närvid. 148) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon? Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 149) Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka. Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv.
Kopsudes on alati õhku, nad ei saa tühjaks. Minuti jooksul läheb verre kuni 200 ml hapnikku. Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv hingamiskeskus. Hingamisel kopsude maht väheneb ja suureneb vaheldumisi. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku. Roided liiguvad üles- ja väljapoole. Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks. Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Noorukite hingamissagedus on 18 kuni 20 korda. Täiskasvanutel 16 kuni 18 korda minutis. Imikud hingavad palju kiiremini. Sisenõrenäärmed. Kirjuta, millised sisenõrenäärmed on sinul! 1 2
haaravad ja rebivad. Silmad on enamikul roomajatel kaitstud kahe liikuva silmalauga. Madudel aga kaitseb silmi läbipaistev liikumatu laug ja seetõttu ei pilguta nad silmi. Kael koosneb mitmest selgroolülist ja seetõttu on võimalik pead igas suunas liigutada. Enamikul roomajatel on neli pikkade varvastega jäset, mis asetsevad keha külgedel. Saba on enamasti pikk. See on oluline tugi roomamisel ja tähtis enesekaitsel. Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vett läbi. Nahka katavad sarvainest soomused või plaadikesed. Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale
Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka 165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid - 12 paari Paiknemine- kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel Funktsioonid- innerveerivad roietevahelisi- ja kõhulihaseid, kopsu- ja kõhukelmet - nahaharud- innerveerivad rindkere- ja kõhunahka 166. Nimmepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud Innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit 167. Ristluupõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka 165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid - 12 paari Paiknemine- kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel Funktsioonid- innerveerivad roietevahelisi- ja kõhulihaseid, kopsu- ja kõhukelmet - nahaharud- innerveerivad rindkere- ja kõhunahka 166. Nimmepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud Innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit 167. Ristluupõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
Haaratud on need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes 2) Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse Süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3) Sisemine ehk koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon Rakusisene hingamine Hingamise mehhanism 1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism:
- 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) - 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste 4 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste
pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7
tõttu märk õhupuudusest Kõrvad Kuulmisvõime vähenemine, kuuldeaparaat 227 Silmad Nägemisvõime vähenemine, kitsamad pupillid; pupillide seisund võib olla kahjustatud katarraktist või kaest Suu Valehambad Kael Vähenenud liikuvus, suurenenud jäikus ja valutundlikkus Rindkere Rindkere vähene liikumine Roietevaheliste lihaste sissetõmbumine hingamisel hingamise ajal on märk hingamispuudulikkusest Kõht Vähenenud lihastoonus; kõhuõõnesisese verejooksu korral on võimalik, et kõht ei muutu laudkõvaks Vaagen Vähenenud liikuvus, luumurru tekkimise tõenäosus suurenenud Jäsemed Vähenenud lihaste tugevus; vähenenud liikuvus, luumurdude
annaabi.ee 
