Mitme- aastastel energiakultuuridel on kõrgem biomassi toodang, parem energiabilanss ja väiksem keskkonnamõju. Rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks on minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Energiaheina eelistatumad kultuurid on päide-roog, roog-aruhein, ja ida-kitsehernes. Aga lisaks sobivad ka liblikõieliste vahekultuurid, kiudkanep, teravili. PÄIDEROOG- energia tootmise eesmärgil saab kasutada päideroo biomassi tahke ja gaasilise biokütuse toormena soojuse ja elektri tootmiseks. Tahke biomassina kasutatakse kevadel või suvel koristatud päideroogu energiaheinana põletamiseks. Gaasilise biokütuse toormeks on päideroo kaheniitliesel koristusel saadav haljasmass. Saagikus: Päideroo biomassi energiaheinana tootmisel võib saaki koristada kas ükskord aastas kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel, kui päideroopõld anna küll
Eelistatud on mitmeaastased Näited: päide-roog, roog.aruhein, ida-kitsehernes Päideroog energiaheinana Tahke ja gaasilise biokütuse toormena kasutatakse Saaki koristatakse kas ükskord aastas kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel Kasvatamise levinud Soomes, Rootis rohkem Eestis saab koristada ainult kasvuaasta suvel [2] Päideroo kasutamine Otsepõletamine pallina Heian pressimine brikettideks ja graanuliteks Jahvatamine Rooväljad energia tootmiseks Kogupindala üle 27 000 ha Pilliroo kas Suur saagikus [3] Biomass sõltub vanusest, struktuurist, veetasemest, taimestiku rohuksest, kasvutingimustest Koristamine talvel Bioõli
· Energiaheina kasvatamine aitab suurendada (säilitada) tööhõivet maal, on väga positiivne avatud maastike säilitamise seisukohast, · pikaajalise püsiva rohukamaraga energiahein vähendab taimekaitsevahendite kasutamise vajadust ning · vähendab taimetoitainete väljauhtmist, · Energiaheina pidev koristamine vähendab taimsete jäätmete sattumist veekogudesse ja nende eutrofeerumist. Kasvatamist piiravaid ning soodustavad tegureid · Päideroo kasvatamist energiaheinaks piirab hetkel päideroo seemne nappus ning vajaliku põllutehnika puudumine turbatootjail, kellele kuuluvate ammendatud turbaväljade rekultiveerimise vajadus on kõige pakilisem. Sellisel juhul on otstarbekohane vajalike masinate rentimine. · Kiukanepi vartes sisalduv tugev kiud raskendab tema koristust kuna enamus olemasolevatest koristusmasinatest ei suuda elastset ning tugevat kiudu läbi lõigata.
(Tamm 2005). Kuigi kõrreliste mõjul proteiinisisaldus vähenes ei jäänud see hariliku lutserni segudes heale rohusöödale nõutud tasemest väiksemaks. Kõrreliste liikidest oli tugevama mõjuga ohtetu luste ja nõrgema mõjuga harilik päideroog (tabel 2). Lutserni puhaskülvi toorproteiinisisaldus I, II, III niites oli 193-233 g kg-1 KA. Hariliku lutserni segukülvide proteiinisisaldus I ja II niites oli optimaalne (154-183 g kg-1 KA), va päideroo seguvariant (194-199 g kg-1), sest päideroogu oli KA saagis ainult 5-21%. Päideroog ei talu varajases arengufaasis süstemaatilist kolmekordset niitmist. Hübriidlutserni segudes ohtetu luste ja põld-raiheinaga (kõrrelisi kuni 35%) oli proteiinisisaldus kõige väiksem (126-140 g kg-1 KA-s). Hübriidlutserni `Karlu` segukülvide väiksem proteiinisisaldus oli tingitud nädala võrra hilisemast koristamisest. Arengult olid lutsernid koristamisel küll võrdsed, kuid segusse võetud
Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur.Viimane on võimalik muidugi ainult piisavalt viljaka mulla ning väetamise korral. Nii roogaruhein kui päideroog vajavad kasvuks palju niiskust, kusjuures roogaruheina väetisevajadus on väiksem. Samas on Soomes tunnistatud päideroog kõige perspektiivsemaks energiakultuuriks, mille kasvupind ulatus 2005. aastal ligikaudu 11 tuhande hektarini (2). Päideroo saagikus jääb mõnevõrra alla paju saagikusest, kuid tema kasvatus- ja koristustehnoloogia on olemas ja kergesti kättesaadav. Puuduseks on optimaalse koristusaja lühidus - koristatakse varakevadel, kui varred on kuivanud. Juhul, kui sel ajal on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik.
aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule. Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid 10 vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril
Normaalne on aastas 4-5(6) korda. Kõige sagedamini saab karjatada valge ristiku rohket kamarat (või valge Aas-rebasesaba 130kg ristiku ja aasnurmika segu). Põuasel suvel 1-2 ringi vähem 230 kg Karjatamise kõrgus Päideroo rohukamar 160kg 320 kg Liiga madalaks pole mõtet karjatada- taimed kurnatakse välja ja ädalakasv on aeglane. Kerahema rohukamar l70kg 310 kg Optimaalne on 4-6 cm. Madalalt võib karjatada erandjuhtudel: l)viimasel karjatamisel enne ümberkündi Kultuurniidul P2O5 30-80 kg/ha ja K2O 45-100 kg/ha
(Värska) 4.1karj.raiheina rohke 2-3 150-300 karjat.vahel. b) kasutatakse jäätmaid 4.2 timuti, h.aruheina, 4-5 150-300 niiteline, c) kui maapind vabaneb keraheina või aas- vahelduv maaparanduse alt rebasesaba rohke moodustub hõre rohustu. 3000- 4.3 ohtetu luste või 4-5 150-300 niiteline 4000 võrset ruutmeetri kohta. päideroo rohke Võimalus umbrohustumiseks. 5) hübriidlutserni 4-5 - niiteline rohke Keskmise kestvusega saab 1)pealiskõrreliste rajada aladele, mille rohke hindepunktid 40-60. Saab rajada 1.1 timuti, h.aruheina, 6-8 150-300** vahelduv hea sööda väärtusega ja pika keraheina või aas- kestvusega rohumaid niitudeks rebasesaba rohke ja karjamaadeks. Niidurohust. 1
Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. • Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad. sulg stepirohi
annaabi.ee 
