Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Nt: kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmipuu,banaanid ja kakaopuu. <--Jõeäärne maja. Metsatulekahjud---> Kasutatud pildid ja allikad: http://1.bp.blogspot.com/_wyZXxY_SBjg/TMP8Hy681lI/AAAAAAAAAGI/SaA8kHihl0E/s1600/Vihmametsad+Maal.png http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htmhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak1.gif http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak2.gifhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak3.gif http://www.reisenews-online.de/wp-content/uploads/2008/11/amazonas.jpg http://3.bp.blogspot.com/_dayxF9J1Dsw/TPPsWALx4zI/AAAAAAAAA8M/w2sEEhCsXSQ/s1600/kongo%2Bbassein.jpg http://3.bp.blogspot.com/-hc08BYvuM1Q/Ts4UBfX6FgI/AAAAAAAAHow/NU17A2kLPIY/s1600/80.JPG http://upload.wikimedia
content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 1.1Kliima Talvel on külm ja pikk, keskmine õhutemperatuur ulatub -34 kaadini. Esimene lumi tuleb maha juba septembris ja sulab alles mai-juunis. Sademeid on vähe ja seetõttu on lumekiht õhuke ja maapind kõvasti külmunud. Suved on lühikesed ja soojakraadid ei ulatu tavaliselt üle 10 kraadi. Sajab palju uduvihma ja on kõva tuul. Päevad on küll pikad, kuid kuna päike käib madalalt siis soojendab see maapinda vähe. ( http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrakliima.htm) Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. (miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.2Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki.
Kõrbe ohtlikuim roomaja on:Kobra Ekvaatoriaalsed vihmametsad Lindudest on levinud:Koolibri ja tuukan Loomadest ,aga gorilla,jaaguar ja kapibaara Loodusvööndid mäestikes Laialt on levinud karjakasvatus,levin umad kariloomad on:lambad ja pikakarvalised,suu rte sarvedega jakid. Kasutatud materjalid http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taigaloom.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Punakurk-kaur http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm http://www.hullumaja.com-polaarrebane http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taigaloom.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metsnugis2.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hirv_kadry123.htm http://www.saynotocrack.com/index.php/2008/07/24/guide-to-summer-chapter-3/ http://www
Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad veekogud ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb http://www.slideshare.net/MeeliSonn/krbed http://miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.ht m
1. Aunap, R., Tartu, 2003. Kaardiprojektsioonid. Kättesaadav: http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20R.Aunap.pdf (viimati külastatud 12.01.12) 2. Kaardi moonutused. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaardid/7-1-12-1.htm (viimati külastatud 12.01.12) 3. Projektsioonide liigitamine. Kättesaadav: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_liigit.html (viimati külastatud 12.01.12) 4. Kättesaadav: http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20II.pdf (viimati külastatud 12.01.12) 5. Guszlev, A. Cylindrical projections. Kättesaadav: http://lazarus.elte.hu/~guszlev/vet/cylin.htm (viimati külastatud 12.01.12) 6. Aunap, R., Tartu, 1997. Kaardiprojektsioonid. Kättesaadav: http://www.geo.ut
KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU KUUMAVEEALLIKAD ISLANDIL ISESEISEV TÖÖ Töö eesmärgid: Osata ainetunnis kasutada infotehnoloogiat Süvendada teadmisi antud ainevaldkonnas TÖÖJUHEND Sisene www.geo.ut.ee/kooligeo Lingid Loodusgeograafia Geoloogia Vulkaanid http://vollcano.und.nodak.edu Volcano World Sisene: CURRENT ERUPTIONS Leia,millal vulkaan tegutses ja leia koordinaadid: KRAKATAU, ETNA, COTOPAX. Sisene: VOLCANOES Kirjelda 5 lausega Southeast Asia, Europa Jne.
Madalad põõsad loomastik Kõrbes on vähe suuri imetajaid Kõrbes elab palju pisikesi närilisi Kõrbe kõige tuntuim loom on kaamel Paljudel kõrbeloomadel on soomuseline kehakate psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase video http://www.youtube.com/watch?v=iMCY9WMnzaw Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html
ground. Prairie grasses have narrow leaves which lose less water than broad leaves. Grasses grow from near their base, not from tip, thus are not permanently damaged from grazing animals or fire. Many grasses take advantage of exposed, windy conditions and are wind pollinated. Soft stems enable prairie grasses to bend in the wind Priit Pensa Tartu Veeriku Kool http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm 8. Name some temperate grassland plants. (vt. ka õpik lk 64-65) Rhubarb, sweet vernal, Indian grass, purple coneflower, pampas grass 9. Describe the soil of temperate grassland. (vt. õpik lk 61) The soil of the temperate grasslands is deep and dark. The upper layers are the most fertile because of the buildup of many layers of dead branching stems and roots. This organic mater on the surface and in the dead roots provide a great degree of nourishment for the living plants
7. Kõrbealadel on linnu vähe ja ainuke asi millega enamus inimesi tegeleb on rändkarjakasvatusega (rändkarjakasvatajaid kutsutakse nomaadideks). Nomaadid kasvatavad peamiselt lambaid ja hobuseid. 8. Liibüa kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. Kasutatud kirjandus: http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/maps/africadens.pdf (pilt) http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.hot.ee/vaiker/voondid/ppframe.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa_k%C3%B5rb
võime. Tugevad küünised. Tundlikud kõrvad ja nina. Linnud on head vigurlendajad. Värvikirevad liigid. Kärarikkad linnud. Mõned mardikad helendavad öösel. Ööloomadel suured silmad. Inimesed vihmametsas Kliima pole inimestele kasulik. Põliselanikud kuuluvad kääbusrassidesse. Hõredalt asustatud. Elatakse rohkem jõgede rannikutel. Algeline alepõllundus. Ekspordidakse väärispuitu, kautsukiut. Arendadakse maavarade kaevandamist. Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm www.koolielu.ee/files/vihmamets.ppt "Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa"
Inimene ülekarjatamisega põhjustab kõrbete laienemist – loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Veepuudust põhjustab inimene oma suurte niisutussüsteemidega, mis tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust.
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhum...
Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm Eesti entsüklopeedia 8, Tallinna Raamatutrükikoda, 1995 Tiit Rummo Geograafi 8.klassile, Avita, 1998 Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi, Geograafia põhikoolile, Koolibri, 2003
Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks Hävinenud mets ei taastu, sest mullas on vähe toitaineid. Erosioon Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Rainforest http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ekvatoriaalne_vihmamets_ingahein http://www.srl.caltech.edu/personnel/krubal/rainforest/Edit560s6/www/what.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm / http://www.karst.vil.ee/geo/geo/vihmamets8.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel913_909.html http://rainforestweb.org/ http://www.therainforestsite.com/clickToGive/home.faces?siteId=4 http://www.promotega.org/uga07003/location.html Täname kuulamast!
ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12.12 Kasutatud kirjandus. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundra.ht · http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra · http://www.cybernature.ee/herb/tuppvillpea.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hallsamblik · http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GAVARC2.htm 28.12.12 · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pohl.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Polaarrebane 28.12.12
ee: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Sisu Miksike. (2018). Taimede kohastumine eluga kõrbes. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-28-1.htm Saar, K. (2005). Miksike. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/korbed.htm Tartu Ülikool. (2017). Geo Ut. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm Tartu Ülikool. (2018). Kõrbetes elavad loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm Taskutark. (2018). Kasutamise kuupäev: 0404 2018. a., allikas https://www.taskutark.ee/m/ 6
Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle ning Põhja-Aafrikas algas põuaperiood. Taimestik ja loomastik: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Datlipalm on Sahara kõige levinum palmiliik. Nad moodustavad oaase ja varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust, ...
loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=317 http://pixdaus.com/pics/1290565331EkvRxVd.jpg http://lemill.net/content/exercises/polli-loomaaia-sobralikud-loomad-test http://www.ohtuleht.ee/294732 http://detox.info.pl/zoo/480/lama_guanako.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid/puuma_teele.htm http://4.bp.blogspot.com/_ 1JnVg8a1rUQ/S5EuWjdCxeI/AAAAAAAAAEI/MNJ-713M0wU/s320/cougar.jpg http://koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?p=7601&sid=4d2ead7eaab7f44e182e4acd9b05088a http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlasisu.htm ,,Loomariigis" Rühm 1, kaart 187. ,,Loomariigis" Rühm 1, kaart 234.
Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus
Viited [1] Kala, V. Kartograafia alused, TTÜ kirjastus 2001 [2] Randjärve, J. Geodeesia I osa, Tartu 1997 [3] http://tiit.planet.ee/gis/projektsioonid.pdf [4] http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20II.pdf [5] http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20R.Aunap.pdf [6] http://www.btinternet.com/~se16/hgb/Wernercolour.gif [7] http://www.mapthematics.com/Projection%20Images/Conic/Bonne.GIF [8] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/pildid/poly15.gif [9] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/pildid/bonne.gif [10] http://www.thefreedictionary.com/conical+projection [11] http://www.progonos.com/furuti/MapProj/Normal/ProjPCon/projPCon.html [12] http://www.members.shaw.ca/quadibloc/maps/mps0402.htm [13] http://lazarus.elte.hu/~guszlev/vet/pconic.htm 10
leiduvaid allikaid. Kokkuvõtvalt võin öelda, et töö kirjutamiseks allikaid leidus vähe, tihi tekstid kordusid. KASUTATUD KIRJANDUST Eesti Entsüklopeedia, Tallinn 1996, 703 lk. http://et.wikipedia.org/wiki/Troopiline_kliima http://et.wikipedia.org/wiki/Troopikav%C3%B6%C3%B6de http://et.wikipedia.org/wiki/Troopiline_mandriline_kliima http://et.wikipedia.org/wiki/Troopiline_ookeaniline_kliima http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm
liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Liivarebane elab Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare liiva ja kivikõrbetes, kuhu kaevavad urgusid. Mõnikord on nad liikvel päeval, enamasti käivad väikesi loomi jahtimas öösiti. Nende käppadel on karvapadjad, mis kergendavad liival kõndimist. Kasutatud kirjandus : http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9-7-6-2.htm Geograafia õpik 8.klassile lk 44-51 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb http://en.wikipedia.org/wiki/Desert http://www.annaabi.com/materjal-11038-k%C3%B5rb http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm
maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sahara kõrb. (1995). Eesti Entsüklopeedia. 8. Tallinn: Valgus. 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/ 3. http://images.google.ee/images/sahara desert/
Tööjuhend 8. klassile Nimi :Rasad Nadzafov Okasmetsad Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult OKASMETSAD. 1. Nimeta okasmetsa (taigat) iseloomustavad suurused. a) kõige suurem loodusvöönd b) enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal c) 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub ...
OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus /taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu (непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, TAIGA mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad.
nendest üldse lahti saada. See kõik võib võtta aega aga meie infotehnoloogilises maailmas võib midagi tähtsat juhtuda sekundiga. Ander Lõns Kasutatud materjal: http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon#.U0gUgvl_sy4 http://wol.jw.org/en/wol/d/r37/lp-st/102000447 http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/ http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/krbestumine.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/globaalprobleemid.htm l
Rohtlad Nimi: Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki
Ma täiendasin oma eelmisi teadmisi oluliselt ning kuna enamus tekstist tuli minu enda poolt ära tõlkida, ei unune see informatsioon nii kergelt, kui oleksin lihtsalt kuskilt teatud lõike kopeerinud ja uurinud. Sain ka selle võrra targemaks, et isegi mina saaksin veidikene vähendada vihmametsade maharaiet, kasvõi selle arvelt, et vähem paberit kulutada. Neid teadmisi saan ka praktikas ära kasutada. Kasutatud kirjandus [1] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm [2] http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets [3] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm [4] http://www.rain-tree.com/facts.htm [5] http://www.scalloway.org.uk/phye1.htm [6] http://en.wikipedia.org/wiki/Rainforest [7] http://www.enchantedlearning.com/subjects/rainforest/ [8] http://ran.org/issues/forests/ [9] http://rainforests.mongabay.com/ [10] http://library.thinkquest.org/11353/trforest.htm Foto 1 : http://www.geo.ut
tungida isegi suurtele loomadele. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad. Nad on vaikseloomulised loomad, kes elavad rühmadena koos ja toituvad veetaimedest. Maailma suurimate mageveekalade hulka kuuluvad arapaimad, kes usse ja surnud kalasid süües lamavad jõepõhjas.
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub...
aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. KOKKUVÕTE Okaspuud tekkisid ligi 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist . Okasmetsad kannatavad talvekülma ja tulevad toime vähese niiskusega. Loomastik on seal suhteliselt liigivaene, sest okasmetsast on raske endale toitu leida. . KASUTATUD KIRJANDUS: *Õpilase entsüklopeedia *Looduse entsüklopeedia * http://www.mindmeister.com/maps/show_public/47562627 * http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taiga.htm * http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasmets.htm
laieneb kuni 6 km aastas. joonis 12. kõrbestumine Rahvastiku tihedus on Saharas väike. Enamus kõrbe on asustamata, asulad on kõrbe ääres ja oaasides näiteks Egiptuse oaasis Niiluse deltas kus elab üle 1000 inimese km² kohta. Joonis 13. rahvastiku tihedus KASUTATUD MATERJALID http://kaasikgeorge.blogspot.com/p/maailma-suurim-korb.html http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Varaan http://et.wikipedia.org/wiki/Piimalill http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
ROHTLAD Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavam...
vajaliku, et ohvreid oleks võimalikult vähe. Paigaldatakse moodsaid süsteeme mis tunnevad ära tsunamilained ka sügavas vees, kus neid on raske tavalistest lainetest eristada. Kuid üks on tõsi , ükskõik kui moodsad meie süsteemid ka poleks , looduse vastu me ei saa. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Tsunami http://en.wikipedia.org/wiki/2004_Indian_Ocean_tsunami http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3 http://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookeani_maav%C3%A4rin http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm#tsunami
mõtlema sellele kui tähtsad on vihmametsad maailmale .Mina omalt poolt loodan ja teen kõik selleks et vihmametsad säiliksid nii kaua kui võimalik ja et kogu inimkond saaks sellest aru et Vihmametsades elavad looma - ,ja taimeliigid on ainulaadsed ja neid ei kasva teistes kooslustes ning et neid peab hoidma ja kaitsma . 15 7.KASUTATUD KIRJANDUS 1.) http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.htm 2.) http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets 3.) http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmataim.htm 4.) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm 5.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/83491.htm 16 17
kaitsetuks ning hakkab liikuma. Muu huvitav Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kasutatud materjal ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm ·http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm ·http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Kohastumused1 ·http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html ·http://et.wikipedia.org/wiki/Sahara ·http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi ·http://www.chacha.com/question/what-is-the-environmental-impact-that-humans-have-on-the- sahara-desert
Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav,...
maastikuautosid ja veoautosid, millega veavad majakraami ühelt karjamaalt teisele. Üha enam võetakse kasutusele kõrbete põhjavett, soola ja muud kõrbevara. Põhjavett on ka tänapäeva tehnika juures raske kätte saada, misstõttu kasutatakse lisaks põhjaveele magestatud merevett. Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb. Kasutatud kirjandus 1. -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm 2.-http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm 3.Geograafia õpik 8. klassile 4.http://www.farsideafrica.com/pics/morocco/desert/large/desert.jpg 5.http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm
5. Worldwatch Institute ( 1974 ) Andmete kogumine maakera keskkonnaseisundi kohta. Annab välja raamatut ,,Maailma seisund". (2) 5 Kasutatud kirjandus, viited 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse 2. Mati Martin; Bioloogia 8. klassile II osa; 2008; § 19 ,,Keskkonnakaitse mõiste ja eesmärgid" lk 90-92. 3. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/gis/loodusvara.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Yellowstone%27i_rahvuspark 5. http://www.nps.gov/grca/ 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Canyon_National_Park 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Serengeti_National_Park 8. http://en.wikipedia.org/wiki/El_Yunque_National_Forest 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Volcanoes_National_Park 6 Lisa Pildid loodusparkidest
Varem kinnine muhameedlaste ühiskond muutub üha avatumaks. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lamedakatustega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõues on aed ja kaev. Mere äärsetes linnades on peamiseks tuluallikaks turism. Liibüa kõrbes on avastatud ka naftat, mis on samuti üks tuluallikatest. Rahvastikutihedus on 1-4 inimest km2 kohta. Kasutatud materjal: 1. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm 2. http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp 3. 8 klassi geograafia õpik 4. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aafrika/egiptus.php#inimesed 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa_k%C3%B5rb 6. Eesti entsüklopeedia 7. www.google.com (pilte sealt) 8. Maailma Atlas
2005.png · http://en.wikipedia.org/wiki/Brasilia#Religion · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm · http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=35 · http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Brazil.svg · http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.fourcornersmissions.com/Website%2520images/corcovado.jpg · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmakliima.htm · ENE 12
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...
Kui nähtavat objekti ei ole üldse olemas, siis on miraazi põhjuseks tavaliselt kuumuse või janu tõttu tekkivad psüühhilised häired. Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda nähakse, siis on selle põhjuseks atmosfääri olud. Kuuma ja külmema õhu kokkupuutumise tõttu valgus murdub ja seetõttu võivad kaugel asuvad esemed olla nähtavad palju lähemal. Kasutatud materjal http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.hot.ee/stepin007/Korbed.htm
rahvusvaheline lepe ega organisatsioon teha ei ole suutnud. Siin ei aita ka ELi ega G7 ajutised rahasüstid, sest Brasiilia valitsusel ning põllumajanduskorporatsioonidel on omad plaanid, mille kõrval rahvusvaheline abi suuruses mõni miljard dollarit on taskuraha. Arvestades situatsiooni inertsust on ebatõenäoline, et Amazonase vihmamets suudetakse hävingust päästa. Kasutatud materjal: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.htm http://www.miksike.ee/referaadid/vihmamets.htm http://www.wikipedia.org http://www.google.ee
rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha arenev majandusharu ning hõlmab ka järjest enam kohalikku tööjõudu. Väärtuslike jahitrofeede tõttu on siinsetes piirkondades suureks probleemiks salaküttimine, mis hoolimata karmidest karistustest on siiski üsna levinud. Andmed võetud: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/voondisisu.htm http://www.miksike.ee/elehed/7klass/2kliima/7-2-8-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savann.htm
Kõrberahvad on rikastunud kiiresti tänu maavarde kaevandamisele, eriti aga tänu naftale. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. 12 Kasutatud allikad: http://www.24tundi.ee/100123/iisraellased-soovivad-elada-rahus-ehitada-ules-oma-maa- oppida-ja-luua/ http://citytravel.ee/index.php?lang=ee&scid=146 http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeinimene.htm http://www.ekstreem.ee/kaidojatarmo/siinai_k%C3%B5rbes.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_evelinviks.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm 13
imetajaid. Kõige vähem suuri puid ja suuri imetajaid. Iga taim on kohastunud teistest erinevalt, iga loom kasutab ellujäämiseks teistest erinevaid nippe. Kasutatud kirjandus Saatana meri (Viktoria Malt 1981) Kõrbed (Sarjast Silmaring 1999) Kaktuse tähtkujus (Nikolai Nikonov 1988) Mandrite geograafia VI klassile (V. Korinskaja, L. Prozorov ja V. tenjov 1986) Tuhat tutvust tundrast kõrbeni (V. Masing ja L. Poots 1977) Internet: -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm
• Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane. • Taime- ja loomaliike kõige rohkem. • Paljud linnud talvituvad vihmametsades. • Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 7 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm 8 Lisa Lisasin siia mõned loomapildid, mis tundusid minu jaoks väga huvitavad ja teistsugused. 1. Pilt okaapist, kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline. 2. Taapirlased 9 Üks pilt ka Amazonase madalikust. 3.
Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Globaalse soojenemise tõttu võivad hävineda paljud taimed kõrbetes, loomad saavad saaki otsida vaid öösiti, mis võib rikkuda toiduahela (kui saak ei liigu öösiti ringi). 13 Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia gümnaasiumile" , Targo Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, 2006 Tartu http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm 14
annaabi.ee 
