Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses. 10 Missuguses lausetüübis kasutatakse alistuvat seost? Alistuvat seost kasutatakse põimlauses. Märgi sulgudesse, kas tegu on koond-(KL), rind-(KL) või põimlausega(PL)
Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat.
Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid - kaassõnad, abiverbid, partiklid jm) -PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus ehk subjekt - NP Öeldis ehk predikaat - VP Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid · Tasandiseosed: 1) rinnastav kaks üksust võrdsed, nt rindlause; võimalik ka et alus ja öeldis võrdsed 2) alistav üks üksus valitseb teise üle, valitsev osa määrab alistuva osa vormi · Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o Ühildumine ehk kongruents(sama grammatiline kategooria haarab enda sisse mitu üksust, subjekti ja verbi omavaheline ühildumine, eesti keeles ainult aluse ja öeldise vahel isik, nt
Veel üks võimalus on see, kui kaks või kolm tähte esindavad ühtainust foneemi. * silptähestik - koosneb silpide sümbolitest (mida peetakse sõnade peamisteks koostiselementideks). * logograafiline - kasutab sümboleid, mis tähistavad sõnu, morfeeme või teisi semantilisi ühikuid. 15. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Sõnajärje tüpoloogia. Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine „Ma laulan, raamatud lebavad“. Rektsioon – sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna
Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP
juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. o Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. o Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. Süntaktilised seosed: • Tasandiseosed: o Rinnastav - süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed, nt minul on rohelised silmad, aga temal on sinised; o alistav • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o ühildumine ehk kongruents (nt eesti keeles arvu ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel) o rektsioon - ehk sõltumine on alistuse eriliik. See on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos, kus ühe sõna tähendusest oleneb teiste sõnade
Kui alus on markeerimata, siis on tegu nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keeltega. Skemaatiliselt A=S; P. See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline
Fraas - lause osa, ühte süntaktilist rolli täitev osa lauses, lause ehituskivi . Võib olla ühe sõna pikkune, fraas aga pole terviklik lause - ei tule tervet mõtet, ta on osa sellest. Transitiivne-intransitiivne - sihiline (sihitist sisaldav lause)-sihitu. sihilised verbid - nõuavad enda juurde sihitist. Sihilist verbi võib kasutada ka sihitus lauses jms. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Mingine grammatiline kategooria seob kaks osa kokku. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine „Ma laulan, raamatud lebavad“.
nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. 52. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed rinnastav ( samatasandiline) ja alistav ( pealause ja kõrvallause). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed : * ühildumine e. kongruents * rektsioon ehk sõltumine on sõltuvussuhtega kaasnev kindla vormi nõue. Näiteks ilma nõuab ilmaütlevat. *eraldi morfeem ( näitab suhteid), näiteks possessiivsufiks. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 53. Süntaksi teooriad: generatiinse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika,
laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. Transitiivsed verbid võivad esineda ka intransitiivses lauses ja vastupidi, näiteks: sihiline verb laulma intransitiivlauses ehk ilma sihitiseta: Nad laulsid kõvasti ja valesti, vrd Nad laulsid koledaid laule; sihitu verb elama transitiivlauses ehk sihitisega: Igaüks elagu oma elu, vrd Igaüks elagu seal, kus tahab. Süntaktilised seosed: *Tasandiseosed: 1. Rinnastav kaks võrdset üksust N. Minu lemmikud on vaarikamoos ja maasikakompott. ___ ja ___ - ükski lauseosa ei valitse teise üle, nad asuvad samal tasandil; 2. Alistav üks keeleüksus allub teisele, st üks on põhi teine laiend. N. haruldaselt (laiend) varajane (põhi). ___ ___ - üks lauseosa on teisest sõltuv 1. (nt kass, kes istus puu otsas, sõi ploome) * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed:
Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna
markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax
markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax
markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax
Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine
U can Do it Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed.
jne. Keeliti erinev, milliseid kasutatakse. Olulisemad S ja O NP süntaktilised funktsioonid ALUS: Vana auto maksab 10 000 krooni. SIHITIS: Ostsin vana auto. ÖELDISTÄIDE: See on vana auto. TÄIEND: ostsin vana auto kummid. LAIEND: läksime sinna vana autoga. ESSÕNA LAIEND: Ma ei saa elada ilma vana autota. TAGASÕNA LAIEND: Vana auto kõrval oli kolahunnik. LAIEND: Fiat, vana auto, hakkab lagunema. Süntaktilised seosed. Tasandiseosed: 1) rinnastav 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) Morfoloogiliselt väljenduvad sosed: Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals
nähtuse kuuluvust või omadust. Täiend vastab küsimustele kelle? mille? või missugune? Näide: Võtsin lugemiseks venna (kelle?) raamatu. Suurte silmadega (missugune?) neiu oli üllatunud. Meie toa (missugune?) põrand oli pestud. LIITLAUSE Lihtlause + lihtlause = liitlause Liitlauses on alati mitu öeldist. Liitlaused jagunevad Rindlauseteks Põimlauseteks (rinnastav seos) (alistuv lause, mis koosneb pea- ja kõrvallausest) Rindlause kirjavahemärgid: Rindlause osalaused on rinnastus seoses, nad on võrdväärtsed. 1. Rindlause osalause on omavahel seotud kas sidesõnade või komaga. Näide: Ilm on ilus, päike paistab. Ilm on ilus ja päike paistab. Ja, ning, ehk, aga, või sagedasedmad sidesõnad, mis ette tulevad. 2
Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) •Eitus – ebakaine, purjus, mittekaine 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaktilised seosed: 1. Tasandilised seosed : •rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) ehk omavahel võrsed üksused •alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (–––––,______) pealause+kõrvallause. Ehk üks üksus juhib teist. 2. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): •ühildumine ehk kongruents – verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline lauses on alus, kumb sihtis(kaks sõna samas kategoorias, nt subjekti ja objekti ühildumine)
· Grammatiline kategooria koosneb enamasti markeeritud ja markeerimata liikmetest · arv: ainsus mitmus, kääne: nimetav muud, võrdlus: positiiv muud, aeg: olevik muud, tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline, kõne: jaatav eitav · aga: klass, kõneviis (indikatiiv või imperatiiv), isik, definiitsus 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Süntaktilised seosed Tasandiseosed: rinnastav (sama tasand), alistav (astmeline, kõrvallaused). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongurents klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objekti ühildumine) -> sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad teiste vorme. Rektsioon üks põhisõna määrab teise sõna kategooria Eraldi morfeem paljudes keeltes puudub Sõnaliigid e fraasid Nimisõna e substantiiv substantiivifraas e noomenifraas - NP Omadussõna e adjektiiv AP
käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 68. Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad Alus ehk subjekt NP/ Öeldis ehk predikaat VP /Sihitis ehk objekt NP /Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP / Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP / Täiend ehk atribuut AP 69. Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) 70. Süntaksi teooriaid: generatiivse grammatika/süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika,
64. Süntaktilised seosed Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65
Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. On keeli, kus nähtavad markerid puuduvad agendi ja patsiendi eristamiseks (ing keeles säilinud ainult asesõnadel): The boy(A) hit a girl (P) Poiss lõi tüdrukut. muna õpetab kana; isa armastab ema; hullunud kana peksab isa (see, mis vormis on verb, ei anna meile mingit infot). Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema (tuntud ja tundmatu sõnajärg) suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42%
osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.) Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi, definiitsus, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teemareema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1%
annaabi.ee 
