Ristis �jad 2 (0)

Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad  ristisõjad  tavalistest sõdadest?  Ristisõdade põhjusteks oli kaitsta ja vabastada  kristlaste  püha linn  Jeruusalemm . Tavalistest sõdadest 
eristab  ristisõda  paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud  indulgents  ehk 
patukaristuse  kustutus . Kirjelda  ristisõja  väljakuulutamist (kes, millal, kuidas) +dok 1 Ristisõja väljakuulutamine leidis aset 11. sajandil, kuid juba 5. sajandil arutleti heade ja halbade 
sõdade vahet tegemisel. Kuid  1095 . aastal kutsus  paavst   Urbanus  II Clermonti üles kristlasi  alustama  
sõda püha maa vabastamiseks. Et kirikule tegid 11. sajandil  muret  vägivaldsed  rüütlid , kes röövisid 
talupoegi, kaupmehi ja kirikuid, tuli leida neile mingi mõistlik  rakendus . Nii pakkuski  kirik  neile 
jõukohast kristliku elu mudelit: ka  sõjamees  võib olla hea  kristlane , kui ta annab oma mõõga kiriku 
teenistusse ja on valmis usu eest surema. Paavst Urbanus II Clermonti rõhutas 1095. aastal oma kõnes
aga inimeste rasket elukäiku,  isade   vaprust , rüütlite usku ja vajadust püha maa vabastada ning sellele 
järgnevalt algas esimene ristisõda. Esimene ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused) +dok 2,3,4 Esimene ristisõda toimus  1096 .- 1099 . aastatel. Sõja alustamise põhjuseks olid Kesk-Aasiast pärit 
türklased -želdukid, kes seni  araablaste  käes olnud maa vallutasid ning kristlastelt võimaluse pühale 
maale palverännakuid teha, ära võtsid. Kui paavst Urbanus II Clermonti oli oma kõne pidanud, 
kandsid jutlustajad paavsti sõnad üle Euroopa laiali. Jeruusalemma poole asus teele  koguni  neid, kes 
sõjaks üldse valmis ei olnud. Mitme lainena  itta  suundunud rüütlid moodustasid lõpuks siiski ühtse 
sõjaväe, mis jõudis 1099. aasta juunis pärast  pikki  vintsutusi Jeruusalemma müüride alla. Pärast 6-
nädalast piiramist õnnestus ristisõdijatel viimaks Jeruusalemm vallutada. Kes oli  Saladin  ja millega ta on läinud ajalukku? Saladin oli kurdi päritolu  moslem , lihtsa sõjaväelase poeg, kel õnnestus  tõusta  Egiptuse sultaniks, 
killustunud islamileer ühendada ning 1187. aastal Jeruusalemm eurooplastelt tagasi vallutada. Samuti 
ol Saladinil ristisõdijate hulgas väga hea maine ning temast peeti lugu kui õiglasest ja armulikust 
valitsejast, kes oli  helde  nõrkade suhtes,  usaldusväärne ,  jumalakartlik  ja  suurepärane  sõjamees. Neljas ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused) +dok 6. Neljas ristisõda leidis aset 13. sajandil.  Õigustusi  oli juba selles osalejatel raske välja mõelda, sest sõja
põhjus ei olnudki nii suures osas vaimulik, kuivõrd maisemate eesmärkide saavutamine. 1204. aastal 
vallutasid  ristisõdijad  hoopiski Konstantinoopoli, olles veneetslaste nõudmisel  teelt  kõrvale kaldunud.
Konstantinoopoli  vallutamine  ja laastamine mõjus Bütsantsile hukatuslikult ning  idamaades  hakkas 
ristisõdade pidamise soov vähehaaval kaduma.  1291 . aastal langes ladina kristlaste viimane linn 
Akkon  moslemite kätte. Kuid püha maa  tagasivõitmise  plaani ei  maetud  kohe maha. Läks umbes 100 
aastat veel aega, kuni ristisõdade alustamise põhjus, püha maa tagasi vallutamine, jäi vaid väikese 
grupi entusiastide  unistuseks . Mis on ristisõdade tulemused ja mõju  Euroopale ? Ristisõdade positiivse tulemuse ja mõjuna oli 200 aasta jooksul õpitud idamaid paremini tundma, 
karmide tingimustega rüütlite elustiil oli muutunud, Euroopasse jõudsid hinnalised  kangad ,  uhked  
vaibad,  portselan  ja malemäng. Lisaks hakkaksid Euroopa käsitöölised valmistama oma 
ametivendadelt õpitud uusi tooteid, nende seas ka näiteks paberit. Negatiivse tulemuse ja mõjuna oli 
kantud   võitluste  käigus palju raskeid kaotusi. Paljud Euroopa aadlisuguvõsad olid välja surnud, sest 
kõik nende pojad olid pühal maal langenud. Samuti oli algne soov, võita tagasi püha maa, luhtunud, 
sest lõpptulemusena oli need taas moslemite valdustes.
Miks tekkisid  vaimulikud   rüütliordud ? Vaimulikud rüütliordud tekkisid, sest leidus veel peale ristisõdade lõppu mehi, kes tahtsid jäädagi 
relvis Jumalat  teenima . Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud 
riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? Kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut olid  Templiordu ,  Johanniitide  ordu ja Saksa ordu. Mille poolest  erinesid   ordurüütlid  tavalistest  rüütlitest ? Ordurüütlid lubasid elada  vaesuses , kuulekuses ja kasinuses ning seadsid oma eesmärgiks uskmatute 
vastu sõdimise. Ordurüütlid olid kui mungaelu elavad mehed, kes  pidasid  sõdimist Jumala 
teenimiseks.  Tavalised  rüütlid olid esimestele risti-vastupidised ning mungaelu nad elama ei hakanud,
sest  suuremal  osal oli olemas ka naine ja lapsed. Lisaks olid ordurüütlite sõdade põhjusteks Jumala 
ees tema  teenimine , tavalistel rüütlitel aga rumal raevuhoog või kuulsuseiha või himu  maiste  
varanduste üle. Tavalised rüütlid olid ka sõtta mines uhkelt riietatud,  kattes  end kõikvõimalike 
kangastega ja hobuseid siidtekkidega. Ordurüütlid panid aga sõtta mines  selga  seda, mida anti ja ei 
uhkustanud kõigega, millega võimalik. Kes oli Clairvaux Bernard? Clairvaux Bernard oli  mõjukas  ordurüütlite eestkõneleja ning  tsistertslaste  ordu vaimne juht, kes 
kirjuats ordurüütlite kaitseks traktaadi ,,Uue sõdalaskonna  kiituseks ’’. Bernardi kirjatööst sai 
olemasolu õigustusnii templirüütlitele kui ka kõigile teistele hiljem tekkinud vaimulikele 
rüütliordudele. Mis sai rüütliordudest pärast püha maa kaotamist? Pärast püha maa kaotamist läks kõige traagilisemalt templirüütlitel, kelle vastu algatas Prantsuse 
kuningas protsessi, mis lõppes ordu likvideerimisega 1312. aastal. Johanniitide ordu jätkas 
moslemitevastast võitlust Vahemere piirkonnas. Saksa ordu viis 1309. aastal oma keskuse Preisimaale
Marienburgi, kust sai juhtida võitlust paganlike leedulastega. Vaatamata kõigile raskustele, mis Saksa 
ordut veel kimbutasid, suutsid nad Preisi valdusi enda käes hoida kuni  1525 . aastani.  Milline on rüütliordude  pärand ? Rüütliordude pärandiks on õukonnaordude  ametite  eraldusmärkidest välja kasvanud veel tänapäevalgi
mitmesuguste teenete eest antavad ordenid.