Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigio�iguse kordamisku�simused (0)

1 Hindamata
Punktid




RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON RIIGI KUI RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTI TUNNUSED? - Riigi tunnuseks on  territoorium, seal elav  rahvas  ja suverääne  riigivõim  (üks
riik ei tohi teise süveräänsusesse tekkuda- rahvusvaheline aspekt) 2. MIS ON RIIGI KUI SISERIIKLIKU ÕIGUSE SUBJEKTI TUNNUSED? - Avalik-õiguslik juriidiline isik;  - funktsioneerimise eesmärk on avalik huvi 3. MILLISED ON RIIGIÕIGUSE ERIJOONED? o    Teiste õigusharude suhtes fundamentaalne
o    Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Riigiõiguse põhimõisted ja –normid on poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. o    Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus.
o         Põhiseaduses   vaid   üldreeglid,   mille   täpsustamine   jääb   praktilisse õiguskäitumisse. Rakendajal suur otsustusruum. 4. MILLE MÄÄRAB KINDLAKS RIIGIÕIGUS?
- Riigiõiguse   moodustavad   põhimõtted   ja   normid,  mis   määravad   kindlaks:   riigi-   ja
õiguskorra   põhialused;   kõrgemate   riigiorganite   moodustamise   korra,   ülesehituse   ja
pädevuse; isikute põhiõigused. 5. MIS ON PÕHISEADUS, TEMA SISU JA STRUKTUUR?
- Põhiseadus on riigi põhikorda sätestav õigusakt.  Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, seadusandlus, riigi  põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus; kõrgeima riigivõimu  kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid.  Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks  preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe deklareerivad sätted.


6. MIS ON RIIGIÕIGUSE ALLIKAD? - Eesti Vabariigi Põhiseadus (Põhiseaduse rakendamise seadus + Põhiseaduse  Täiendamise seadus); Konstitutsioonilised seadused (PS § 104); Põhiseaduse või  konstutsiooniliste seadustega seonduvat valdkonda sätestav rahvusvaheline õigus  (PS §3). 7. KUIDAS TOIMUB PÕHISEADUSE MUUTMINE? - Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu  koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV  peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega.  Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: -   1. rahvahääletusel; -   2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; -   3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. 8. PÕHISEADUSE PÕHIMÕTTED põhjendavad põhiseaduse kõiki ülejäänud printsiipe ja reegleid. Defineerivad Eesti Vabariigi põhikorra.  9. INIMVÄÄRIKUS on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste eesmärk. ( nt kehalise puutumatuse ausus ja kaitse, inimväärsete elutingimuste tagamine (nt õigus
tervisekaitsele jne) 
Inimväärikus kui inimese väärtus iseenesest, tema olemiste eesmärk ja mitte vahend,  tema isiksus. (E. Kant) 10. SOTSIAALRIIK  on   valitsemisvorm,   kus   riik   peab   tagama   igale   ühiskonnaliikmele inimväärikusele vastava eksistentsi. Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Eesmärgid:
sotsiaalne õiglus; üldise heaolu kasv; majanduslike ja sotsiaalsete põhiõiguste tagamine. 11. MIS ON ÕIGUSRIIK? - Riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele. 12. DEMOKRAATIA on riigivõim, mille kandjaks ja allikaks on rahvas


13. MIS ON PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID JA NENDE ÜLESANDED?
- Riigikogu; esindusfunktsioon; seadusandlik funktsioon; kontrollifunktsioon – jälgimine,
et   riigivõimu   teostamine   toimuks   rahva   huvides;   teiste   riigiorganite   moodustamise
funktsioon. 
Vabariigi   Valitsus;   tähtsaim   poliitiline   organ   riigis;   teostab   täidesaatvat   riigivõimu: poliitika kujundamine, haldusfunktsioon. Õigustloovad aktid – määrused. Üksikaktid – korraldused.  Vabariigi   President;   riigipea;   esindusfunktsioon;   riiginotarifunktsioon;   tasakaalustaja- vahekohtunikufunktsioon; riigikaitse kõrgeima juhi funktsioon. Seadlus, otsus, käskkiri. Riigikontroll: majanduskontroll;  Õiguskantsler; järelevalve õigustloovate aktide üle; kontroll põhiõiguste tegemise üle; ettepanekute tegemine kriminaalvastutusele võtmiseks.  Kohtuvõim: ainult kohus võib mõista õigust; avaliku võimu kontroll; varaliste vaidluste lahendamine; põhiseaduse järelevalve.  14. ÕIGUSEMÕISTMISE PÕHISEADUSLIKUD PRINTSIIBID - Kohtusse pöördumise garantii - Kohtu sõltumatus - Õigus seaduslikule kohtunikule - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures - Õigusemõistmise avalikkus 15. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE
- Kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle. See on üksnes Riigikohtu tegevus.  16. PÕHIÕIGUSTE FUNKTSIOONID
- Põhiõigused on võõrandamatud õigused.  - Funktsioonid: ● Tõrjefunktsioon: välistavad sekkumise isiku ellu ja tegevusse – eraelupuutumatus.  ● Kaitsefunktsioon: riik peab olema aktiivne, tegema midagi isiku heaks. ● Toetusfunktsioon: minimaalse elutaseme tagamine 


17. VABADUSÕIGUSTE FUNKTSIOON (TÕRJEÕIGUSED)
- Keda ja mida põhiõigusnorm kaitseb, kas on vabadusõigusesse sekkutud, kas sekkumine  on PS-pärane? Vabadusõiguste funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on  vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon.  Peamised vabadusõigused: õigus vabadusele ja  isikupuutumatusele, kutsevabadus, õigus vabale eneseteostusel, ettevõtlusvabadus. 18. VÕRDSUSPÕHIÕIGUSTE EESMÄRK on, et isikut ei koheldaks ebavõrdselt võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma, et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks
mõnda   mõistlikku   põhjust.   Võrdsus   seaduse   ees,   õiguse   kohaldamise   võrdsus,
õigusloome võrdsus.  19. SOTSIAALSETE PÕHIÕIGUSTE EESMÄRK
- (õigus riigi posiitivsele  tegevusele e nõudepõhiõigused) kaitsepõhiõigused,  sotsiaalsed
õigused, menetlusõigused. 
Nõudeõigus riigi vastu, tagamaks isikule vähemalt inimväärikusele vastav elutase. Õigus  tervisele, õigus riigi abile, õigus haridusele jne.  20. PÕHIÕIGUSTE SUBJEKTID EHK PÕHISEADUSTE KANDJAD
- Põhiõiguse kandjad e. õigustatud subjektid :            Inimesed(kodanikud)  ● igaühe põhiõigused" ( enamik õigusi on "igaühe õigused" Näit. PS § 13 ; 12 I lause; 16 I lause; 19 lg.1; - "kõik"; "igaüks"; "kedagi") ● kodanikuõigused (poliitilised õigused) PS § 28 lg.2; 29 lg.1; 42; 31 lause 1; kodakondsuseta isikute staatus: (PS §-d 11 ja 12 lg.1)
a) kui PS-s on otsene viide PS § 28 lg.2 vm.lause; 29 lg.1 vm. lause; 31 vm. lause; 44
lg.4
b)   võimalus   pöörduda   üldiste   vabadus-,   isiksus-   ja   võrdsusõigust   sätestavate
paragrahvide poole (vt. PS § 9 lg.1) ● rahvusõigused (sõltumata kodakondsusest - PS § 36 lg.3)


Juriidilised isikud (PS§9 lg 2) Avalik- õiguslikud juriidilised isikud
Riik kasutab oma ülesannete täitmisel: a) avalik-õiguslike juriidiliste isikute abi
b) b) eraõiguslike juriidiliste isikute abi Üldiselt   riigi,   avalik-õiguslike   isikute   ja   kohaliku   omavalitsuse   puhul   eeldatakse
põhiõigusvõime
  puudumist. Erandid:
1) põhiõigused, mille eesmärgiks on avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse kaitsmine (PS
§-d
  38   lg.2   ja   45   lg.   1   ja   ) 2)   kaitse   õiguste   osas,   mis   paiknevad   otsesest   avalik-õiguslike   ülesannete   täitmisest
väljaspool (PS   §-d   25   ja   32 ) 3)   protsessiõigused (PS   §   24 ) 4)   võrdsuspõhimõte   ja   objektiivne   võrdsusprintsiip (nt.   toetuste   jagamine   KOV-le   ja
ülikoolidele) 21. PÕHIÕIGUSTE ADRESSAADID
- Põhiõiguste kandjad ehk adressaadid: inimene sünnist surmani; juriidilised isikud; erisubjektid  (perekond, abikaasad, vanemad jt)  - Riik -on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu  teostades, sõltumata sellest, millises vormis (riik kui juriidiline isik oma organite kaudu,  muu avalik-õiguslik juriidiline isik, avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik  või muu erasubjekt) ta oma funktsioone täidab. Riigi kõrval on põhiõiguste adressaadid  ka kohaliku omavalitsuse üksused. (PS §14) 22. SOORITUSPÕHIÕIGUS on õigused riigi positiivsele tegevusele (e nõudepõhiõigused): ● kaitsepõhiõigused- riigi kohustus tagada kõigi põhiõiguse kandjate kaitse ● sotsiaalsed õigused (PS § 28)   ● menetlusõigused Igaühe põhiõigus korraldusele ja menetlusele (PS § 14) 23. KAITSEPÕHIÕIGUS kas riik on jätnud mõne põhiõiguse kandjate grupi kaitseta?  24. SEADUSERESERVATSIOON - Põhiõiguste   kui   riigieelsete   õiguste   piiramine   eeldab   demokraatlikult
legitimeeritud seadusandja volitust - Ühte õigust eristab teisest õigusest - kaitstav õigushüve


- PS väärtustab erinevaid põhiõigusi erinevalt - 3 väärtusastet ● Lubab piirata (lihtne seadusereservatsioon)
● Lubab piirata tingimustega (kvalifitseeritud seadusereservatsioon)
● Otsesõnu piirata ei luba (nullreservatsioon)                  -     PS-s sisalduv volitus põhiõiguse piiramiseks : PS sätted, mis näevad ette- “kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti”, “Seadusega võib piirata”, “Seaduses võib sätestada”.
Riigio iguse kordamisku simused #1 Riigio iguse kordamisku simused #2 Riigio iguse kordamisku simused #3 Riigio iguse kordamisku simused #4 Riigio iguse kordamisku simused #5 Riigio iguse kordamisku simused #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marieh.soom Õppematerjali autor
Riigiõiguse põhimõisted


Sarnased õppematerjalid

Riigiõigus
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va

Õigusteadus
RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM
2
doc

RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM

KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) oma

Haldusmenetlus
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE
52
docx

Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE

Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis

Riigiõigus
Riigiõiguse kordamine eksamiks
19
docx

Riigiõiguse kordamine eksamiks

Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

Riigiõigus
Riigiõigus konspekt
59
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I

Õigusteadus
Riigiõigus - Põhiõigused-vabadused ja kohustused
40
pdf

Riigiõigus - Põhiõigused, vabadused ja kohustused

Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põ

Riigiõigus
Riigiõigus konspekt
58
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In

Õigus
Riigiõigus konspekt
55
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I

Riigiõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun