Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL RAUNO LOIK 031PK PÄRILIKUD JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2011 Rauno Loik Rauno Loik PÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Pärilikud haigused käivad põlvest põlve ja on kõrge tõenäousus, et järglased saavad samad haigused. Neid haigusi on maailmas teada üle kuue tuhande. Suure osa nendest haigustest lapseeas moodustavad pärilikud ainevahetushaigused, millest tuntuim on fenüülketonuuria. Seda haigust põdevate laste organism ei suuda ümber töötada ühte aminohapet - fenüülalaniini. Seetõttu kuhjuvad organismis vaheühendid, mis on toksilised eeskätt ajule
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant O11MT Pärilikud -ja mittepärilikud haigused inimesel Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 Mis on pärilikud haigused ? Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilistes materjalis . Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt : · Geenmutatsioonid - Väikesed muutused DNA primaarstruktuuris , mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - Muutused kromosoomide pikkused ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid Muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Haiguste jaotus 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................
haigused või väärareng.Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi(suhkrutõbi,hüper- kolesteroleemia),närvi -ja vaimuhaigusi(langetõbi,skisofreenia,nõrgamõistlikkus),arengu- puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes geenis. Kuigi enamik on harvaesinevad, on tavaliselt tegemist raskete haigustega, mis põhjustavad kannatusi ja
Pärilikud ja Mittepärilikud haigused Koostas: Freddy Valliste Tallinn 2010 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid
Pärilikud silmahaigused Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Progresseeruv reetina e. võrkkesta atroofia (PRA) on üldnimetus grupile koerte pärilikele võrkkestahaigustele. Kuigi on olemas mitmeid liigitusi sellele haigusterühmale lähtuvalt haiguse ilmnemise east ja võrkkesta haigusnähtudest, viivad kõik PRA vormid paratamatule pimedaksjäämisele. Mõnel tõul, näiteks iiri setteritel või norra põdrakoertel, hakkab haigus avalduma väga varakult (juba kuuenädalastel kutsikatel). Sellist tüüpi PRA puhul on probleem põhjustatud kolvikeste ja kepikeste võrkkestal paiknevate valgustundlike nägemisrakkude arenguhäirest. Sellised kutsikad ilmutavad juba kolmekuuselt sageli käitumismärke, mis viitavad vähenenud nägemisele ning võivad ühekaheaastaselt kaotada nägemise täielikult.Mitmel teisel tõul esineb haigus vormina, mida kutsutakse degeneratiivseks (prcd). See on levinuim koerte pimedaksjäämist põhjustav PRA vorm. Reeglina aval...
Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses. Pärilikud haigused jagunevad: 1)Geenihaigused(geenmutatsioonide tagajärjel)
Kiviõli I Keskkool PÄRILIKUD HAIGUSED Referaat Koostaja: Elina Sergunina Kiviõli 2009 PÄRILIKUD HAIGUSED -on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Millised haigused on pärilikud? Geneetikal on oma roll kõigi haiguste kujunemises. Kõige konkreetsemad on ühe geeni haigused: kui geen ei täida oma rolli, kujuneb haigus. Sõltumata sellest, kas inimesel on vähe raha või mõni muu mure. Möödunud aasta seisuga oli teada 15 708 ühe geeni haigust või fenotüüpi. Tehniliste võimaluste paranedes diagnoositavate haiguste arv aina kasvab. Polügeensete ehk mitme geeni haiguste puhul räägitakse, et on pärilik eelsoodumus. Näiteks
Pärilikud haigused Autor: Christopher Seaver Juhendaja: Laive Jürimaa Saku Gümnaasium 2016 Sissejuhatus Mina teen seda tööd, sest arvan et igaüks peaks teadma midagi pärilikest haigustest ja sellest kuidas neist hoiduda. Järgnevalt räägime viiest erinevast pärilikust haigusest. Huntingtoni tõbi Huntingtoni tõbi on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire, mis pärandub perekonnas dominantse pärandumismustriga. Huntingtoni tõve kõige märgatavamaks sümptomiks on sundliigutused. Silmade pilgutamine muutub aeglaseks või korrapäratuks. Haiguse progeresseerudes tekivad raskused rääkimisel ning neelamisel. Problemaatiliseks võib kujuneda tasakaalu hoidmine, kõndimine ning seismine, patsiendid võivad kaotada liikumisvõime. Kognitiivsete sümptomite avaldumisel aeglustub patsiendi mõttetegevus, halven...
Pärilikud haigused SAKU GÜMNAASIUM KOOSTAS: ANNA-LIISA MURRE JUHENDAS: LAIVE JÜRIMAA KLASS: 9.A 2018 Sissejuhatus Ma valisin selle teema sest, ma tahtsin nende haiguste kohta rohkem teada ja neid lähemalt uurida. Ma sooviks teada kuidas need haigused tekivad. Ma tahan teada täpselt, mis haigustega on tegu ja kuidas neid ravida. Värvipimedus Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve, sagedamini rohelisi ning punaseid toone. Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähenda...
Pärilikud haigused Saku Gümnaasium Koostaja:Kristina Pähn 9.c klass Juhendaja :Laive Jürimaa Sisukord Sissejuhatus Fenüülketonüüria -tekkepõhjus -sümptomid ,kirjeldus -ravi Hemofiilia -sümptomid ,kirjeldus -ravi Suhkurtõbi -tekkepõhjused -ravi Skisofreenia -sümptomid -ravi Kõrgvererõhutõbi -sümtomis -tekkepõhjus -ravi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus- Räägin pärilikest haigustest kuna tean neist vähe. Selles töös räägin ma 5 pärilikusest haigusest 1: fenüülketonuuria,2: hemofiilia,3: su...
Pärilikud haigused Koostas: Martin Pentson Juhendas: Ly Valdmaa Suure- Jaani, veebruar 2001 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused
Koerte kasvatajad teevad informatsiooni kogudes ja analüüsides palju tööd selleks, et pärilikke haigusi oma liinidest välja sõeluda. Paljudes riikides on käivitatud pärilike haiguste skriininguskeemid ning kehtestatud kohustused uurida tõukoeri teatud haiguste suhtes. Paranenud on diagnoosimeetodid ning paljude haiguste jaoks on välja töötatud või välja töötamisel veretestid, mis võimaldavad üheselt hinnata, kas koer kannab teatud haigust või ei. Mis moodi ilmnevad pärilikud haigused ja kuidas nendega kokkupuuteid ära hoida? Pärilike haiguste ilmnemises on minu võimalust. Need võivad olla kaasasündinud, ja on olemas juba koeral noores eas, või tekivad need koera kasvades, ja ilmnevad alles mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus.
1. Päriliku eelsoodumusega haigused (mõiste, mõned näited, hoidumine). Pärilikeks haigusteks nim haigusi, mille on põhjustanud genotüüp, mis võib olla moodustunud kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivne muutlikus mõjutab pärilike haiguste teket: selle tulemusena võivad lapse genotüüpi sattuda retsessiivsed alleelid. Mutatsiooniline muutlikus on muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Päriliku eelsoodumustega haigused on näiteks: - Kõrgvererõhutõbi - Suhkruhaigus - Rasvtõbi - Lühinägelikkus - Alkoholism - Kopsuvähk Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamine: - Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsas teistel liikmetel - Kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse, on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaarseid uuringuid. - Olulisel k...
Erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrdlemine võimaldabki eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Mutatsioonid jagunevad geenmutatsioonideks, kromosoommutatsioonideks ja genoommutatsioonideks. Haigused Kui inimene haigestub, on see tingitud kas pärilikkusest, keskkonnateguritest või mõlema koostoimest. 1) pärilikud haigused 2) mittepärilikud haigused 3) päriliku eelsoodumusega haigused Pärilikud on haigused mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustada kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse tekke. Teine osa pärilikke haigusi on tingitud mutatsioonidest sugurakkudes.
Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest)
Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemi...
· Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul: · Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. · Organismi tunnused kujunevad välja keskkonna ja geenide koosmõjul. · Mittepärilik muutlikkus kujuneb välja keskkonnatingimuste mõjul. Mittepärilikud muutused ei mõjuta geene ja kromosoome ning seega ei pärandu järglastele, isegi mitte siis, kui vastavad tunnused esinevad mõlemal vanemal. Muutlikkust saab uurida kaksikutel: · Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. · Inimesel võivad esineda kahte tüüpi kaksikuid: ühemuna- ja kahemunakaksikuid. 4. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS
Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Kliiniliselt meenutas kuru CJD'd, esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia
Mittesuguline jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne on kõige vanem, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. Kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus avaldub sugulisel paljunemisel. 7) Mis on pärilikud ja mittepärilikud haigused? Pärilikke haiguseid võib saada sündides kaasa vanemate kromosoomidest, DNAst. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired(allergia, kasvajad), väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. 8) Mis on muudetud pärilikkusega organismid? Geneetiliselt muundatud toidu eelised ja puudused. Muudetud DNAga organismid. Mutatsioonid tekivad juhuslikult. Kasuliku mutatsiooni
Rasedusaegsed veenilaiendid Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Varikoosi on kõige rohkem säärtel ja reitel. Emaka surve tõttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid lähevad „verd täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma
Haiguste ravivõimalused ja organismi osa tervenemisel Haigused võivad olla pärilikud, mittepärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused võivad tekkida kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel.(Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse) Need haigused on näitkes kurtus, lühinägelikkus, daltonism. Pärilikud haigused võivad tekkida ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks Downi sündroom. PROFÜLAKTIKA sünnieelne diagnostika, see võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone. Kromosoomuuringud on soovitavad peredele, kus on teada raske pärilik haigus ja ka üle 35-aastastele last ootavatele naistele, sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomhaigusega laps. Asendusravi- organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone
edasikanduvad muutused. Neid võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumusel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste ehk mutageenide toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Neid peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus säilida. Nad jagunevad oma olemuselt kaheks: pärilikud ja mittepärilikud. Pärilikest mutatsioonidest eristatakse geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjustatud ka haiguseid. Samuti kujuneb nende käigus eelsoodumus mõningatele haigustele, näiteks suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi jne.
-) Mutageen mutatsioone tekitav keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur. -) Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. -) Mutant mutatsiooni läbinud isend. -) Sugukromosoom 23's kromosoomipaar, mis määrab soo. * 2. Osa Selgitage ja tooge võimalusel näiteid! -) Identse genotüübiga ühemunarahukaksikud võivad erineda, sest väliskeskkond mõjub igale inimesele erinevalt ja tekivad mittepärilikud muutlikkused. -) Kõik haigused, mis mõjutavad last sünnimomendil ja pole kaasa antud vanemate genotüübiga, on mittepärilikud haigused. -) Kõik haigused, mis kanduvad vanema organismilt järglasele viljastumismomendil on pärilikud haigused. -) Vähkkasvaja on pärilikkuse eelsoodumisega haigus, sest kui vanemorganism on põdenud seda, siis on suurem tõenäolsus, et ka järglane põeb vähki.
Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Lamarkism - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. Darvinism -olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). Suunavaks teguriks on looduslik valik Ühine: Mõlemad usuvad, et liigid arenevad pidevalt ning toimub evolutsioon, mõlemad on evolutsionismi pooldajad, usuvad, et alguses ei olnud kõik liigid olemas. 4
Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumis- või kehalise kasvatuse tunnis, on õpilaste võimed erinevad. Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev
annaabi.ee 
