Nõukogu alaliste esindajate komitee töös osalemiseks vajalikud materjalid ning tagada Eesti seisukohtade kaitsmine nimetatud komitees; 2) edastada teistele ministeeriumidele ja asutustele Euroopa Liidu Nõukogust saabunud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitee töö ettevalmistamisega seonduvaid dokumente, sh juurdepääsupiirangutega ja «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavaid dokumente, kui dokumendid seonduvad nende pädevusega; 3) tagada Euroopa Liidu institutsioonidest Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures saabunud juurdepääsupiirangutega ja «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavate Euroopa Liidu dokumentide, mis ei seondu Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga või Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee töö ettevalmistamisega, edastamine Riigikantseleile;
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja Arvutivõrgud Allan Pertel ISKE Referaat Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis vaatleme etalonturbe süsteemi ISKE. Räägime lühidalt rakendusalast ja kes peavad kasutama. Samuti vaatleme millel ta põhineb ning kui tihti täiendatakse. Saame teada mitmeastmeline ta on. Kuidas on ehitatud meetmestik. Kas aitab tagada riigisaladust ja tuleb juttu astmetest ise. RAKENDUSALA ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT- Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus
Infosüsteemide turvameetmete süsteemi poolt kasutusse võetud standardiks on ISKE. ISKEt kirjeldatakse kui infosüsteemide kolmeastmelist etalonturbe süsteemi, mis kasutab Saksamaa BSI poolt avaldatavat infoturbe standardit IT Baseline Protection Manuali. Selle eesmärgiks on tagada eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse infosüsteemides töödeldavatele andmete ning nendega seotud infovarade turvalisus ent pole mõeldud riigisaladust käitlevate infosüsteemide turbeks. ISKE on kasutamiseks kättesaadav ka äriettevõtetele. Süsteem ise kirjeldab turvet vajavaid infovarasid tüüpmoodulite abil ja määrab igaühele eraldi turvaklassi. Etalonturve on turvameetmestik, mille rakendamine on vajalik andmete turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks. Etalonturve on tüpiseeritud minimaalne turvameetmestik, mis tuleb rakendada infovaradele
2) riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; 2) kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid; 3) kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks; 4) kui töödeldakse riigisaladust sisaldavaid isikuandmeid, välja arvatud käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükk. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed;
rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 217. Arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine (1) Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel - karistatakse rahalise karistusega. (2) Sama teo eest: 1) kui sellega on tekitatud oluline kahju või 2) kui on kasutatud riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või arvutivõrku, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3. jagu Vähemohtlikud varavastased süüteod § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud
riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused, stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan; hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist; ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta Riskiankeet koostatakse iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust! 10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. 11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused.
põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks; Kui töödeldakse riigisaladust sisaldavaid isikuandmeid, va seaduse üldsätted ja töötlemise nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava
mis HMSi § 7 lg 2 järgi tähendab menetluse seisukohast tähtsa teabe avalikustamise kohustust ja § 36 järgi haldusorgani selgitamiskohustust. 12 Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: · riigisaladust sisaldavad andmed. Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; · ärisaladust sisaldavad andmed. Üldine ning ammendav mõistemääratlus Eesti kehtivas õiguses puudub. Siiski võib väita, et ärisaladusena saab käsitada teavet, mille on selliseks tunnistanud ettevõtja ning mida sel põhjusel ei tohi üldsusele avaldada; · asutuseseiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Selline teave on määratud
võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud -teenused -väljaõpe -plaanid ja skeemid. Ohuplaani tekstistruktuuri vt www.ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet · Eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid · Ärisaladust. Juurdepääsupiirangud kehtestatakse järgmiselt: · Riigisaladust sisaldavad arhivaalid Riigisaladuse tasemed on: -piiratud tasemega riigisaladus (riigisaladuse seadus) - seda teavet sisaldavad teabekandja salastatakse 30 aastat -konfidentsiaalse tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 50 aastaks -salajase tasemega riigisaladus- teave salastatakse kuni 50 aastaks -täiesti salajase tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 75 aastaks 3 · Delikaatsed isikuandmed
sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist; 7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladust. §64 (1) 30. Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt? Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või
MÄRGUKIRJALE JA SELGITUSTAOTLUSELE VASTAMISE SEADUS: Sätestab: isiku pöördumisele vastava korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Märguk. Ja selgt.-le peab vastama viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 30 kalendripäeva. RIIGISALADUSE JA SALASTATUD VÄLISTEABE SEADUS: eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse administratiivseltosadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu alusel artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. PS § 115 säte peab välistama mis tahes eelarvevälise, eri- või salafondi ("musta kassa") olemasolu, millest tehtaks väljamakseid seadusandja teadmata. Riigieelaves peab olema ka välja toodud need kulutused, mis kujutavad endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks määratud sihtotstarbelist kulutamist, st tulud tervikuna on mõeldud finantseerima kulusid tervikuna. Samas on teatud liiki tulud, mida saab ainult sihtotstarbeliselt kasutada. Näiteks otn sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, millest finantseeritakse pensioni-
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) andmed seksuaalelu kohta; 6) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 7) kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid (1) Riigisaladust sisaldavale arhivaalile juurdepääsu korra sätestab riigisaladuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid. (2) Delikaatseid isikuandmeid sisaldavale arhivaalile on juurdepääs võimalik kohtu nõudmisel või juurdlus- või eeluurimisorgani või asjaomase isiku kirjalikul loal või pärast tema surma tema abikaasal, vanematel, lastel, lastelastel, vendadel ja õdedel ning teistel isikutel ja asutustel isikuandmete kaitse seaduse ( RT I 1996, 48, 944;
3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid; 5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladust või salastatud välisteavet
asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus Üksikasjalikumalt sätestatakse avaliku halduse ülesanded eriseadustes ning nende
vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus
Sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Isiku vastuvõtmine suulise pöördumise esitamiseks Õigusalaste selgituste andmine Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamine ja vastamise tähtaeg viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Riigisaladuse tasemed: piiratud tase; konfidentsiaalne tase; salajane tase; täiesti salajane tase.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku soovil võimaldatakse tal tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja jälituse tulemusena saadud foto, filmi, heli või videosalvestisega või muu teabetalletusega. Prokuröri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed: 1) teiste isikute eraelu kohta; 2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi; 3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi; [RT I 2007, 16, 77 jõust. 1.01.2008] 4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses; 5) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;
(6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist abielupoole huvid ei nõua teisiti. kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku teatavaks saanud. §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud
on mõjutatud andmete töötlemise tulemust, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine · Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel karistatakse rahalise karistusega. · Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui on kasutatud riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või arvutivõrku, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kaitsekoodide üleandmine · Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu kaitsekoodide ebaseadusliku üleandmise eest, kui see on toime pandud omakasu eesmärgil ja kui sellega on tekitatud oluline kahju või põhjustatud
(6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses abielupoole huvid ei nõua teisiti. (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata teatavaks saanud. lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud
Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info otsimisel. 2) Infovabadus avalikus sektoris. Riigivõim peab olema läbipaistev.Igaühel on õigus tutvuda avalikel ülesannetel kogutud infoga. Ja igaühel on õigus saada riigiasutustelt infot iseenda kohtal. Piirata võib vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul. Info saamise piiramine teatud gruppidele. Õigusi ei tohi piirata kaitseväelastel. Riik ei pea avalikustama riigisaladust sisalduvaid dokumente. Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. 6.1.11 Kogunemisvabadus Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks
tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne) tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v
Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Karistusseadustik · Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel -- karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui juurdepääs on hangitud riigisaladust, salastatud välisteavet või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavale arvutisüsteemile või kui juurdepääs on hangitud elutähtsa valdkonna arvutisüsteemile, -- karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusseadustik · Ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine Ebaseaduslikult kõrvaldatud või muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme
taotlused ja arvamused peab teadmiseks võtta. Kui haldusorgani pädevusse taotlus ei kuulu, võib ta jätta selle läbi vaatamata § 15 lg 4 - peab teatama sellest taotluse esitajat. Avalikkuse printsiip HMS § 7 – HM on avalik. See on seotud PS § 44 lg-ga 2 –kõik riigiasutused on kohustatud andma infot. Ei ole absoluutne, seda piirab järgmine printsiip – Andmekaitse - haldusorgan on kohustatud hoidma saladuses riigisaladust, isikuandmete kaitset HMS § 7 lg 3 ja 4. Avaliku teabe seadus - toob ära andmed, mis ei kuulu avalikustamisele ja millele menetlusevälistel isikutel juurdepääs puudub. Delikaatsed andmed - perekond, sots abi / teenuste taotlemise andmed, isiku vaimsed ja füüsilised andmed, isiku kohta maksustamisega seotud teemad. Need tuleb tunnistada asutuse siseseseks kasutamise teabeks. Haldusorganil on kaalutlusõigus. Avalik teabe seadus § 35 lg 2. Riigisaladuse kohta
presidendi omad aga 1 kuu jooksul. Nende tähtaegade sisse peab mahtuma mitte ainult istung, vaid ka otsuse avalik kuulutamine (praegune tõlgendus). Üldkogu saab vajaduse korral 2-kuulist tähtaega pikendada veel 2 kuu võrra, presidendi taotluste läbivaatuse tähtaega pikendada ei saa. Otsus tuleb kuulutada 2 nädala jooksul istungist. Asja läbivaatamine toimub avalikul istungil. Teatud juhul (kui asi puudutab riigisaladust) saab istungid kuulutada kinniseks. Istungile kutsutakse akti vastu võtnud organi esindaja ja taotluse esitaja. Kui taotluse 70 esitajaks on aga kohus, siis teda ei kutsuta. Istungist võtavad sõnaõigusega osa õiguskantsler ja justiitsminister. Istungile võib kutsuda ka spetsialisti, et see avaldaks enda arvamuse.
1953 oli laagrites 2,5 milj inimest ning asumisel 2,3 milj. Tollase võimu seisukohalt oli tegemist riigivõimu vaenlastega, teiselt poolt oli see seltskond ka väga oluline element NL majanduses. 4.Vaimuelu kontrollimehhanismid Raudse eesriide taastamine- NL isoleerimine muust maailmast. 1947- uue riigisaladuse seaduse vastuvõtmine – üksikasjalikult sätestas ära, milliseid andmeid tohib avalikkuse ette tuua, millised on karistused selle eest, kui riigisaladust ei peeta jne. Sarnane seadus oli NL-s olemas ka varasemalt, 1920ndatest, aga uus oli hoopis karmim igasuguste karistuste osas. Kuidas see igapäevaelu mõjutas- kui lugeda tollast ajakirjandust, siis teatud artiklite puhul tekib küsimus, miks teatud andmeid pole- kõik, mida tohtis ajakirjanduses avaldada, oli selle seadusega paika pandud. rahvusvaheliste teadussidemete katkestamine- sõja järgselt katkestatakse pea kõik
absoluutne ning praeguses asjas nähtub, et tegemist on pigem mahuka kohtuasjaga, seega tuleks tähtaega pikendada. Eeluurimiskohtunik peaks kaebuse rahuldama ja sätestama pikendatud ajavahemiku taotluste tegemiseks. Tähtaja määramisel tuleks lähtuda sellest, et taotluse esitamiseks oleks aega vähemalt üks päev iga toimiku köite kohta pluss viis päeva. Riigisaladuse tutvumiseks kaitsja taotlusel KrMS 224 lg 7 järgi esitatakse kriminaalasjas tõendina kasutatav riigisaladust sisaldav teabekandja, mida ei lisata kriminaaltoimikusse. KrMS 225 lg 1 teine lause prokuratuur võib pikendada tähtaega taotluse esitamiseks. KrMS 231 lg 3 p 3 järgi eelurimiskohtunik tühistab vaidlustatud määruse või peatab vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. 7. Igaks juhuks Veendunud, et kriminaalasjas on vajalikud tõendid kogutud, süstematiseeris uurimisasutuse ametnik A kriminaaltoimiku materjali, nummerdas
annaabi.ee 
