1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka ...
SAKSA RAHVUSE PÜHA ROOMA KEISRIRIIK SAKSA-ROOMA RIIK Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 9621806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto I vallutas Põhja- ja Kesk-Itaalia. Alates 15. sajandist nimetati Alpidest põhja pool asuvat riigi osa Saksa Rahvuse Pühaks Rooma riigiks. OTTO I Otto I (912973) oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad m...
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsu...
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulga...
Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keis...
L IK A R IIK S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindat...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja ...
Esimese Maailmasõja väejuhid Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juunist 1914 11.novembrini 1918. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai ...
SAKSAMAA VALITSEJAD! OTTO SUUR · Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte. · Otto sündis aastal 912 · Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I · Tema varastest aastatest vähe teada · Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide- itaallane. · Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana) · Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn. · U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (...
Tallinna 21. Kool Joseph II (13.03.1741 20.02.1790) Koostaja: Martin Laid Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva...
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja po...
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutad...
Ristisõjad ja muutused Euroopas. Aastatel 1096-1099 toimus esimene ristisõda. Eesmargiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ja idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäe...
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit ...
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes ke...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi her...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peam...
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgu...
Saksa ordu Referaat 7 – Klass 2013 Sisukord: 1. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. 2. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. 3. Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse. 4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria s...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
Tartu Toomemägi Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile - seda lagedat ala olid linnakodanikud kasutanud lehmade ja kitsede karjamaana. 19. sajandil otsustati, et Toome muudetakse avalikuks pargiks, kus paikneksid ka mõned ülikooli teadusasutuste hooned. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna ra...
Saksamaa . Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas Pealinn Berliin Saksamaa lipp Rahvaarv on 81 757 600 (2010) On suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, Rahvastiku tihedus on 230 in/km2 Riigipea Peaminister Parlament 19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941 Oli viiman...
KUUES RISTISÕDA Kuues ristisõda on ristisõda, mis toimus aastatel 12281229, seitse aastat pärast eelmist ristisõda. Ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks.
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on...
Tartu ülikooli sajand Ülikool 1802. aastal toimus Tartu ülikooli taasavamine, mis sai baltisakslaste Landestaadi tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joo...
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-...
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka t...
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas. Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Otto isa, Ferdinand von Bismarck. Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto ema, Wilhelmine Luise von ...
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja pereko...
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupoj...
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
Plaan "Barbarossa" Mariin Virolainen 9.klass Mis on "Barbarossa plaan"? "Barbarossa plaan" (saksa keeles Unternehmen Barbarossa) on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaan, mille Adolf Hitler kinnitas 18. detsemberil 1940. aastal. Plaani nimetus tuleneb SaksaRooma keisri Friedrich I hüüdnimest, keda kutsuti Barbarossaks. Mida kujutas endast plaan "Barbarossa"? Välksõjaplaan "Barbarossa" oli suunatud NSV Liidu vastu, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude Liidu piiri 1941. aasta kevadel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil, plaanitu...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega ...
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee...
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
annaabi.ee 
