Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on
Viige vastavuisse mõiste ja määratlus. Tähistage vastava tähega. , . . kku 57 punkti . Mõiste, Vastus Määratlus, 1 Alternatiiv- Kaubad ja teenused, mis rahuldavad inimeste vajadusi e.loobumiskulu 2 Ceteris paribus B Tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi ressursse (hooneid, rajatisi, seadmeid) ja finantsilised vahendid, mida kasutatakse hüviste tootmiseka 3 Hüvised C Seaduspärasus, mille korral TVK puhul ühe toote tootmise suurendamine toob kaasa järjest suurema loobumiskulu 4 Investeerimine D Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 5 Kapital E Kõik muud tingimused jäävad samaks 6 Kasvavate F Kapitali suurendamine eesmärgiga u saada tulu, teenida kasumit alternatiivkulude seadus
vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis saadakse tootmise suurenemisel läbimüügi suurenemisest. 6. Põhilised majandusotsused: mida
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi)
üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e. tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital honed, tööriistad, masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine.
Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on:
MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS DUSLIK TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4.
Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja toodete ning teenuste jagunemist. Ressursid on põhielemendid mida kogutakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid, capital Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel.
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel.
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2
Myers, D. Construction Economics: A New Approach. London, New York: Spon Press, 2008. Riley, John G. Essential Microeconomics. Cambridge University Press, 2012. jt MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Majandusteooria sotsiaalteadus, mis uurib inimeste majanduslikult otstarbekat käitumist ressursside piiratuse tingimustes. Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursse on 3 liiki: 1) loodusvarad; 2) tööjõud ehk inimressursid; 3) kapital. Sageli lisatakse sellesse loetellu veel neljas ressurss ettevõtlikkus. 3 3.02.2014 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Keskne probleem majanduses ressursid on piiratud. Fikseeritud kogus ressursse vs palju vajadusi ja soove. Nappus võimetus rahuldada kõiki soove. Toimetulekuks tuleb valida MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA?
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest
DUSLIK TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4.
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste
Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
mistahes järku või laadi ühendusi kui süsteemi allsüsteeme, kõigi nimetatute mistahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi Piiratud e nappivad ressursid on üks majandusteaduse põhitõdedest, mis sätestab, et (majandus)ressursse ei ole kunagi ega kusagil piiramatus koguses vabalt saadaval. Homo (o)economicus on mudellik käsitlus majanduses tegutsevast inimesest, kes tunnetab majandusseaduste toimet, teeb neid arvestavalt alati arukaid, temale endale kasulikke järeldusi ja oskab omandatud teadmisi loovalt igapäevases tegevuses enda huvides ära kasutada, kes soovib
· Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku. · Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud.
tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võimalusest Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemise või kindlal viisil käitumise eest Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on võimalik üldse toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse
Mõisted Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. 2.12.15 © Tõnu Erin 11 Mõisted Nappus: Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. NAPPUS = vajadused > saadavad ressursid Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele – MIDA, KUIDAS, KELLELE 2.12.15 © Tõnu Erin 12 Majanduse 3 põhiküsimust 1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota 2. Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3. Kellele neid kaupu ja teenuseid toota (haakub esimese küsimusega ja oluline on, kuidas neid tooteid jaotatakse) Mõisted Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9
Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt
Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt
· jätkusuutlik majanduskasv · jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe K · kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks · kahanevuse seadus majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema · kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima · kapitali adekvaatsus panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe
järelturg – väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega jätkusuutlik majanduskasv – jääktulu (ka: piirkasum) – ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe K kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahanevuse seadus – majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe kapitali- ja finantskonto – maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust.
Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed
rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste
4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks. Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb kogu aeg teha valikuid, sest kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse
põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa otsusega kaasneb ekstra ehk lisakulu. 6. Millised on majanduse põhivalikud? Selgita nende olemust. * Mida (milliseid teenuseid toota ja millises mahus) * Kuidas (neid toota ja teenuseid toota) * Kellele (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 7. Millistest tingimustest võib sõltudavalikute tegemine? Kindlasti mõjutavad valikuid olemasolevad ressursid. Ei saa ju osta saapaid, kui puudub selle ostmiseks vajalik raha. 8. Selgita järgmisi mõisteid: Alternatiivtulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valikuid tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Tootmisvõimaluse kõver – graafik, mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja -tehnoloogia abil Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
