Arvutiteenindus Kõiksugused kaardid riistvaras Referaat 2009 Sisukord: · Sissejuhatus · Videokaart · Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele
Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat.
3D arvutigraafikas, anisotropic filterig (Lühend AF) on meetod, mis parandab pildikvaliteeti pinna tekstuuride suhtes. Nagu bilinear ja trilinear filtrid, eemaldab see aliasing effekte aga vähendab uduseid olekuid raskete nurkade all ja läbi selle võimaldab olla detailsem. Anisotropic filtering on relatiivselt kallis ja sai videokaardide standardiks tänu graafika kaartide suuremale toodangule aastal 1990s. Anisotropic filtering on nüüd tavaline moodsate videokaardtide riistvaras ja lubatud tavaliselt kasutaja poolt läbi draiverite või graafikakaartide programmide ja videomängude. Pildil (joonis1:Anisotropic filtering) on näha kaks pilti, ühes on kasutatud anisotropic filtering teine on ilma selleta. Joonis : Anisotropic filtering Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Z-buffering
Väiksemate multipleksorite baasil saab alati realiseerida suuremaid. Multipleksor võimaldab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. ˇ Demultipleksor on andmekommutaator, milllel on 1 andmesisend ja mitu andmeväljundit. Vastavalt juhtsisenditele juhitakse andmesisend ühte väljundisse. Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika ja loogikafunktsioone. Need on baasoperatsioonid , mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse funktsiooni määravad valiku sisendite väärtused. ALUl on andmesisendid, mis on üldjuhul k-järgulised. Operandid a ja b ning resultaat Y on k-järgulised kahendarvud. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem, ehk mälu puudub
s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda
kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega
juhitakse vastava väljundi väärtust. MUX võimaldab realiseerida suvalisi
kahendfunktsioone.
Aritmeetika-loogikaplokk (ALU) - Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka
aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse
protsessoris otse riistvaras (liitmine, lahutamine jt aritmeetika poolelt. EI, JA, VÕI jne
loogika poolelt). Eri tehete selekteerimiseks on ALUl multipleksor. Skeem:
Võrdlusskeem - Ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Sellega saab võrrelda
suvalise järgulisusega kahendarve. Arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui A
kasutaks 5 käsku, mis võtavad aega 1 ajaühiku, kokkuvõttes on siis kiirem RISC. Tänapäeval kasutatakse enamasti protsessoreid, mis koosnevad neist mõlemaist. Näiteks tuum on RISC protsessor ja tema ümber on konstrueeritud CISC protsessor. RISC protsessori omadusi: vähe käske, vähe adresseerimise viise, mälu poole pöörduvad ainult LOAD ja STORE käsud, kiire registermälu, operatsioonid teostatakse kohe riistvaras. Risc: suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole
universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis, palju ressursi läheb nö kaotsi, füüsilised mõõtmed on tihti liiga suured. Hea on kasutada mikrokontrollerit ehk kristallil realiseeritud arvutit, mis on üldotstarbelisega võrreldes odavam, neid on lai valik ja füüsilised mõõtmed on väiksemad, aga samas miinuseks progrejatel on vaja spetsiaalset tarkvara, progreja peab tundma riistvara. Riistvaraline realisatsioon algoritmi saab realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükkplaadil. Head omadused: suurte seeriate puhul odavam toota, väiksem komponentide hulk ehk disain on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks ehk optimeeritud, suurem töökiirus sest loogikaskeem kristalli pinnal tihedalt. Puudused: kulub rohkem aega prototüübi valmistamiseks, väikeste seeriate puhul üsna kulukas, nõuab spetsiaalsed tarkvara. Juba loodud skeemi ei saa ümber teha.
Magnetmälu: ei oma enam tänapäeval tähtsust (ferriit mälu). RISC & CISC protsessorid, mikroprogramm Protsessorid jagunevad kaheks: RISC JA CISC. CISCis palju keerukaid käske, RISCIS vähe ja lihtsamad, aga ühe op. täitmiseks kulub rohkem käske. Ajaliselt on kiirem RISC (CISC 1 käsk 10 seki, RISC 5 seki). Mida rohkem käske, seda rohkem pöördutakse mälu poole. CISC (käsusüsteem -> mikroprogramm -> riistvara) RISC (käsusüsteem > riistvara) käsu täitmine 1 takt otse riistvaras. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma. Prioriteedid. Tavaliselt algab andmeedastus sellega, et programm kontrollib olekuregistri sisu. Kas masin on sees jne. Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude järjekorda. Katkestuse käivitamise võimalused: programmne, süsteemis tekkinud vea tõttu, riistvaraline Katkestuste täitmine -> sama mis enne (paarisbitt) Katkestusvektori tabel katkestust sooviv programm edastab
.....................................................................................................71 Programmeeritav loogika.......................................................................................................71 Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus.........74 Arvutite riistvara veakindlus. .........................................................................................................74 Rikked arvuti riistvaras..............................................................................................................74 Testimine................................................................................................................................... 75 Testitava riistvara projekteerimine............................................................................................ 76 Veakindlad koodid......................................................................................
............................................................................ 69 o Programmeeritav loogika ........................................................................................................ 69 Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus. .......... 72 Arvutite riistvara veakindlus. .................................................................................................................. 72 Rikked arvuti riistvaras. .............................................................................................................. 72 Testimine. .................................................................................................................................... 73 Testitava riistvara projekteerimine .............................................................................................. 74 Veakindlad koodid ................................................................
maht on küll piiratud, kuid lihtsamaid algoritme on ta võimeline täitma. Head omadused: - Lihtne teha muudatusi - Võrreldes PC-ga suhteliselt odav - Hea valik turul - Mõõtmed oluliselt väiksemad Puudused: - Tuleb kasutada spetsiaalset tarkvara - Eeldab paremat riistavara tundmist - Füüsilised mõõtmed kohti liiga suured - Aeglane võrreldes riistvaralise realisatsiooniga Riistvaraline realisatsioon – võimalik realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Tänapäeval võimalik teha oma mikroskeem. Head omadused: - Suurte seeriate puhul odavam toota - Väikseim võimalik komponentide arv - Loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnal, tihedus on suur - Turvalisus (spionaaž pea võimatu) 16 Puudused: - Pikk valmistamise aeg - Väikeste seeriate korral kõrged hinnad
käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. www.wikipedia.org Tavakasutaja ei taju tihti operatsioonisüsteemi vajadust. Samas on operatsioonisüsteemi olemasolu hästi arusaadav näiteks programmeerijatele: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis peaks iga uue rakenduse looja rakenduses ära kirjeldama ka riistvara iseärasused, protsessori, mälu ja erinevate komponentidega suhtlemise korra jne. Iga riistvaras tehtav muutus peaks kajastuma ka igas rakenduses ehk piltlikult öeldes: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis iga riistvaras tehtava muutuse korral vajaksime sellele riistvarale sobivat tarkvararakendust, sest vana versioon enam lihtsalt ei sobiks (sest vanas versioonis on ära kirjeldamata kord, kuidas uue riistvaraga suhelda tuleb). Operatsioonisüsteem sisaldab kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust,
toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b
Turul on väga lai vailk Füüsilised mõõtmed on oluliselt väiksemad Puudused: o Programmeerimsiel tuleb kasutada spetsiaalset tarkvara o Eeldab programmeerijalt parema riistvara tundmist o Mõneski kohas kasutamiseks füüsilised mõõtmed liiga suured o On aeglane, võrreldes riistvaralise realisatsiooniga Riistvaraline realisatsioon. Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras sarnaselt juhiautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükiplaadil, koostatuna tootjatelt saadavatest valmiskomponentidest loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina. Erinevus on vaid tehnoloogilist laadi. Head omadused: Suurte seeriate puhul odavam toota Väikseim võimalik komponentide arv Loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnal ja loogikaelementide tihedus on suur Turvalisus
Sisendi valikuks on juhtsisendid S0, S1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2n andmesisendit. Info liigub ainult ühes suunas (sisendilt väljundisse). Võimaldab realiseerida suvalisi kahendfuntsioone. Demultipleksoris on 1 andmesisend, juhtsisendid ja mitu andmeväljundit. 2.5. ALU – Aritmeetika-loogika seade Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulga aritmeetika- ja loogikaoperatsioone (baasoperatsioonid) protsessoris otse riistvaras. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU-l puudub mälu omadus. Alu on kahejärguline. Kõikide järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid paralleelselt rohkem ühendada. 2.6. Dekooder Kahendarvude dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ( n sisendi korral 2n väljundit). Kuivõrd iga sisendkoodi korral on
roheline). Neeb plaadid asetatakse teine teisele poole aukudega isolatsioonmaterjalist maski. Nüüd saab elektriga mõjutada ükshaaval kõiki maski moodustuvaid pesasid. Need pesad täidetakse kas argooni-neooni seguga plasma kuvaris ja luminofoori kelme või pulbriga elektroluminesentskuvaris. Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks on tavalisest arvuti riistvaras kasutatavast pingest kõrgema pinge vajadus plasma kuvaris. Samuti on probleeme värvide saamisega. Seisev kujund võib põhjustada mõnede punktide läbi põlemist. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale
süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: · Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. · Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. · Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts- CD-lt.
1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus.
Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b
Kohaldamist, mis nõuavad madala latency timestamping (stopper või PWM detektor) võiks sellest kasu. Sisend lüüa töötab atomically kopeerimine praegune väärtus Timer / Counter kassaaparaat Input Capture Registreeru. Jätkab taimer ja saab valikuliselt nullitud. Toas sisend lüüa katkestada käitleja kasutaja koodi saab sõita ilma, et võtta kangel meetmeid, et vähendada ajakulu lugemise taimer või lähtestamist - see kõik on teinud riistvaras. Lesson 13: Watchdog Aeg-ajalt, see võib olla kasulik omada katkestada või lähtestatakse tarnitud sõltumatult põhiprogrammi koodi. See võib olla äratada AVR puhkerežiimi või nullida, kui programmi saab ummikus silmus; see on valvekoer taimer on sisse pardal 128kHz ostsillaator kasutatakse autot valvekoer intervallidega alates 16 kuni 8s. Kui valvekoer lõpeb, ilma et puudutada, siis süsteem ei saagi katkestada, nullida või nii. Kui sa
võimalik saada üle kolme erineva juhitavusega kihi. METALLISEERIMINE metallikihi pealekandmine peale kõigi struktuuride loomist, sellest kihist moodustatakse elementidevaheline juhtmestik. 2. RISC JA CISC PROTSESSORID, MIKROPROGRAMM RISC (Reduced/Regular Instruction Set Computing) ideoloogia aluseks võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ja võib kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmällu pöördutakse vaid LOAD & STROE tüüpi käskudega, st vaid andmete salvestamiseks/laadimiseks. Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena, kuna mälu poole pöördumine on aeglane. Omadused: lihtsam käsustik, vähem käske, kindla pikkusega käsud, keeruline kompileerija, ainult laadi/salvesta käsud pääsevad mälule ligi, vähe adresseerimisviise.
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid; b) esteetilist loomingut; c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme; d) info lihtsat esitamist. (3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega. Seega pole vahet, kas realiseeritud riistvaras või tarkvaras; patendikaitsest ei saa keelduda üksnes seetõttu, et kasutatakse arvutiprogrammi. Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse. Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal). 31
Veaparandus - ECC (Error-Correcting Code; Error Checking and Correcting) veaparanduskood Võimaldab andmebaasidest loetavates või sidesüsteemi kaudu edastatavates andmetes vigu avastada ja vajaduse korral neid käigupealt parandada. Erineb paarsuskontrolli meetodist selle poolest, et vigu mitte ainult ei avastata, vaid ka 1 parandatakse. ECC leiab järjest laialdasemat kasutust andmete salvestus- ja edastussüsteemide riistvaras sedamööda, kuidas kasvab andmeedastuskiirus ja koos sellega vigade tekkimise tõenäosus. Andmete salvestamisel töötab ECC järgmiselt: · Kui andmeüksus (sõna) salvestatakse muutmällu või kõvakettale, genereeritakse selle sõna bitijärjestust kirjeldav kood ning salvestatakse see koos sõnaga. Iga 64-bitise sõna puhul on ECC koodi salvestamiseks vaja 7 lisabitti
võrguhaldur, S/V-süsteemi haldur) -> OS tuum (protsessori haldur, protsessi haldur) -> Riistvara tase: Erinevad kontrollerid (seadmete kontroller, mälukontroller terminalseadmete kontroller)/süsteemi riistvara. Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonideks on tegumite (protsesside) 2 ajaline planeerimine ja mäluhaldus. Operatsioonisüsteem määrab milline protsess (protsessid) kuulub antud hetkel riistvaras töötlusele. 12. Operatsioonisüsteemi põhikomponendid. Mäluhaldur (memory manager), protsessori haldur (processor manager), S/V- seadmehaldur (device manager), failihaldur (file manager), võrguhaldur (network manager). 13. Protsessid, lõimed, tegevuste järjestamine arvutis. Protsess – töödeldav programm või selle osa (järjestatav üksus). Lõim – sisaldub protsessis (järjestatav üksus ja/või töödeldava programmi osa). Protsess
s), inimesed tahavad internetti palju rohkem kui kõneaega 3G UMTS: 5MHz lai riba, allalaadimise kiirus 14Mbit/s, üleslaadimise kiirus 6 Mbit/s, parem kõnekvaliteet, hajaspektrimodulatsioon (kõik kasutavad sama kanalit järjest) Mobiilsidevõrgu ehitus, mobiilterminal, juurdepääsu- ja tuumikvõrk, nende elemendid ja liidesed. SIM kaardil on IMSI kood: 248 (Eesti), 01 (EMT), 02 (Elisa) või 03 (Tele2), mis identifitseerib võrgu kasutaja. Igal seadmel on veel IMEI kood, mis on riistvaras. IMEI koode hoitakse EIR baasis. Ümberlülitumine (handover) ühelt mastilt teisele peab olema sujuv, sellega tegeleb BSC Base station controller. Võrk on jagatud juurdepääsu- ja tuumikvõrguks. Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast TA –timing advance. Mobiilseadme asukoha geograafiline määramine raadiolainete abil. Kasutatakse mitme erineva tugijaama TA-sid, on täpsem kui GPS ja töötab ka toas.
LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi). võimas registermälu. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega. efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine. lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISCkäsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. Mikroprogramm näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa, mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat ja aeglast mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALUs või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja relsultaadi salvestamine, kuid ta puudub täitmisel. PINUMÄLU (STACK) REALISEERIMINE JA KASUTAMINE PROTSESSORIS
Me sooviksime, et spetsifitseerimiskeeled oleks p2 ja p3 peavad kui ka arvutiarhitektuuride, operatsioonisüsteemide, hästi mõlemad lõppema, enne Olekudiagrammid hajussüsteemide ja riistvarasüsteemide loomisel defineeritud semantikaga spetsifikatsioonid kui p4 saab alustada Arvutusmudel, mis põhineb jagatud mäluga Petri võrkude omadused peaksid olema ühetähenduslikud kommunikatsioonil Saab kontrollide mitmeid süsteemi omadusi:
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid; b) esteetilist loomingut; c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme; d) info lihtsat esitamist. (3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega. Seega pole vahet, kas realiseeritud riistvaras või tarkvaras; patendikaitsest ei saa keelduda üksnes seetõttu, et kasutatakse arvutiprogrammi. Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse. Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal). 32
mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. 7 Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt.
süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus – Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt.
et isegi kui RISC masin võtab neli või viis käsku, mida CISC masin teeks ühe instruktsiooniga, RISC masin teeks seda ikkagi 10 korda kiiremini (sest instruktsioonid ei ole interpreteeritud). RISC: 1. suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske 2. vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) 3. vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist 4. kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita 5. maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 6. ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole 7. võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole 8. jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga 9. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega
prototüüpimine, varased tarbijajuhendid. 4. Vale kasutajaliidese tegemine - tööde analüüs, prototüüpimine, kasutajastsenaariumide hindamine, kasutajate iseloomustamine (funktsionaalsus, stiil, töökoormus). 5. nn. Gold plating ("ülekuldamine") - nõuete ülevaatus, prototüüpimine, kulude-tulude analüüs, koostada eelarve. 6. Pidev muudatuste jada - asetada muudatustele kõrge künnis,kasuta juurdekasvu mudelit. 7. Altminekud tellitavas riistvaras - hinnangud, inspekteerimised,ühilduvuse kontroll. 8. Altminekud tellitavates töödes - täitjate eelhindamine,võistlustööde või prototüüpide tellimine, team'i koostamine. 9. Reaalaja jõudluse puudujäägid - modelleerimine,eelhindamine, prototüüpimine, eelhäälestamine. 10. Arvutustehnika võimaluste ülehindamine - tehniline analüüs,kulude-tulude analüüs, prototüüpimine, kirjanduse viidete ülekontroll. 57. Tarkvara omadused. 1
tehniline efekt”, st selline, mis erineb tavalisest programmi tööga kaasnevast füüsikalisest efektist. Nt auto või rongi pidurite suurem töökindlus, kiirem ja parema kvaliteediga side mobiiltelefonide vahel, arvuti enda parem (kiirem jne) toimimine. -------- järeldub: Art 52(2)(c) of the European Patent Convention Arvutiprogrammid ei ole leiutised iseenesest ja seega mitte patenditavad. Seega pole vahet, kas realiseeritud riistvaras või tarkvaras; patendikaitsest ei saa keelduda üksnes seetõttu, et kasutatakse arvutiprogrammi. Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse. Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal).
Saaks tõestada matemaatiliselt, aga keegi pole osanud. Haltanswerer ei ole võimalik kirjutada, või kui saaks, siis oleks maailm vastuoluline. (Pythoni Nasty(Nasty) näide). Keerukus on funktsioon f, mis seab andmete mahule n vastavusse algoritmi sammude arvu (ajaline keerukus) või kasutatava mälu mahu (mahuline keerukus) • Algoritmi keerukus on põhioperatsiooni(de) arvu sõltuvusfunktsioon K(n) sisendi(te) suurusest n. Põhioperatsioon on midagi, mis on riistvaras tehtav piiratud arvu sammudega – aritmeetika tehe, võrdlus, omistus – rida programmikoodis, mis ei sisalda tsüklit ega funktsiooni • Sisendi suurus võib olla defineeritud erinevalt – Sisendandmete maht (massiivi, listi, andmebaasi suurus) – Sisendparameetri väärtus – Sisendparameetri suurus (bittide/baitide arv) Mis on o-notatsioon? Keerukuse hindamiseks
VHDL eelised/omadused VHDL omab valmis struktuure (templates) levinumate konstruktsioonide realiseerimiseks. Nenedeks on näiteks: MUX multipleksor D-type Flip-Flop, diskreedib signaali kas süsteemikella tõusva või langeva frondi järgi (sünkroonse loogika üheks aluseks) Loendurid (Counter) VHDL võib omada konstruktsioone, mis on mõeldud vaid simuleerimiseks, mingite abitoimingute teostamiseks. Neid ei ole võimalik riistvaras realiseerida. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 124 instituut. 62 VHDL objektid VHDL jaotab objektid nelja klassi: Konstant (constant) objekt, mille väärtust ei muudeta. Signaal (signal) objekt, mis omab eelnevaid väärtusi
juhtautomaati täitmisele, operand aga vastavalt juhule kas ALUsse või mõnda andmereigstrisse. g). Pärast vajalike ALU tehete/operatsioonide tegemist läheb tulemus tagasi mõnda andmeregistrisse/suvapöördusmällu. 22. RISC ja CISC protsssorid; mikroprogramm[1] *RISC protsessorid(Reduced/Regular Instruction Set Computing): RISC-tüüpi protsessorite ideoloogia aluseks on võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ning võime kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmälu poole pöördutakse vaid LOAD&STORE- tüüpi käskudega, st. vaid andmete laadimiseks/salvestamiseks. (Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena , kuna mälu poole pöördumine on aeglane). RISC protsessorite plussid: *Võimas registermälu *Käskude täitmine on kiire ning efektiivne *Andmevahetus alamprogrammidega on efektiivne *Lihtsakoelisd käsud, protsessor töötab väga effektiivselt, rõhutatakse konverit
11. Operatsioonisüsteemi üldistatud arhitektuurne mudel. Operatsioonisüsteem (OS) – arvutisüsteemi osa, mis ohjab süsteemi riist- ja tarkvara (liides riist- ja tarkvara vahel). (Interaktiivne-, reaalaja-, hübriid-, sardoperatsioonisüsteem) Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonideks on tegumite (protsesside) ajaline planeerimine ja mäluhaldus. Operatsioonisüsteem määrab milline protsess (protsessid) kuulub antud hetkel riistvaras töötlusele. Operatsioonisüsteemi koosseisus on kogumik programme – superviisor – mille ülesandeks on pakkuda teenuseid ja jälgida rakendusprogrammide talitlust. Näiteks iga kord, kui protsessoris esineb katkestuse nõue, suunatakse juhtimine superviisorile, st minnakse superviisorrežiimi. Tüüpiliselt on suprviisori kutsed seotud sisend-väljundoperatsioonidega. Multiprogramsel
Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda) KNI ehk MMX2 Katmai New Instructions on samuti Inteli poolt välja töötatud. Jõudluse
annaabi.ee 
