Mõlemal juhul viib see suhete halvenemiseni. Inimloomus lööbki välja just naabrite suhetes. Kui kõrvuti satuvad elama vaikust armastav pere ning noored peoloomad, ei lähe kaua aega tüli majja tekkimiseks. Samuti võivad vastukarva olla ülisõbralikud naabrid, kes ei jäta kasutamata juhust igal vabal hetkel külla tulla. Paljudele on omane ka võistlushing. Iga hinna eest proovitakse teistest parem olla, kajastugu see siis kas lillepeenrate uhkuses või jõulukaunistuste rohkuses. Igale muutusele reageeritakse mitmekordse vastulöögiga. Kui vimm on saanud kasvada pikemat aega, võib iga pisemgi juhtum selle valla päästa. Paljudel juhtudel kinnistub meie arvamus inimesest esmamulje põhjal, hiljem on seda muuta väga raske. Öeldakse, et eestlase parim toit on teine eestlane, ning mõningal määral on selles ka tõtt. Kuulates teiste arvamusi ja kuulujutte, tekivad meil tahes-tahtmata omad eelarvamused, ent samas
b) kohastumus on kasulik vaid teatud aja jooksul. Seleta pikemalt ja põhjenda miks. Ülesanded Miks vitspaju seemned on metsas kasvavatel taimedel suuremad kui rannas kasvades? Miks metsvint muneb keskmiselt 4 muna, aga mitte 10, kuigi on teada, et edukas on see, kes annab rohkem järglasi? Miks linnud vahel oma poegi tapavad või mune pesast välja veeretavad, kuigi me teame, et tegelikult seisneb elu mõte oma geenide edasiandmises ja järglaste rohkuses? Stabiliseeriv valik Suunav valik Suunav valik 55 mln a.t. 1,6 mln a.t. Lõhestav valik Mõtle välja näide kus a. suunav valik mõjutab mingi linnuliigi populatsiooni b. lõhestav valik mõjutab imetajate populatsiooni c. stabiliseeriv valik mõjutab taimede populatsiooni Suguline valik Kas selline karglemine saab kasulik olla kui ise nii värviline oled? http://www.youtube.com/watch?v=FlIRv6fJ3nU linnud
kiireloomuliste kaupade jaoks (autotransport lennutranspordi asemel) Ei kindlustata transporditavat kaupa Valitakse marsruut, mis läbi ohtlike regioone (Suur varguse oht, kauba hävimise oht jne) Ei kombineerita erinevaid transpordi viise Puudulik pakendamine või vedaja mitte teatamine veose eripäradest Ebapiisav turu-uuring Teadmatus inimeste võimekuses kaupasi osta Teadmatus potensiaalsete klientide rohkuses Teadmatus milliseid tooteid eelistatakse (Milliseid disainereid, milliseid tootegruppe ja milliseid mudeleid) Teadmatus millisele sihtgrupile keskenduda Teadmatus konkurentide olemasolust või kaupade vajalikuses Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas Pole omandanud majandusliku haridust Puuduvad IT alased oskused Puuduvad kokkupuuted kaubanusega Pole inimtüübilt organiseerija
• Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal. Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning Vooremaa • Maastiku piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned. • See on omakorda pannud rahva fantaasia tööle. Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Sotsiaalpedagoogika RKS-I Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad KAS IGA VBA AJA TEGEVUS ON REKREATSIOON? Essee Merilin Uder Õppejõud: Joe Noormets MAARDU 2009 Aja väärtus seisneb tema õiges kasutamises mitte tema rohkuses. Ööpäevas on kakskümmend neli tundi, millest kaheksa on määratud tööle, kaheksa puhkusele ja kaheksa kasutamiseks oma tahte järgi. Viimast ehk vaba aega on meil vaja hinge ja vaimu toitmiseks ja arendamiseks. Vaba aega saab inimene kasutada vastavalt oma soovile ja võimalustele, kui teeme rekreatiivseid tegevusi, on aeg väärtuslikult kasutatud. Iga vaba aja tegevus ei ole aga rekreatsioon. Rekreatsiooni all mõistetakse kogu maailmas virgutavaid ja taastavaid vaba
esteetilisus, rõhutamaks sündmuse pidulikkust ja erilisust. Elu pöördelistel hetkedel nagu pulmad ja matus oli lisaks esteetilisusele tähtsal kohal rõivastuse maagiline funktsioon. Sellest tulenevalt jagunesid pidulikud rõivad eestlastel kaheks - vähempidulikeks käigurõivasteks ja eriti pidulikeks seisurõivasteks. Rahvarõivaste pidulikkus väljendus materjali kvaliteedis ja hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel oli rohkesti paikkondlikke erinevusi, mida märkasid juba esimesed neid kirjeldanud autorid. Näiteks märkis A. W. Hupel pikk-kuue erinevuste kohta Eesti eri paigus: "Kuued on Tartumaal laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades
MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat. Saksamaa ja NSV Venamaa said venemaal kokku, kus nad olid piirid kokku leppinud. Saksamaa sai endale Lääne-Poola ja NSV Venamaa sai endale Ida-Poola. Nad alustasid korraga sõda. Talvesõda Talvesõda - Soome langes Punavõimu alla 1939 lõpus. NSV Venemaa oli sõjas meeste, tankide ja lennukitega kordades rohkuses. NSV väejuhid olid halvad, kuid Soomlased ei andnud kergelt alla. Soomlased olid tapnud umbes 4-5 venelast ühe tapetud soomlase kohta. Eesti, Läti ja Leedu andsid NSV Venemaa tahtmistele järgi ja lasid väed sisse. Pilt - Leslie Illingworth ,,Võitlus" 1939 Kujutatud on Suurbritannia lennukit võitlemas Saksamaa sissetungi vastu Isikukukirjeldus (Jossif Stalin) Jossif Stalin - Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. Tema tegeliku sünniaja peale käib
Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. *Klaastehnika Klaaskunst on tarbekunstiala . Klaasist tehakse vaase , jooginõusid , peegleid jms . Klaasi ilu paikneb läbipaistvuses , säras ja värvitoonide rohkuses . Tehakse ka kahekihilist ehk kahelist klaasi , valget piimklaasi ja paksu kristallklaasi , mille sära tugevdatakse lõigetega . Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed . Vormimis ja viimistlus võtted liigituvad kaheks : 1 . Kuumtöötluseks Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine . 2 . Külmtöötluseks Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine . *Keraamika
Postmodernismi killustunud ja traditsiooni ümbertöötlev loomus on kunstikriitikud pannud rääkima aga hoopis kunsti lõpust. Kunstitegemine küll jätkub, kuid kunstitegijad, kes elavad n-ö ajaloojärgsel perioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida oleme neilt seni oodanud. See kinnitab modernistliku kunstiidee tühistumist, kuid ka uute esteetiliste võimaluste kinnistumist kaasaja kunstimaailmas. Kaasaja kunstil on oma vahendite-teemade rohkuses ja paljususes pakkuda igaühele oma sõnum ja oma kunsti definitsioon. (Kraavi 2005: 207) 7 KASUTATUD KIRJANDUS · Kraavi, Janek. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur: ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi: Viljandi Kultuuriakadeemia · Grenz, Stanley J. 2003. Postmodernismi aabits. Tallinn: Logos
üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek.
kurjus, tigedus, rumalus). c) Emotsioonidega seotud sõnavara. Siin osutatakse mõistetele, mis ilmnevad rahva teadvuses kui emotsionaalsed väljendid. Nt tegevused: reisimine, jalutamine, lugemine, tantsimine, naermine ja asjad: lilled, päike, meri, uni, usk jne. Järeldub, nagu poleks eestlaste emotsioonisõnavaras konkreetsed emotsioonisõnad, vaid emotsioonimõisted. Selgus, et keelendite rohkuses viitas samale emotsioonile palju mitmesuguseid erineva morfoloogilise komplekssusega ja eriliigilisi väljendeid, milles kordus teatav ühisosa. Näiteks oli tüvi arm selliseks ühisosaks, mis iseseisva sõnana selles uurimuses esile ei tulnud, kuid millele näis vastavat palju konkreetseid tuletisi ja liitsõnu ühendav üldine tähendus. Emotsioonimõisted tulevad esile erinevates sõnaliikides (nimisõna, omadussõna, verb). Teiseks
sajandil. kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal 10.sajandi lõpul oli Kiievi vürst abiellunud bütsantsi printsessiga, nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse bütsantsiga. Sealt saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima, hinnatud ikoonimaalija oli Andrei Rubljoo. Vene õigeusukirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Venemaal omandas see stiil teatud omapära, mis väljendus eriti kuplite rohkuses ja värvide kirevuses. Iseloomulikuks jooneks olid sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati. Puhast vanavene kunsti saab näha Kiievis, Novgoridis, Pihkvas ja Moskvas. Moskva Punasele väljakule annab ilme Vassili Blazennõi peakirik. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 13-14.sajandil Ehitati umbes 100 kirikut ja kabelit. Valitsevaks oli Liivimaa ordu, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist, üheks
Pükste pikkust silmas pidades võib öelda, et varem kanti pikki pükse. Põlvpüksid olid uuem mood ja neid kanti üsna lühikest aega, sest 19. saj lõpul olid jälle kasutusel pikad püksid. Põlvpüksid ulatusid õige pisut allapoole põlve ja olid eest nööbitava lakaga. Püksisääred olid suhteliselt kitsad ja sääre alumine ots oli külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub Tori kihelkonna mehe pikk kuub oli täisvillane,toimse koega ja lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk kuube külma ajal ja isegi kasuka peal. Lõike poolest on Tori kihelkonnas kantud nii "laia seljaga" kuubesid
Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal - Eesti veesetteist või turbast pinnasega tasandikud, mis vajavad kuivendamist (Arold 1991). 3. Looduslikud tingimused 3.1. Maastiku eripära Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal. Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning 26 m kõrge. Iseloomulik on samuti voorte kuju ja suuruse mitmekesisus, mis muidu ilmneb alles palju suuremates voorestikes. Ebatüüpiline on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas vaid umbes 6 km 2- le. Voorte ja nendevaheliste nõgude paiknemine kõrgemal tüvendil laseb Vooremaad tinglikult vaadelda omalaadse kuhjekõrgustikuna (Arold 2001). Kumeralaelised künnised moodustavad vahelduva kuju ja koostisega pinnavormide
Merkantilismi samastatakse sageli just Louis XIV-ga. Tegelikult valitses taoline majanduspoliitika paljudes Euroopa riikides 17. sajandil ja selle põhimõtteid järgiti kuni 18.sajandini. Merkantilismi on peetud absolutismi nii lahutamatuks koostisosaks, et selles on tahetud näha vaid absolutismi majanduslikku ilmingut. Merkantilistliku majanduspoliitika lähtekohaks on keskaegne käsitlus maailma rikkuste kogumäära muutumatusest ja suhtelisusest. Riigi rikkus seisnes väärismetallide rohkuses. Merkantilistide arvates oli oluline saada ligi teiste rikkustele väliskaubanduse abil. “Rikkus ei tähenda, et sa omad palju kulda ja hõbedat, vaid see, et sa omad rohkem kui su naabrid“ (John Locke). Rahvusliku rikkuse lisandumine teiste maadega võrreldes tähendas, et tuli välja vedada nii palju kaupa kui võimalik ja vältida välismaalt ostmist, et raha ei voolaks maalt välja. See tõi kaasa manufaktuuride arendamise ja majandusliku sõltumatuse taotluse
psühholoogid, pikaajaline psühhoteraapia, ühekordne psühhoteraapia, mis kõik pakuvad sellel inimesel oma kahjustusega toime tulla. 20 KOKKUVÕTE Seda raamatut lugedes, tekib ka endal nii mõnigi küsimus, esmalt või see, et milline küll on meid ümbritsev maailm ja siinse inimkonna saatus. Vägivald, hooletus, alandus ja kiusamine võiks olla üheks määravaks faktoriks kodukahjustustega laste kasvamise rohkuses. Mõtlemata, et see võib kahjustada ühe väikese inimese edaspidist saatust. Võib öelda, et loodus saastub ja hävineb inimese tegevuse tõttu aeglaselt, kuid paistab, et pöördumatult. Metsad hävitatakse, tuuled viivad mulla ja 21 mered reostuvad. See pole veel sugugi kõik ka inimeste maailm saastub, abielud lagunevad, lisandub juurtetus ning sellega koos tulevad ahistus, narkootikumid ja
ihnuskoi mainet paremaks pidav Machiavelli tõdeb siiski, et ablas olemine kuid malbe ning lahkelt väljanäiv valitseja on ehk see kõige edukam ja ohtlikum. Ettevaatlik tuleb olla raha küsides, kasutades ja jagades. Enda jõukuse investeerimist näeb Machiavelli kui jalgealuse õõnestamist, lähikondlaste oma aga kui moraalset võlga, ehk võrreldav tänapäeva ühiskonnas veidi altkäemaksuga. (manus manum lavat) Heldeim näib valitseja siis, kui võõrast raha rohkuses jagada ning sõjalisel ning valitsuslikul kasul raha (erinevatest allikatest) kulutada. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Hirm on käsitletud kui vahend, mille valitseja ise loob. See ongi armastatuse ja hirmuvalitsuse vahe. Armastust valivad alamad ise, hirmu dikteerib ülem. Julmus ja hirm töötab Machiavelli sõnul parema lepitajana ning tulevikus tulutoojana kui armastatus
Mosaiigikunst Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. · Kunst Vana-Venes: kremlid, kirikud, ikoonid Kremlid ja kirikud Kirikud Vene-õigeusu kirikud on enamasti ehitatud bütsantsi stiilis, kuid see stiil omandas Venemaal teatud omapära, see väljendus kuplite rohkuses, nende erinevates mõõtmetes, ebasümmeetrias ja värvikirevuses. Vene ehitusstiili kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Kremlid. Kreml on kindlustatud linnasüda, mille keskmeks on kirik(ud). Ikoonid Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud
võigastest stseenidest ja kannab usulist sõnumit inimeste patust eemale hoidmiseks ja näitab põrgu kõikvõimalikke koledusi: ,,Lõbude aed", ,,Heinakoorem", ,,Narride laev", ,,Kadunud poeg". Boschi loomingut peetakse sürrealistide eeskujuks. Kõrgrenessansi kunstnikest tuntuim oli Pieter Brueghel vanem, keda on nimetatud ka talupoegade Bruegheliks. Teostes kujutas ta usustseene ja tavalist talupoegade elu, järgib mõnikord Boschi eeskuju fantaasia rohkuses: ,,Jahimehed lumes", Pimedad". Renessanssi lõppedes hakati liialdama valguse-varju, värvikuse, dramaatika ja temaatikaga. Arenes manerism, mis on suurmeistrite jäljendamine, kuid elukaugemate värvidega ja rahutu. Maneristid olid itaallane Tintoretto ja hispaanlane El Greco. Ühtlasi arenes uus suund kunstis, mis oli dünaamilisem. Barokk Euroopas toimus 17. saj. maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk
Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Venemaal on peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule. Uurali rahvaste erinevus seisneb rasside rohkuses, elatusalades, usundis, ajaloos ja tänapäevases poliitilises olukorras. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur
äärde (Ilus kodu). Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (Seemnemaailm). Õigesti käitudes on edu garanteeritud. Kuuskedele ei sobi
äärde (Ilus kodu). Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (K. Alak, 2005).
teede äärde. Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju. Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust. Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat.
annaabi.ee 
