Küsimusele, kas ka ühingu enda õigused on riivatud, annab vastuse § 9 lg 2, mille õiguslik tagajärg näeb ette, et põhiõigused laienevad vähemalt osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule. 5.1. PS ei ütle sõnaselgelt, mida tähendab „juriidiline isik”. Tegemist on seaduse tasandi mõistega, millel on õiguskeeles väljakujunenud tähendus
andvatele normidele. Selline õigus on traditsiooniliselt ja eelkõige inimestel. Traditsiooniliselt ei oma põhiõigusi riik. 18.3.1 Füüsilised isikud Igaühe põhiõigused on tüüpilised füüsilistele isikutele suunatud põhiõigused. Igaühe õigused kehtivad kõigile, sõltumata vanusest, soost, kodakondsusest, teovõimest või muudest asjaoludest. Põhiõigused ei sõltu põhimõtteliselt isiku vanusest. Põhiõigusvõime on reeglina igaühel. Põhiõigusvõimest tuleb eristada võimet oma põhiõigusi iseseisvalt ja oma vastutusel kaitsta. Alaealistel on küll põhiõigusvõime, kuid tema õigusi kaitseb üldjuhul tema esindaja. 18.3.2 Juriidilised isikud Juriidiliste isikute põhiõigusvõime määrab kindlaks PS § 9 lg 2, mille kohaselt laieneb põhiõigus juriidilistele isikutele juhul, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastava põhiõiguse olemusega
õigus ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus ja tööandmisvõime – õigus omada avalikke teenustakaid ja luua teenistus ja tööõiguslikke suhteid. Personalivõime – õigus oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetvaid avalikke teenistukaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, tööle võtta, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenistus ja palgasuhteid, täita personalihalduse ülesandeid. Põhiõigusvõime – KOV üksustel ei ole 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium KOV üksuste piire nimetab PS § 158. ETHS loeb piire haldusüksuse, seega ja KOV üksuse müistesse kuuluvaks. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister.
tasandil, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega. PS ei anna alust KOV distantseeritus riigivõimust ka ülehinnata: KOV iseseisvus kohaliku elu küs-tes pole absoluutne, vaid PS § 154 järgi „seaduse alusel“. Linn ja vald peavad järgima riigivõimu poolt kehtest seadusi + riiklikud ül-d. KOV ei ole riik riigis: puud seadusandlik üldpädevus ja riigist madalam võimutasand. KOV üksustel puud põhiõigusvõime. KOV-del ebapiisav finants- ja haldussuutlikus, mis teevad ndd sõltuvaks riigi keskhaldusest. EE KOV-e - ajaloost KOV eelaste muinasajast 1866. a vallakogukonna seaduseni Muinasaeg (7. saj – 13. saj) Linnused ja tavaasulad. Külaühisk kujunemine. 45 kihelkonda ühinesid 8 maakonnaks. Iga maakond oli võimu poolest suveräänne riik, millel oli kaks võimuorganit: rahvakogu (sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade
Rajaneb tehingulisel alusel Olemas ühine eesmärk Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused 2 Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud) Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks. Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms).
2. kitsendused a) kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I b) eestlase omadus § 36 III c) vanema omadus § 27 III; § 37 III d) abikaasa § 26 II 26 e) töötaja, tööandja § 29 V f) autor § 39 g) vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a) põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b) põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused * vanemate põhiõigused * kaalumine 4. loobumine Loobumises on alati vabatahtlikkuse element
kohustus II Füüsilised isikud 1. Põhimõte kõik inimesed on füüsiliste isikutena põhiõiguste kandjad § 9 I 2. kitsendused a) kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I b) eestlase omadus § 36 III c) vanema omadus § 27 III; § 37 III d) abikaasa § 26 II e) töötaja, tööandja § 29 V f) autor § 39 g) vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a) põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b) põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused * vanemate põhiõigused * kaalumine 4. loobumine Loobumises on alati vabatahtlikkuse element
) 2. Alaealisus Usuvabadus- 15a. alates peab inimese usku aktsepteerima Põhiõigus ealisus-mis hetkest saab põhiõigusi teostama sõltumata vanemate arvamusest. Lahendus leitakse kaalumise teel, kus aetatakse: Psüühilist ja sotsiaalset küpsust (vajadus kaitsta last tema enda eest), Alaealise loomulik võime oma põhiõigust teostada Vanemate tõekspidamised Põhiõiguse olemust Täielik õigusvõime alates 18a. a) põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b) põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east 3. loobumine §29, §45 Loobumises on alati vabatahtlikkuse element, ka vaikimine on vabaduse teostamine a) mõiste loobumisega on tegemist siis, kui ilma teie nõusolekuta oleks tegemist
§ 27 lg 1 e. töötaja, tööandja § 29 V f. autor § 39 (reguleerib mittevaralisi õigusi, varalisi õigusi reguleerib § 32) g. vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a. põhiõigusvõime – võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b. põhiõigusealisus – iga põhiõigust iseseisvalt teostada; täielik teovõime 18 a - põhiõiguse olemus – füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused * vanemate põhiõigused * kaalumine; tuleb arvestada vaimset ja ühiskondlikku küpsust (et kaitsta last oma enda eest),
1. Füüsilised isikud: - Põhimõte kõik inimesed on füüsiliste isikutena põhiõiguste kandjad § 9 I - Kitsendused - Kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I - Eestlase omadus § 36 III - Vanema omadus § 27 III; § 37 III - Abikaasa § 26 II - Töötaja, tööandja § 29 V - Autor § 39 - Vähemusrahvus § 56 - Alaealisus - Põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east - Põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - Põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east + Poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused + Vanemate põhiõigused + Kaalumine - Loobumine Loobumises on alati vabatahtlikkuse element!
annaabi.ee 
