8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas, et vene koolid ei ole selleks veel valmis. Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani. 2007. aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli. Lõplik eesmärk on teha niimoodi, et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit. Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust?
· EGL-i liikmeks astumise avalduse vaatab juhatus läbi ühe kuu jooksul arvates avalduse saarnise päevast. 3.Kuidas toimub giidide atesteerimine? Mida erinevatel eksamietapidel peab teadma? (Siin on Tallinna giidide atesteerimise kohta) 1 Eksami teoreetiline osa jaguneb kolmeks: · kirjalik essee riigikeeles Eesti ajalugu ja tänapäeva käsitlevatel teemadel · suulised faktiküsimused Tallinna kohta (riigikeeles) · essee teemast lähtuv vestlus (riigikeeles) Praktiline osa eksamist jaguneb kaheks: bussi- ja jalgsiekskursiooniks, kus hinnatakse giidikandidaadi esinemis- ja keeleoskust, faktilisi teadmisi ning ekskursiooni läbiviimise metoodikat. Eksamineeritavate vahel loositakse esinemise järjekord välja vahetult enne eksamit
Ülikooli diplomeid ei aksepteeritud. Nüüd on piirid lahti, uksed on avatud ja on väga tähtis et inimesed saavad välismaal õppida, sest seal võib teatud eriala haridus olla palju parem. Palju laiem ja huvitavam. Tänapäeval on väga head kommunikatsiooni vahendid - ei ole üldse tähtis kus keegi asub. Pidades konverentsi kõnesid, teadlastega teistest riikidest, on võimalus istuda praktiliselt ühe laua taga viibides samas asukohas aga rääkida teises riigikeeles. Tõlkekirjanduse vähenemine on halvem neile, kes pole võõrkeeles nii osavad. Toome näiteks - 60 aastased inimesed, kes ei oska nii hästi inglise keelt, ei suuda lugeda ingliskeelseid raamatuid läbi ja sellepärast on tõlkekirjanduse vähenemine neile kahjulikum. Loomulikult on tõlkimata raamatud originaalsemad aga minul isikliklikult on mugavam lugeda raamatuid eesti keeles. Minu enda eesti keel areneb ja samas saan ka midagi väljaspoolt oma kultuuri või keelt.
Paljud sellised on vanemad inimesed venemaalt, kes räägivad ainult vene keeles ja ei taha mitte ühtegi sõna eesti keeles öelda. Isegi kui nad seda oskaksid, nad seda ei tee. Sellistel inimestel on nagu mingi kius, et põhimõtteliselt ei räägi eesti keelt. Aga mitte kõik pole sellised, on ka inimesi kes on venelased aga räägivad eestis, eestlastega ikka eesti keeles. See on minuarust väga hea, et võõramaalased oskavad ikkagi meie riigikeeles meie maal rääkida. Olen kohanud ise isiklikult sellist inimest kes on venelane ja ei räägi meie maal eesti keeles ja ise on veel pahane, et keegi temaga vene keeles ei räägi. Minuarvates peaks iga venelane või mingi muu rahvuslane oskama eesti keelt kui ta tahab Eestis elada, kuna see on meie riigikeel ja seda peaksid siin riigis kõik rääkima. See pole küll õige et surutakse peale, et ma pean oma kodumaal rääkima mingis muus keeles.
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on
konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud
Vanusest keskmine, Jüri, on see kelle õlul on talupidamine. Isa Mats on muidugi nõuga abiks, sest töötegemiseks juba vanavõitu. Juri on tõsine ja endassetõmbunud. Teda häirivad pidevad isa õpetussõnad ja vanema venna pidevad rahanõuded linnast. Rehelised kogunevad aiastele ka ümberkaudsetest taludest. Mehed arutavad poliitikast ja kuskil käivast sõjast. On aeg kus tahetakse nõuda seltside koosolekute läbiviimist riigikeeles ehk vene keeles. Rahvast enamik seda ei valda ja kardetakse seltside sulgemist. Perenaised arutavad isekeskis oma tööjärjest. Noorem rahvas vallatleb pisut enne suurt töötegemist. Ainult Jüri viibib mõtlikuna nagu teistest eemal. Ta ei leia oma sealviibimise mõtet. Kui nüüd veel ka noorem vend Taavet karjatüdruk Roosiga vallatleb ägestub Jüri ja läheb vennale kallale. Roosi pageb kambrisse omi asju kokku korjama kindla plaaniga talust lahkuda ükskõik siis kuhu
7 Instagram Instagram on mobiilne suhtlusvõrgustik, mis võimaldab selle kasutajatel pildistada ja jagada neid kas avalikult või privaatselt. Samuti saab oma postitusi jagada läbi mitmete teiste sotsiaalsete võrgustike nagu Facebook, Twitter, Tumblr ja Flickr. Instagram loodi 2010. aastal oktoobris Kevin Systrom ja Mike Krieger poolt tasuta mobiilse äpina. Instagram on kasutuses 33 erinevas riigikeeles. Teenus kogus väga kiiresti populaarsust. Äpi kasutamine kasvas 2012. aastal umbes 100 miljonini ning 2014. aastaks oli juba üle 300 miljoni aktiivset kasutajat. Rakendus on saadaval iPhone, iPad, iPod Touch, Windows 10 seadmetel ja Android telefonidel, samuti BlackBerrydes ja Nokia- Symbian seadmetes. Peale avamist 2010, tõusis Instagrami populaarsus kiirelt. Kahe kuuga ligi miljon registreeritud kasutajat. 10 miljonit registreerijat aastaga ja 700 miljonit 2017 aprilli seisuga
Eksamite kaudu avastatakse, kas õpilased on omandanud teadmised ja oskused, mis on nõutavad gümnaasiumi õppekavas. Eksamid korraldatakse gümnaasiumides. Gümnaasiumi direktor kontrollib, kas kandidaat täidab nõudmised. Eksam koosneb vähemalt neljast testist. Üks neist on test kandidaadi emakeeles, mis on kohustuslik kõikidele kandidaatidele. Seejärel valib õpilane veel kolm kohustuslikku testi nelja järgneva testi seast: test teises riigikeeles, võõrkeeletest, test matemaatikas ja üks test üldõppeainete seeriast (teadused ja humanitaarained). Üldõppeaine test koosneb evangeelsest luteri religioonist, ortodokslikust religioonist, eetikast, filosoofiast, psühholoogiast, ajaloost, sotsiaalainetest, füüsikast, keemiast, bioloogiast, geograafiast ja terviseõpetusest. Osana eksamineerimisest võib kandidaat valida lisaks veel ühe valikulise testi. Kõrgharidus on tasuta
mõisnik polnud enam mõisa omanik, siis ei omanud ta ka enam talupoegi. 17 sajandi lõpp Suur nälg! Ka looduses oli see aeg halb, Suvel vili ei valminud, ikaldus, sest vihma sadas. Nälg kestis kuskil 2-3 aastat. Tuli jälle külm talv, kus nõrgaks jäänud inimesed surid, üritati süüa korjuseid, õlgi, kuid sellest ei piisanud. Nälga suri umbes 70000 inimest. Rootsi aja kultuur: Kindlustus lõplikult pärisorjus. Rahvuse mõiste asju ei aetud enam ladina keeles vaid riigikeeles. Rootsi oli luterlik protestantlik riik. Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse
See on tavaline nähtus näiteks Lähis- Ida araabiakeelsetes ühiskondades, kus kasutatakse standardkeelt ja araabia keele suulist kõnet. Lingua franca ühine keel, viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga ühist emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel. Näiteks üle(lääne)maailmne lingua franca on inglise keel. Riigikeel on normile vastav keel. Näiteks Aafrika riigis võib kasutusel olla sadu erinevaid keeli, kuid riigikeeles võib olla hoopis inglise või prantsuse keel. Riigikeelega kaasneb kohustus seda hoida. Keeleala piirkond, kus kasutatakse keelt. Näiteks Läänemere piirkond (sarnasusi leidub nt sõnajärjes). Keeleliit piirkond, kus leidub sarnasusi ka grammatilisel tasandil. Näiteks Balkani keeleliit. Isolaatkeel keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli ehk ta ei kuulu ühessegi keelkonda. Näiteks baski keel Hispaanias.
Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) reguleerib kõiki laiemate valdkondade põhimõtteid (riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, keelekasutus, õigusloome jms.). See seadus käsitleb ainult üldisi põhimõtteid ning seda täiendavad veel lisaks paljud muud seadused ja õigusaktid. Kuna põhiseadus on riigi tähtsaim seadus, siis alapeatükk toob välja paragrahvid, mis määratlevad keelekasutust. § 6. „Eesti riigikeel on eesti keel“ (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011). Riigikeeles avaldatakse seadused jt ametlikud dokumendid, ta on riigiorganite töökeel ning teda kasutatakse ametlikus asjaajamises, samuti kohanimedes ja üldkasutatava teabe allikates, ta on põhiline õppekeel haridusasutustes ning riigikeelne peab olema ka meedia. Eelneva võib lahti seletada selliselt, et eesti keel on avaliku võimu teostamise keel ja Eesti ametlik keel (Merusk jt. 2012: 92). § 51. „Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende
elemente nii mustlasmuusikast kui ka pungist, seejuures on iseloomulik kasutada pungile iseloomulikku rütmi, samas lisatakse pungile omastele pillidele (kitarr, basskitarr, trummid) mustlasmuusikas levinud pille, nagu näiteks tamburiini, akordionit, viiulit. Levinud on ka trompet ja saksofon. 17 Lauldakse mitmetes erinevates keeltes, millises täpsemalt, oleneb bändi soovist. Tihtipeale on lüürika mustlasbändi elukoha riigikeeles. Vahel võivad muusikud laulda ühe laulu vältel isegi mitut erinevat keelt, mis võib vahelduda mitmeid kordi. (Gypsy punk 2010) Mustlaspunk sai tuntuks tänu bändile Gogol Bordello. Bänd tegutseb New Yorgis ja koosneb Ida-Euroopa immigrantidest. Muusikainstrumentidest kasutavad nad lisaks trummile, kitarrile ja bassile mustlasmuusika mõjutustel ka akordionit, viiulit, vahel ka saksofoni. (Gogol Bordello 2010)
Üldiselt peetakse enesestmõistetavaks, et vähemuskeelne laps omandaks koos kohustusliku üldharidusega ka riigikeele. Demokraatlike riikide puhul väärtustatakse selle kõrval aga üha enam ka emakeele säilitamist ja arendamist, teisisõnu, kakskeelsuse arendamist. Siin ei ole üldist, ühtmoodi kõigis olukordades sobivat mudelit. Õppe kavandamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Kasutusel on mitu erinevat varianti, alates sellest, et kogu õppetöö toimub riigikeeles, ja lõpetades sellega, et vähemuskeelsed lapsed saavad kogu hariduse emakeeles. Erinevused tulenevad erinevatest eesmärkidest ja nende saavutamise tingimustest. Kõige olulisem on eesmärgi selge määratlus: missugust keeleoskustaset kohustusliku hariduse lõpuks eeldatakse. See tuleneb riigi põhiseaduses kehtestatud põhimõtetest ja ülesannetest. Järgmisena on vaja valida sobivad teed ja vahendid, kuidas seatud eesmärki saavutada. See on
15 valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 16 Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 17 Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23). Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine
5. Õiguskindlus „mängu ajal reegleid ei muudeta“ § 10 Üldiselt mõistetakse selle all korrapära ja stabiilsust. Algab sellest, et seadused avaldatakse 1. Seaduste kättesaadavus: Salajase õiguse keeld - seaduste avaldamine (kättesaadavus) § 3 lg 2, § 108. Riigiteataja peab olema reaalselt riigi poolt välja antav ja ametlikult ühiselt äratuntav, piisavalt kättesaadav ning riigikeeles. Vacatio Legis (seadus välja kuulutatud, aga pole veel jõustunud, 10p) (§ 108) Mida ulatuslikum on muudatus, seda pikem peaks olema Vacatio Legis. Vacatio legis ei keela tagasiulatuvat kehtestamist, aga piiridega. Kui on isikut soodustav mõju, siis ok, aga kui vastupidine, siis on vaja põhjendada. Probleem: üldakti salastatus (eelkõige sise- ja kaitseministeeriumit puudutavad määrused) 2. Õigusselgus e määratus § 13 lg 2
2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23). Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine. Konvent kutsuti
põhiseadusevastaseks. Õiguskindlus Korrapära ja stabiilsus ühiskonnas, õiguskorras. Mängu ajal reegleid ei muudeta ja ka mitte pärast mängu. §10 ei ole kunagi vale, mängib alati kaasa. · Seaduste kättesaadavus salajase õiguse keeld. §3 lg 2, §108. Riigiteataja peab olema riigi poolt välja antav, ametlikult üheselt äratuntav, piisavalt kättesaadav, pealkiri peab olema Riigiteataja, seadused peavad olema eesti keeles (riigikeeles) (täna pole meile aktuaalne probleem, probleem on EL aktidega 2004 aastal, kui Eesti liitus) Perekonnaseadus §140. Nimeseadus nimi peab olema Eesti kujuline, misiganes see tähendab. Kas EL teataja on riigiteataja? Seadus §3 lg2 mõttes formaalne seaduse mõiste, parlamendi poolt vastu võetud seadus. Materiaalne seadus nii parlamendi poolt vastu võetud seadused kui ka muud abstraktsed universaalsed õigusaktid nagu määrused. Määrused peavad ka olema avaldatud.
2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (20), välja arvatud iiri keel. Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. Euroopa Tuleviku Konvent ja põhiseaduslik leping Euroopa tuleviku konvendi loomine sätestati Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris. Laekeni
Riigikogu liikmete keeletsensusest valimisseaduses 2001. aastal tehtud muudatusega. Deputaadi keeleoskuse tagamiseks on teised mehhanismid. Tavaliselt on riigikeelt oskamata lihtsalt võimatu saada valitud. Ka on riigikeele oskus küllalt sageli vähemalt praktikas naturalisatsiooni tingimuseks. 6) hariduse ja kirjaoskuse nõudega on seostatud passiivset valimisõigust. Tänapäeval on seda tehtud ainult Aafrikas. Brasiilias nõutakse et, saadikukandidaat oskaks riigikeeles lugeda ja kirjutada 7) soolist tsensust on rakendatud nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse puhul. Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. 8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt
Tänapäeval peetakse ükskõik mis kujul varanduslikku tsensust ebademokraatlikuks. e.sooline tsensus. Seda tsensust tänapäeval demokraatlikes riikides ei kasutata. Viimaseks Euroopa riigiks, kes sellest tsensusest loobus, oli Ðveits, kes andis 1971. aastal valimisõiguse naistele. f.haridus- või kirjaoskuse tsensus. Haridustsensust tänapäeval praktiliselt ei kasutata. Kirjaoskuse tsensust nõutakse näiteks Brasiilias, kus deputaat peab oskama lugeda ja kirjutada riigikeeles. g.religioosne tsensus. Seda on kasutatud tänapäeval islamimaades, näiteks Iraanis peab parlamenti kuulumiseks aktiivselt tunnustama islamiusku. h.moraalsed tsensused. Näiteks eeskujulik eluviis, head kombed, enda vara vaba kasutamine. Näiteks Mehhikos pole valimisõigust narkomaanidel ja nendel, kes tegelevad süstemaatilise joomisega, Hollandis ei saa parlamenti kuuluda need, kellelt vanemlikud õigused on ära võetud. Mitmel pool piiratakse parlamenti
Aga nagu kõigil, samuti tuli ka Vellemaal kahetsus hilja, tuli alles siis, kui pidu juba möödas. Vellemaa tervitusele vastas kõigepealt härra Maurus ise. Tema sõnades polnud muud, kui aga ainult vabandus, et tema ei või tervitusele vastata väärilisel kujul: tema ei oska luuletada ja vaevalt suudab ta seda vanul päevil veel õppidagi. Aga lõpuks avaldas ta südamlikku rõõmu oma tublide õpetajate suhtes, kes on suutnud kasvandikke õpetada riigikeeles luuletamagi. See tähendavat, et riigikeel muutub meie emakeeleks, nii et meie, eestlased, ei kuulu enam muulaste sekka, vaid oleme täieõiguselised kodanikud. Seda kõike härra Maurus ütles ükskõikselt ja loiult, nagu ei avaldaks ka tema oma subjektiivseid tõdesid, vaid ainult objektiivseid, mida tunnevad kõik. Ometi arvas kõrgemate klasside vene keele õpetaja Uspenski tarviliseks härra Mauruse kõne suhtes iseenda kui ka oma kaaslaste
annaabi.ee 
