VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis puudub skulptuur
i) mis on vahet sunniitidel ja siiitidel? Sunniitlik islam Siiitlik islam Lähtub Koraanist ja sunnast. Tähtustab Muhamedi väimehe Ali Hilisemaid ilmutusi nad jumalikeks rolli ja keskendub tema järeltulijate ei tunnista. õpetustele. Traditsiooni/pärimuse järgijad. Iraanis siiitlus riigiusundiks. Kindlad arusaamad metafüüsika ja Kõigist muslimitest on siiite u 15%. eetika kohta. Moodustavad muslimitest valdava enamiku (75-90%).
Buddha õpetas kuidas selles ringist vabaneda ning jõuda nirvaanasse. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Buddha kõneles 8-osaliselt teest mis viib virgumiseni. Harilikult kujutatakse seda rattana millel on 8 kodarat. Enamin budiste elab Aasias. Myanmari (Birma) ja Tai elanikest on budiste 85% ning Kambodza, Laose ja Jaapani elanikkonnast üle 70% Budism on riigiusundiks Tais ja Bhutanis. Buddha eluga seotud kohad Põhja-Indias on olulised peaaegu kõigile budistidele. Buddha õpetus on edasi antud kogumikus 'Tipitaka' (Kolmikkorv) Hinduism Hinduism hõlmab paljusid Indiast pärit uskumusi. Enamik hindusid usub et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega. Igal inimesel ja olendil on säde universaalsest hingest mis sünnib pärast surma uude kehasse. Iga tegu, olgu see siis hea või halb mõjutab inimese praegust elu ja tulevasi elusid
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja
· ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi . tänapäeval tuntakse seda ka kui puslet. 4.Kõige iseloomulikum tunnus oli sibulkuppel.
Apokalüptika ehk ilmutusliikumine. Apokalüpsid ehk ilmutusraamatud. Messia inimene, mitte jumal, ülesandeks kurjuse hävitamine. Seloodid esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks. Allikas Q vanim Jeesuse sõnade kogumik. Evangeeliumid: Luukas (80a.), Matteus (80a.), Johannes (100a.). Kirjeldavad Jeesuse elusündmusi. Ristiusk oli vahepeal keelatud usund Rooma riigis. Sai lubatuks 313 pKr ja riigiusundiks 390 pKr. Constantinus I kuulutas lubatuks ristiusu, Theodosius kuulutas ristiusu riigiusundiks. Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks
lahingutes või ehitasid sildu ja teid.) Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. (Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud.) Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid. Totalitaarne riik (Tähtis esmalt riik ja siis inimene). Tähtis Riigiusundiks päikesekultus. Preestrite osa tagasihoidlik. Inimesi ohverdati väga harva. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Mida kõrgem seisus, seda mitmekülgsem haridus ja karmim õppedistsipliin. Õpetus tugines mälule, sest neil polnud kirja. Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie
Hakati kasutama mörti, põletatud telliste kasutusele võtt . 2.Mis on V-Rooma suurim teater? Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3.Mis on termid ja akveduktid ? Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4.Mida ehitati kuulsatele väepealikele ? Väepealikele ehitati võidu e. triumfi kaari. 5.Mis on ratsamonument ? Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Mida ristiusk kuulutas ? Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.Mis hoone oli basiilika ja milleks seda kasutati ? ,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Mis on mosaiik ? Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi . tänapäeval tuntakse seda ka kui puslet. 4
Pärsia oli hea sisekorraldusega riik ,kus oldi tolerantsed vähemrahvuste ja -usundite suhtes.Kuningas oli absoluutne valitseja ja tema abilised koondusid õukonda.Riik oli jagatud satraapiateks,mida juhtisid satraabid.Pärasia valitsejad ,kes kuuendal saj.allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne jumalatele,palveid,ettekirjutusi jumalateenistuseks,legende,õpetusi ja muudki. Zarathustra õpetas et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk tark isand. Kaanimaa 1.2
Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult.
Judaism-Jumal on üks, ta on kõigevääriline, nimi(JHWH) on nii püha, et seda ei öelda Adonai-issand Hasem-nimi Tetragrammaton-4tähest koosnev nimi Jehoova-JHWH nime tõlkimisel heebrea keelest tekkinud nimi Jeruusalemma tempel-alles on ainult Lääne-ehk Nutumüür ( nagu Toompea mägi, Nevski katedraali all on haud, samuti ka Jer templiga); 1967 Kuue päeva sõda Heebrea keel-keelt enam igapäevaselt ei kõnelda, kasutatakse rituaalide ja jumalateenistuste käigus 4.saj - Kristlus riigiusundiks: juutide tagakiusamine >> saksa k holocaust, heebr k shoah, hukk 1933-juudi kirjanduse põletamine, juutide vallandamine jnejne; 1934 koonduslaagrid 1942-lõplik lahendus >> kõikidel Saksamaa vallutatud aladel tuli juudid hävitada 1948- Iisraeli riigi taassünd Judaismi harunemine roomlaste ajal (Josephus): · Variserid - toora tõlgendamine kaasaega, rituaalne puhtus, suuline pärand; on saanud silmakirjalikkuse sümboliks · Saduserid-preesterkond
Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks
üksjagu ohtlik) Religioon Roomlased austasid mitmeid jumalaid ning ei kehtestanud seetõttu ka vallutatud aladel oma süsteemi vaid lasid kohalikel ka kohalike jumalusi asutada. Ainus tõsine konflikt tekkis neil kristlastega kes kujutasid endast "kahtlast elementi" ning keeldusid teisi jumalaid peale enda oma tunnistamast, ent hoolimata nende tagakiusamisest ja igasugusest allasurumisest muudeti kristlus Roomas siiski lõpuks riigiusundiks. Riietus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes
Hiljem muutus see hoonetüüp kirikute arhitektuuris valdavaks. 16. Mis muutus hilise keisririigi ajal? Hilise keisririigi ajale oli iseloomulik : Keisrite piiramatu võim, Senat muutus Rooma linnanõukoguks, ametnikkond oli arvukas. Inimesi hakati elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati järjest rohkem maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator
Kirjanduslooming kasvas aga kvantitatiivselt, kirjanike hulka ilmus mitmeid provintsiaale Page 3 Vaskne ajajärk Seoses keisririigi üldise allakäiguga said alates 2. Sajandist üha selgemini nähtavaks ka rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajandil laostus täielikult. Rooma muutus provintsilinnaks; levis ristiusk mis peagi sai ametlikuks riigiusundiks ning pani ühtlasi ka aluse kristliku kirjanduse tekkele. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud. Aastal 476 kõrvaldasid germaanlased troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Seda nimetatakse ka antiikkirjanduse lõppaastaks Kokkuvõte See ajajärk oli hiilgav kõnemeeste ja riigmeeste jaoks
-andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki -pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma linnas; õpetas, et Jumal on armastav ja hea; oli prohvet/õpetaja; ravis haigeid, 30-aastaselt hakkas kuulutama ja tegi seda 3 aastat(kogus omale jüngreid); Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks 395 ristiusust saab Rooma riigiusk Uus Testament (1. või 2. sajand) koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid (Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmisejärgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist.
Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika ja keskmes inimene ning ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Viie suhte harmoonia: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt
püham paik mis on juudi traditsioonis alles. See tempel on tähtis nii judaismis kui muudes religioonis.Alates 1967 võivad juudid taas külastasa Lääne müüri. Üle saja aasta oli juutidele sinna ligipääs keelatud. Templi hävitamisest alates kõneldatakse Rabiinlikust judaismist, kus oluliseks said sünagoogid, palvemajade tähtsuse kasv. - 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine - 4.sajand - Kristlus riigiusundiks: juudivastasus Juudi religiooni tagakiusamine- ei tohtind ehitada uusi sünagooge. Vastasseis oli seetõttu ,et juudid tapsid kristuse. - 638 islamiusulised valitsejad - raamaturahvas, ehk tegu on religioossete suurustega. -900-1100 juudi kultuuri kuldaeg Cordobas - 1066 Granada veresaun, kus tapeti 1500 juudi perekonda. Põhjuseks oli poliitiline olukord. Juudid vs vabamüürlased.
Dao kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang. 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin. 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Viie suhte harmoonia. Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami jumalus. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduism - Veedad (sanskr vda teadmine), aga ka Bhagavadgt (sanskr Jumala laul). 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? India. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? 21
– ‘kulg’, ‘toimimisviis’, ‘maailmakord’ 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? – ära tee teistele seda, mida endale ei soovi (viie suhte harmoonia), eetika 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? – konfutsianism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? – päikese 17. Kuidas kutsutakse šintoismis jumalaid üldnimetusega? – kami 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? – veedad 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? – indoeuroopa päritoluga aarjalased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on?
aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks
orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult.
Kirikutele anti raha, preestrid vabastati maksudest ja pühapäev määrati puhkepäevaks. Milano ususallivusedikt 313.a. Kehtestatakse täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus teiste uskude kõrval. Tagastatakse konfiskeeritud kirikuvarad. Paganlust üritas elustada veel keiser Julianus (361-363. a.), kuid edutult. ``Sa oled võitnud, Galilealane``, ütles Julianus surivoodil. 392. a. keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusk oli saanud riigiusundiks. Kristlus elab üle Rooma languse. Barbarite sissetung ei hävita kristlust. Kristlusest saab Rooma impeeriumi tähtis osa. Kristlus saavutab ¾ saj Rooma-Impeeriumis kaks võitu: A ametlik toetus B barbarite seas populaarne Kristlus hakkab assimileerima antiikkultuuri ja teeb selle nii kättesaadavaks keskaegsele Euroopale ja selle kaudu meile. Kristlus vajutab oma pitseri seadusandlusele, koolile ja moraalile. Tasapisi hakatakse
Keskne eetikaõpetus: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus 2. Isa armastus poja austus 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus 4. Mehe õiglus naise kuulekus 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism on kõige vanem 6. saj eKr 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kamideks 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad (ringveeda on vanim raamat) 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarialased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on?
maine, hävitav"? Yin naiselik, külm, pime 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu ,,Vesteid ja vestlusi" Viie suhte harmoonia: Valitseja alam, Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 207 eKr 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? päikese 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami - jumalus 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Draviidid 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on?
Rooma jumalate ülimuslikkust ja teostataks keisrikultust. Kuna kristlased sellega ei nõustunud, algasid juba 1.saj. kristlaste periooditi süstemaatilised tagakiusamised, mille haripunkt langes Diocletianuse valitsusaja lõppu. 311-313.a. anti väja 3 edikti (nn Constantinuse usurahu), millega tunnistati kristlus lubatud usundiks (religio licita). 4.saj. jooksul andsid keisrid välja rea seadusi, mille tulemusena oli kristlus 395.a-ks saanud Rooma riigiusundiks ja teised usundid kuulutatud keelatuteks. Apostel Paulus Paulus Tarsoslast on vahel kutsutud ristiusu teiseks rajajaks. Sellise väite oleks ta ise kindlasti tagasi tõrjunud : ,,Teist alust ei või keegi panna kui see, mis on juba pandud, see on Jeesus Kristus!" Ometi oli Paulus algkiriku silmapaistvaim teoloog. Tema tähtsus oli maailmaajalooline, sest tema avas tee, mis viis ristiusu juutluse pinnalt maailmausundiks.
dominaadiga - imp.võim -> absoluutne monarhia, imperaator polnud enam princeps (esimene) vaid dominus (isand), teda austati nagu jumalat. Pärast Diocletianuse lahkumist asus troonile Constantinus - jätkas oma eelkäija reforme. Konstantinus otsis tuge kirikult, 312 - Constantinus Augustuseks, 313 andis Mediolanis välja edikti, millega kristlus ametlikult legaliseeriti - teistega usunditega võrdselt. Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks. Kristlik vaimulikkond osales Konstantinoopoli avamispidustustel (uus pealinn). Aastal 324 Constantinus haaras Ida imp. oma võimu alla. K. suri 337. Algasid järglastevahelised võimutülid. Poeg Constans võitis, hakkas valitsema, tema asendaja Julianus Apostata püüdis taastada paganluse juhtrolli ja võtta kristluse privileegid ära. Oli tuttav neoplatonismiga. Jutlustas kristluse vastu. Hukkus sõjas pärslastega, tema järglane Julianus muutis kristluse taas riigiusuks
· Rajatud usund Mani · Sai alguse Mesopotaamias. Mani ajal kuulus Mesopotaamia Sassaniidide riigi koosseisu · Rajaja elulugu on hästi teada- palju allikaid. Kirjutatud usundi järgijate poolt ja religiooni vastaste poolt(kristlased, juudid) · Sündis 216 pkr. Sündis Seleukia-Ktesifoni linnas või selle läheduses. · Vanemad Iraani või Pärsia päritoluga · Pärisa riigiusundiks zoroastrism(Zarathustra). Pärisa oli multikultuurne ja multireligioone maa. · Pärsia ülempreester Kardir-usuliselt sallimatu mees. · 12. a sai Mani ilmutuse Jumala poolt- valguse kuninga poolt - Ilmutuse oli toonud talle tema taevane teisik - Mani uskus, et kõigil on taevas oma teisik · Tekkis konflikt usujärgijatega, siiski suutis vähemust veenda, et talle on tulnud ilmutus ning ta on uus juht. Tal oli 12 järgijat
Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; isa armastus – pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus; mehe õiglus – naise kuulekus; vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Keskne eetikapõhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? – päikese. 17. Kuidas kutsutakse šintoismis jumalaid üldnimetusega? – kamideks. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? – veedad, kõige olulisem on Rigveeda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? - Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa
ning vanema sõbra (õpetaja) ja noorema sõbra (õpilase) suhe: kõrgemaseisev kaitseb ja õpetab, madalamalseisev kuuletub ja õpib. Ka õilis ametnik juhib riiki ja rahvast leebelt, mitte niivõrd karistuse, vaid ennekõike eeskuju najal. Kui kõik need suhted toimivad, toimib ka kogu ühiskond dao e taeva tahtega kooskõlas. K. kuulub monistlike religioonide hulka. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? Peajumalus - päikesejumalanna Amaterasu ehk päikese 17. Kuidas kutsutakse šintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim on neist Rigveeda
tema korraldusi, mis puudutasid ametnikkonna väljavahetamist, Amoni preest- rite mõjuvõimu vähendamist ning Atoni kultuse juurutamist ja vanade juma- late kultusest loobumist. Selle jälgimiseks ja eksinute karistamiseks oli ole- mas vastav aparaat. Järelikult kehtivad selle faktori tunnused Ehnatoni kaa- suse puhul osaliselt. 6. Ideoloogia Süsteemi aluseks olev filosoofia või religioon on muudetud spetsiaalse propagandaaparaadi poolt ametlikuks riigiusundiks; mütologiseeritud isikukultus; eesmärgipärased massitseremooniad; doktrineeritud etno- tsentrism; eesmärgipäraselt suunatud haridus- ja kultuuripoliitika; ava- Mäetagused 42 119 Tarmo Kulmar liku teabe ja ajalookäsituse tsenseerimine mõtlemise unifitseerimise ees- märgil. Ehnatoni reformide aluseks oli tema poolt loodud ainujumala Atoni kultus, mis omandas riigiideoloogia staatuse
· Leping Aabraham · Lepingu rahvas Mooses Egiptuse vangipõlv väljarännak egiptusest Exodus ; Siinai leping , seadus Toora, 10 käsku · Kuningas Taavet Taavet ja Koljat Taaveti laulud · Kuningas Saalomon Saalomoni õpetussõnad Saalomon ja Seeba kuninganna Etioopia kuningakoda · Paabeli vangipõlv 586-537 · 70. Aastal Jeruusalemma templi hävitamine * Läänemüür nutumüür , * 1967 · 4.sajand kristlus riigiusundiks ; juudivastasus · 638 islamiusulised valitsejad raamatuvalitsejad · 900-1100 Juudi kultuuri kuldaeg Cordobas · 1066 Granada veresaun · Reconquista ja 1492 pagendamine Hispaaniast · 17. Saj Isa Euroopa , Gogdan Hmelintski · 1894 Dreyfusi protsess ja sionismi sünd · Theodor Herzl (1860 1904) 1896 ,, Der Judenstaat" 1897 esimene sionistide kongress · Holocaust , shoah , hukk Saksamaa ja natsionaalsotsialism
kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad tsentraliseeritud hiigelriik Nelja Ilmakaare riik miljonid inimesed keskmeks Cuzco Columbuse-eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas tähtis oli riik, mitte inimene majanduselu algraku moodustas aunnismaine külakogukond jumala asemikuna maa peal oli keiser riigiusundiks oli päikesekultus haridussüsteem arvestas vajadusi ja põhines mälul kirja polnud neil oli oma 3 seadust Ära varasta! Ära laiskle! Ära valeta! ehitati hiiglasuuri templeid ja kindluseid kõrgmägedesse tahutud kividest Eurooplaste vallutuste mõju kõrgkultuuride loomulik areng peatati riigid allutati ja kultuurisaavutused hävitati kullajanus rööviti hindamatuid kunstiaardeid tükeldati või sulatati veeti Euroopasse arhidektuurimälestised purustati
5. saj eKr, Aleksander Suure vallutused 322. a eKr. (6)hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (12863 eKr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (374 eKr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70. a pKr (alles on vaid läänemüür ehk ka nutumüür, selles kohas ollakse Jumalale kõige lähedamal). 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. (7)4.sajand Kristlus riigiusundiks: juudivastasus (8)638 islamiusulised valitsejad raamaturahvas (9)900-1100 juudi kultuuti kuldaeg Cordobas (10)Reconquista ja 1492 pagendamine Hispaaniast (11)Sionismi sünd (Theodor Herzl) juudiriigi rajamise idee juudi rahvuslus. (12)Holokaust, shoah, hukk: Saksamaa ja natsionaalsotsialism. 1933 juudist ametnikud vallandati, arstipraktikad suleti, kauplustele ,,Jude" sildid, juudi kirjanduse põletamine. 1935 Nürnbergi seadused
vaimolendeid ja deemoneid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu. Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge - tõenäoline on kunagine võitlus põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vahel. Riigiusundiks sai zoroastrism I at. keskpaiku. Kultus seisnes ohverdamises ja tulekultuses. Preestriseisuse liikmed - atravanid ehk maagid. Kõik ebapuhas oli seotud surmaga. Laip ei tohtinud rüvetada tuld, maad ega vett, kuna need olid pühad. Seetõttu viidi surnukehad katuseta tornidesse dakma´desse röövlindudele nokkida. Oluliseks peeti mitte surnukeha, vaid hinge saatust. Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust
oleks seal võimul olev usund manilusest tulnud. Tõlgendati kui budismi või krisluse tõese usundina. 6-7 sajandil hakkas mainlus levima ida suunas, Hiinas jõuab manilus 7 sajandil, viimased andmed 17. sajandist. Levik pidurdub 13. sajandil. Roomas kardeti, et manilased on ebalojaalsed, tegelt oli poliitiline usund. Manilisuses ei pooldatud laste saamist ja eitatakse abielu. Sogdi päritoluga kaupmehed tõid mainiluse Hiinasse. Leitud jälgi ka tiibeti aladel. 762-840 oli riigiusundiks ida-Turkestani khaganaat, kui varsise kokku, siis manilus püsis edasi natuke aega. Ta oli algusest peale kosmopoliitne usund, et ühendada rahvaid ja keeli. Käsikirjad olid eri aegadest pärit. 20. sajandil on Egiptuset pärit leide. Viimased leiud 1997. aastast, aga neid pole publitseeritud ega tõlgitud. Ta oli sp ka populaarne, sest oli mõeldu kõikidele inimestele, olenemata seisusest, keelest jne. Ta oli ka lunastususund. Nad kasutasid missioni vahendina teiste religioonide tekste jne
välismaalastele. 18. sajandil püüdsid mitmed Jaapani õpetlased, eriti Motoori Norinaga, ehedat sintoismi välismõjudest puhastada. See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi Izanamit ja Izanagit võrreldi yin'i ja yang'iga. Ent see katse tõi Meiji perioodil, mil sintoism ja budism lahutati (shinbutsu bunri), kaasa riigisinto tekke. Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja sogunaadi kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati sintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning sintoism eksporditi ka vallutatud aladele (Hokkaid, Korea)
Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra - Pärsias alates 7.sajandist eKr sai riigiusund - 7. saj pKr sai riigiusundiks islam - Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid: Inglid Põrgu Hea ja kurja vaheline võitlus · Indoeurooplaste usundid: - Euroopani levinud indoeuroopa traditsioonidel on sarnased jumalate nimed ja atribuudid - Emajumalanna Danu indoeuroopa usundite ühine kuju India tekstis (,,Rigveda") on ta deemonite ema
Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult.
annaabi.ee 
