Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitlased toetasid neid, ning huvi sõdida puudus. Käsitletud riikide poliitiline areng ei olnud positiivne. Paljud pettusid demokraatlikus riigikorras ja diktatuurid rikkusid inimeste õigusi ja hoidsid neid pideva hirmu all.
piiratud. Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riigi probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias. Demokraatia mõjuvõim langes. Inimesed vajasid karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majandust tõusule aidata. Lõpuks valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides . Vähesed riigid suutsid demokraatia säilitada. Diktatuur levis sellepärast, et paljud riigid pettusid eelmises riigikorras ja arvasid, et diktatuur aitab nende riigi välja majanduskriisist. Diktatuurisetes riikides rikuti inimõigusi ja hoiti inimesi hirmu all. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur , sest kommunistid võitsid üha enam poolehoidu. Hitler juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid ja arvati, et see võib kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse
PÄRAND JA KUULSUS Marcus Aureliusele omistati "Filosoofist kuninga" tiitel juba tema eluajal ning seda ka pärast surma. (Platon'i ideaalses riigikorras valitseksid filosoofid) Ajaloolane Herodius kirjutas: "Ainuke keisritest, kes tõestas oma tarkust mitte kõigest tühipaljaste sõnade ja filosoofiliste kirjutiste tundmisega, vaid laitmatu isiksuse ja mõõduka eluviisiga. Teda peeti kohusetundliku valitseja etaloniks. Oma elus pidi ta palju eneseohverdusi tegema, et tagada rahva heaolu, veetes palju aega sõjalaagrites Rooma Keisririigi rahu ja kindluse tagamiseks.
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918
arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult kedagi kaitsta halvustatavate postituste ja piltide eest. Seetõttu on meediavabadus alles algstaadiumis ja veel arenemiskäigus. Tänapäeva elu me enamus ei suuda ette kujutada ilma sõnavabaduseta. Kuid paljud eestlased on elanud riigikorras, kus põhimõtteliselt puudus sõnavabadus. Nõukogude liidus kontrolliti kõike, mis jõudis meediaväljaannetesse ja lausa valitsuse tasandilt genereeriti, mis jõudis uudisväljaannetesse. Ning kasutades sel ajal nii öelda valesid sõnu või lauseid endale teadmatagi võidi juba riigivastases tegevuses süüdi mõista ja ka vangi saata. Tegelikult ei saa siiski väita, et sõnavabadust üldse ei oleks olnud, kui see oli varjatud kujul ja salaja. Kui
erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida. Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu
{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, m...
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast
Samuti tegutses Prantsusmaal palju parteisid. Diktatuuri vastast meeleolu suurendas Prantsusmaal ka äärmuslaste meeleavaldus 1934, mis tekitas ühiskonnas ohutunde, ning mis Pariisi elanike poolt maha suruti. Selle tulemusena moodustati demokraatlik Rahvarinne, mis püsis koos kuni 1938 aastani. Kõik see kindlustas Prantsusmaal tugeva toetuse demokraatiale. Peale esimest maailmasõda jäi Euroopas demokraatlik riigikord kehtima riikides, kes võitsid sõja. Paraku tekkis sellises riigikorras pettumus mitmetes teistes riikides, eelkõige seetõttu, et demokraatia ei suutnud lahendada mitmeid probleeme, millega riigid silmitsi seisid. Peamiste probleemidena võib siin välja tuua: 1) muutused ühiskonnas keskklass kaotas sõja tõttu oma mõjuvõimu, esile tõusis töölisklass, kes hakkas mõjutama riikide arengut 2) sõja mõju sõja tingimustes tõhusaks osutunud karmikäeline võim muutus harjumuseks ka peale sõda
funktsioneerimine efektiivsemaks tagades oma kodanikele nii sotsiaalse kui ka majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene, tema vajadused ja soovid. Heaoluühiskonda iseloomustab olukord, kus riik hoolitseb enda kodanike eest erinevate toetuste ning turvasüsteemide kaudu, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng ning inimestele võimalus edukalt oma eluga toime tulla. Heaoluühiskonna toimimiseks on vajalik efektiivne majandussüsteem ning tasakaal riigikorras ja majanduses. Ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks peab riikides olema saavutatud nii stabiilne majanduskasv kui ka rahulolu tagamine riigi kodanikele. Tänu teaduse ning tehnoloogia arengule on inimestel suuremad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks. Materiaalsed elamistingimused määrab sissetulek, elamumajandus ja töökoht. Selle kõik saab inimene endale ise luua. Siinkohas on kindlasti tähtsal kohal haridus
aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste eest kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk "duce". Venemaal haaras peale I maailmasõda riigiohjad kommunistlik partei, kelle juhiks oli esmalt Vladimir Lenin, seejärel Jossif Stalin. Stalin surus maha kõik teised parteid ning arreteeris kõik politiilised vastased. Stalin tegi mitmeid muutusi riigikorras, mis muutsid Venemaa lühikese aja jooksul tööstusriigiks. Kuna ta valis industrialiseerimise, loobus ta NEP-i poliitikast. 1920. aastate teises pooles hakkas põllumajanduses massiline kollektiviseerimine e.kolhoseerimine. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma
Riik muutus väga võimsaks. Senatid olid väga kogenud riigimehed ja senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele
Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama. Pettumine demokraatlikus riigikorras- demokraatia kriis. Majanduslikud raskused Jagunevad: autoritaarsed -Riigi sekkumine majandusse. -Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel. Näiteks: Portugal, Poola, Leedu. totalitaarsed miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike Totalitarismi tunnused, näide ühest riigist
Kuigi minu meelest oli Timo natukene egoist, sest samal ajal kui ta naine ootas last, läks tema vangi, kuigi oleks võinud vangast pääseda lihtsalt vabandades. Kuid tema jäi on põhimõtetele kindlaks ning istus 9 aastat vangas. Samal ajal ootas Eeva Timot ning kasvatas nende poega Jürit. Timo sai vanglast välja alles siis, kui tuli uus keiser, kes kulutas ta hullumeelseks ning Timo pidi olema mõisas koduarestis. 3. Ma arvan, et tema eesmärk oli midagi muuta valitsevas riigikorras ning samuti ka ühiskonnas. Ta oli inimene, kes tahtis, et ühiskonnas oleks võrdsus, ning oli nõus selle eest loobuma oma vabadusest. Ta tahtis, et tema ideed midagi maksaks ning muudaksid ühiskonna paremaks. Mina arvan, et Timo läks natukene hulluks, kuigi paljud arvasid, et see on lihtsalt trikk, et vanglast pääseda. Ta muutus selle üheksa aasta jooksul palju. Näiteks ei saanud lõpus enam tema otsustes kindel olla, tema meeled muutusid väga kiiresti ning
5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18
kontsentreeritud võimu poolest. Selle ideaalseteks näideteks kõige kuulsamad kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro. Lenin kukutas selleks maailmasõjast nõrgestatud Venemaal monarhia ja Castro astus vastu ning kukutas Külma sõja ajal militaristliku diktaatori Fulgencio Batista. 19nda sajandi lõpu ja 20nda alguse Hispaanias olid väga segased ajad, kus toimusid pidevad muutused riigikorras ja võim vahetus tihti. Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada. Neid näited võiks tuua veel ja veel ning neil oleks kõigil oma eesmärk, kohati sarnasem, kohati totaalselt erinev. Kuid tihti on muutuse vajaduse katalüsaatoriks halb majanduslik olukord ja segased ajad maailma- või regioonipoliitikas.
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi.
oms halbade ja heade külgedega (humanism-inimlik). Valgustajas hakkasid kriitiliselt suhtuma katoliku kirikusse. Tuntumad Prantsuse valgustajad olid Voltaire, monesquieu, Rousseau. Voltaire- riigivõimult pooldas valgustatud monarhiat(absolutism), see tähendab et riiki juhib piiramatu võimuga tark kuningas. Kritiseeris katoliku kirikut. Kirjavahetuses valgustatud valitseja Katariina II-ga. Elas Preisimaa kuninga Friederich II-ga. Motesquieu- riigikorras pooldas parlamentaarset monarhiat(nagu Inglismaal). Valitsemises kehtib võimude lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Täidesaatev võim kuulub kuningale ja eraldi on kohtuvõim. Ütles, et riigikorraldust mõjutab kliima ja geograafiline asend. Kirikusse suhtus neutraalselt. Pousseau- hüüdlase ,,tagasi loodusesse" , ,,kõige parem elu on Maal", ,,kõik on võrdses, ei ole rikkaid ega vaeseid", ,,riiki valitseb rahvas". Kommunistid võtsid temast eeskuju
Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes kahte gruppi-perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku
Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes kahte gruppi-perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku
arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani, millest järeldub, et monarhia on parim valitsusvorm. [...] Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb rahvas teda. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam." Herodotos. Ajalugu. /Vana-Kreeka inimene. Tallinn: Avita, 2001. Lk 148 149. "37. Oma riigikorras ei jäljenda me teiste rahvaste korrastust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Era-asjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusse, siis kasutab meil riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea
1. "Etturid" Etturid on need aktivistid, kes teevad ära põhilise poliitlise töö. Näit: töötavad (koguvad raha jne) mingi poliitilise liidri heaks. Need inimesed seovad valitsuse ja poliitilise eliidi massidega. Etturitel on omaks võetud kindlad huvid poliitikast. Etturid on tihti poliitiliste parteide liikmed. Nad on suuresti sõltuvad neid ümbritsevast keskkonnast, sellest sõltub ka nende aktiivsus. Näit: eriti aktiivsed on nad siis, kui rahvusriigi riigikorras toimub suuri muudatusi. 2. Äärmuslikud aktivistid Kui etturid töötavad pol-süsteemi sees, siis radikaalid töötavad väljaspool poliitilist süsteemi. Äärmuslikud aktivistid on heidikud, kelle ideaalne poliitiline maailm nõuab radikaalset muutust eksisteeriva süsteemi olemuses, tihti seda vägivaldselt kukutada püüdes ja soovis asendada kehtivat resiimi uuega. Nad on osalised laiaulatuslikes poliitilistes aktsioonides.
Üheks suurimaks probleemiks on tegelemine „välismaalastega“ (valdavalt peale sõda siia kolinud endise NL kodanikud), kellele ei laiene valimisõigus, mis mõjutab indeksi tulemust. Taasiseseisvunud Eesti on vähem demokraatlik kui esimesel iseseisvusperioodil. 1994. Aastal lõppes postkommunistliku siirdeaja esimene ja kõige raskem periood, mille vältel rajati Eesti riikluse alused ja viidi läbi põhjalikud reformid. Taasiseseisvumise järel pole järske muutusi riigikorras toimunud. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Friedrichi ja Brzezinski järgi on totalitarism kogum, kus on koos „mingid ideoloogiad“, tavaliselt ainujuhiga ainupartei, vägivalda rakendav politseijõud, kommunikatsioonivahendite monopol, relvastuse monopol ja keskselt juhitav majandus. Režiimi ideoloogiaks ja üldeesmärgiks on „totaalne hävitamine ja totaalne ülesehitamine“. Tõeline totalitaarne
ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani, millest järeldub, et monarhia on parim valitsusvorm. Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb teda rahvas. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam.“ PERIKLESE KÕNE DEMOKRAATLIKU ATEENA ÜLISTUSEKS (Thukydides „Peloponnesose sõja ajalugu“) Oma riigikorras ei jäljenda meie teiste rahvaste korratust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Eraasjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusesse, siis kasutab meie riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on
mittedooria füüli. Säilis füülide maj., admin., sõj. tähtsus. Füülid jagunesid hetairiateks, need 32 omakorda sugukondadeks. Ainult hetairiasse kuuluv vaba inimene omas pol. õigusi. Orjandus on Kreeta linnades V saj. laialt levinud, erinevad orjuse vormid, nii riigi- kui eraorjad. Säilisid sellised arhailised institutsioonid nagu meeste liidud ja vanuselised järgud. Kreeta poliste riigikorras toimus V saj. rida olulisi muutusi. Basileuste võim likvideeriti. Kreeta polised kujutasid endast oligarhilist tüüpi aristokraatlikke vabariike. Kuninga võim siirdus osaliselt kosmide kolleegiumile. Kreeta riigid, mis tekkinud VIII-VII saj., on muutusteta IV-III saj. Põhjuseks dooria hõimude sots.-maj. arenemise eraldatus. Vajadus hoida alluvuses saare arvukat alistatud rahvastikku ja orjade rahutuste oht tingisid kreeta ük. arhailise sõjalis-arist. iseloomu. Tessaalia
Selline delegatsioon seaduses peab olema kooskõlas riigi põhiseadusega. Sellest tuleneb omakorda, et nii täidesaatva riigivõimu määrused kui ka kohaliku omavalitsuse statuudid ehk kohalikud määrused on seaduste (ning dekreetseaduste) suhtes madalama õigusliku jõuga, seega nn eksekutiivaktid seaduste suhtes. Kui statuudid (autonoomse ühiku üldaktid ehk määrused) satuvad vastuollu riigiadministratsiooni (täidesaatva riigivõimu) üldaktide e. määrustega, siis õiguslikus riigikorras lahendatakse sellised konfliktid riikliku järelevalve (põhiseadusliku järelevalve) korras kas konstitutsioonikohtu või halduskohtu poolt. 1.4. Suhtelisest vabadusest moodustada ise oma esindus- ja täitevorganite süsteem (vt Harta) Raamid kehtestatakse üksnes põhiseaduse või seaduse või statuudiaktiga (esindus- ja täitevorganite nimetus, moodustamise alused ja kord kõige üldisemalt); muude täitev- ja munitsipaalorganite ning 98
annaabi.ee 
