mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest
Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast
Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Mööblit polnud eluruumides palju.
rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Rüütliks saamine
juures oli samuti kaasategev Pheidias. Parthenon on ehitatud dooria-joonia segastiilis ning selle viiludel seisid skulptuurigrupid.4 Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. 5 Erechtheioni tempel Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka
Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses.
Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. Athena Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis väikese tempeliga, mis asub täiesti kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis tempel,valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Tempel on olnud kirik, Türgi armee peakorter, ladu ja valitseja palee
Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja,
(peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müüri ehitamiseks tuli kaevata ja käsitsi teisaldada enam kui 150 000 000 m3 pinnast ja laduda müüriks 50 000 000 m3 telliseid ja looduskive. Iga 100...150 m järel on ehitatud müüri kaitsetorn, kus ohu korral süüdati häiretuli. Tornidest edastati signaale. Müüriharja ääristab mõlemalt poolt 1 m kõrgune hambuline rinnatis. Müüripealsele on rajatud sillutatud tee, millel said sõita viis ratsanikku kõrvuti. Kivimüüride paksus on all 1,5 m ja ülal 0,5 m ja kõrgus 6,6 m, kohati aga kuni 14 m. JEESUSE KUJU RIO DE JANEIROS Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado graniidist mäe tipus 740 m kõrgusel seisab silmapaistvalt suur Kristuse kuju. Prantsuse skulptor Paul Landowski kavandatud 40 m kõrgust betoonkuju ehitati viis aastat ja kuju valmis 1931 a. Idee kerkis esile esmakordselt 1921 a
Akantus Alkoov Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, niss (puuduvad aknad) Ampiir klaritsismi erivorm. Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal. Antresool vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil Arhvivolt kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg Arkaad sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses
* Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju. Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigimees Periklese ajal toimusid seal suured ehitustööd. * Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül (väike tempel, millel ees ja taga 4 sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega
tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned.
edasisele arengule. Hiina müür on 2450 km pikk, mis võrdub vahemaaga Londonist Moskvasse. Ta ulatub Kollasest merest sügavale Kesk-Aasiasse. Müüri ehitamiseks tuli kaevata ja käsitsi teisaldada enam kui 150 000 000 m3 pinnast ja laduda müüriks 50 000 000 m3 telliseid ja looduskive. Iga 100...150 m järel on ehitatud müüri kaitsetorn, kus ohu korral süüdati häiretuli. Tornidest edastati signaale. Müüriharja ääristab mõlemalt poolt 1 m kõrgune hambuline rinnatis. Müüripealsele on rajatud sillutatud tee, millel said sõita viis ratsanikku kõrvuti. Kivimüüride paksus on all 1,5 m ja ülal 0,5 m ja kõrgus 6,6 m, kohati aga kuni 14 m. Sellise suure tõkke ehitamine mägises piirkonnas oli ränkraske töö ja selleks kasutati hulgaliselt orje ja töö käigus suri neid tuhandeid. JEESUSE KUJU RIO DE JANEROS (Corcovado Kristus)
16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17 Kõrvalhooneid on säilinud vähe. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula. Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.18 15 http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml 16 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 17 http://kool.kaitseliit.ee/alumois 18 http://www.mois.ee/harju/alu.shtml 6 Arvamus Ma arvan, et mõisad mitmekesisus ja erinevad stiilid muutsid meie arhitektuuri, arusaama ja mõtet Rootsi ja Vene võimu ajast, peale Liivi sõja lõppu kuni I maailmasõja alguseni. Rootsi võimu ajal küll mõisad ei kuulunud otseselt mõisnikule vaid hoopis riigile
Propüleed olid ehitatud marmorist ning valmis sai 437 e.m.a. Paremal pool sissekäigust oli võidujumalanna Nike tempel, mis oli väike kui väga ilus ning sellel kujul pole tiibu, see on tehtud meelega selleks et ta ei saaks Ateenast ära lennata. Samuti Nike tempel on joonia stiilis ja asub kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võdujumalat kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused.Parthenoni ehitati 447-443 e.m.a.Templil on ka 92 ruudukujulist metoopi. Parthenoni tempel paikneb väga huvitaval. Kui vaadata Propüleede poolt, siis ei ei ole näha fassaadi vaid templi nurk. Esmapilgul tundub hoone palju suurem kui ta
keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu narteks - avar lahtine galeriitaoline eeskoda basilikaalsete ehituste lääneküljel. Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse. vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga
Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil. Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid;
kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks. Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Balustraad- käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake, tulband. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane.
Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast
esines veel kohati puukindlusi, siis nüüd kattub kogu Prantsusmaa võimsate kivilinnustega. Kindlusarhitektuuri arengut mõjutas peale muu tutvumine bütsantsi ja araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud müüriserva nimetatakse maikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse tähtsusega osa oli võimas peatorn donjon. See oli võitluse ajal viimne vastupanemiskoht ja pelgupaik ning asetses kas linnuse keskel või kõige hädaohtlikumal kohal
Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks. Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Balustraad- käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake, tulband. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane. Broderiiparter- väga peen parteriliik, meenutab pitsilist mustrit.
otstarbe. Raekoda Raekoda asub vanalinna südamikus oleva platsi lõunaküljel ja moodustab siin tervet väljaku külge täitvat raskepärase hooneploki, mille idaküljel kerkib sihvakas minaretile sarnanev torn. Hoone on kahekordne kellerdatud ehitus; esimese korruse ees asub arkaadkäik, teise korruse seina liigendab vabas rütmis akenderida, fassaadi lõpetab kindlusarhitektuurile iseloomulike laskeavadega rinnatis. Hoone tagafassaad, mis avaneb kitsasse põiktänavasse, on hoopis lakoonilisem. Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel.
Ühesuunaline 5. One-way front plough 5. Ühepoolse kaldega esisahk 6. Outfall 6. Äravool 7. Outline 7. Visandama 8. Overhead 8. Viadukt 9. Overhead costs 9. Üldkulud 10. Overhead crossing 10. Ülesõit, eritasandiline ristumine 11. Overtaking, Passing 11. Möödasõit 12. Parapet 12. Rinnatis, vall 13. Partial 13. Osaline (mittetäielik) 14. Pave 14. Sillutama 15. Pavement-marking machine 15. Markeerimismasin 16. Paver 16. Laotur 17. Permissible deviation 17. Lubatav hälve 18. Pick axe 18. Kirka 19. Pier 19. Sillasammas, muul, sadamasild 20. Pile 20. Vai 21
Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara ja veega täidetud vallikraaviga. Alates XI sajandist ehitati peamiselt kivilinnuseid. Nende ümber tehti kaitsemüür ja vallikraav. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku
kolonnaadiga. Arts&Crafts (< ingl. 'kunst ja käsitöö') liikumine 19. saj lõpu Inglismaal, millega väärtustati kunsti, loodust, käsitööd ja ajalugu. avenüü lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. bagh islami aed. balustraad (pr. balustrade) käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake, tulband. barokkstiil 16. saj lõpul itaalia hilisrenessansist võrsunud ja 18. saj keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil, mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine. basiilika (ld. basilica > kr
joonia kapiteelidega pilastrid, viiluväljas on segmenkaalne aken, kolmnurkviilu elustab hammaskarniis. Nurgarisaliitide kolmnurkviiludel on sirgjooneline karniis, esimese korruse nurkade pind on antud rustikas. Risaliitide vahel asuvad teise korruse rõdud toetuvad metallkonsoolidel. Rõdudel on valatud metallrinnatis, mida on elustatud noodivõtmekujulise spiraaliga. Keskristaliidi ees on kõrge trepiga palkon, mille varikatus toetub neljale saledale sambale. Sammaste vahel on rinnatis. Ka hoone interjöör on tähelepandav: saal on kunstmarmorist seintega, laes stukkdekoor, tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu.
Ehitise ajalugu Ehitusgeoloogiliste määrangute põhjal sisaldab praegune torn mitut ehitusjärku. Juba 15. saj. Lõpul asuti esialgset torni ümber ehitama. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 meetrit. Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Siiski jäi torn madalamaks kui tänapäeval. Väikestest munakivides laotud veetiheda põrandaga ülakorrus oli pealt avatud ja katustamata. Selle sõõrjas rinnatises paiknes 22 laskeava. Arvatavasti oli rinnatis püsivalt kaetud kaitsekatusega, torni keskosa aga jäi vabaks. Sinna võidi üles seada mortiire ja katapulte. Kiek in de Köki tulejõud oli erinevalt Tallinna tornidest väga võimas. Siin oli vähemalt 27 laskekambrit suurtükkidele ja 30 ava käsirelvade jaoks. Seda kõike täiendas veel heiteplatvorm. Esimese korrus oli ehitatud laoks. Aluses paiknes ka sissepääs torni esimesel korrusel. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse ja õhupilu. Laskemoon vinnati
Gooti kultuuri keskuseks kujunenud linn oli tugevasti kindlustatud üksus, ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja tornidega, linnuselossid aga muutusid võrreldes eelneva perioodiga suuremaks, avaramaks ning kaitsesüsteemide poolest täiuslikumaks. Keskaegne linnus kujuneski lõplikult välja gooti ajastul. See paiknes linna kõige kaitstumas osas ning oli piiratud tugevate tornidega liigendatud ringmüüridega. Müüri ja tornide ülemisel serval oli kaitsekäik, mille ees sakiline rinnatis. Romaani arhitektuurist tuntud piginukid (väikese ärkli taolised luukpõrandaga laske- ja viskekohad keskaegses kivimüüris) ehitati alates 13.sajandist pideva reana (võisid olla ka puust), mis toetus konsoolidele ja petikkaaristule kaitsekäigu välisküljel või moodustas platvormi ümber torni (masikulii). Linnuse peatorn oli nagu varasemalgi perioodil, kõige raskemini ligipääsetavas kohas. Linnusevärav oli hästi kindlustatud
annaabi.ee 
