1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid
paljud inimesed töötasid neid suurtes ehitistes, mis olid kogukonna keskusteks.iga templi südames oli sisemine pühakoda, kus asus kaitstult jumala kuju.Ainult vaaraol ja ülempreestril oli lubatud siseneda sellesse pühamusse.Inimesed jätsid papüüruslehtedele kirjutatud palved templisse, kuid nad ei näinud kunagi jumalate kujusid.Isegi protsessioonide ajal olid templi rituaalides, kuid ülempreestriteks olid ainult mehed.nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid nii, nagu oleksid eed elus.Preestrid elasid kindlate puhtusreeglite järgi.Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. Muidugi oli seal ka palju muudgi huvitavat ja uurimustöö arvatavasti käib ka edaspidi edasi.Seal oli ka palju teisi vaaraosid keda muidugi meie ei oska nimetada ja ette kujutada. Eks neil oli ka palju teisi korraldusi ja muidugi ka palju orje, aga neid me ei oska
Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid. Lisaks pandi kangas pärast pesupesemist päikese kätte kuivama. Kanga värvimiseks kasutati ka taimedest saadavaid toone, sinist ja kollast. ( 1. ) Riietel oli tähtis roll ka jumalate austamises. Nende kujusid pesti, riietati ja korrastati nii, nagu oleksid need elus. Näiteks tõi ülempreester või vaarao kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. Aga enne iga söögikorda nad pesid ja riietasid jumala kuju puhastesse linariietesse. ( 3. , Vana- Egiptus lk.16) Soengud Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud lihtsalt riietumisega või keha õlitamisega. Isegi juuksestiilil oli tähtsust vanas Egiptuses. Soengud varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi. Neil oli ka komme ennast üle kogu keha paljaks raseerida. Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta
See oli ruuduline ning värvideks olid kollane, roheline, punane, valge ja must. KOKKUVÕTE Halliste rahvarõivas on üks paremini ja põhjalikumalt säilinud rahvarõivaid. Samuti on need ühed kõige enam teatavad riideesemed ning inimesed, kes rahvakultuuriga kokku puutuvad on kindlasti kuulnud Mulgi kuuest ja Halliste puusapõllest. Rahvakultuuri säilitamise koha pealt on väga oluline, et tänapäeva noored oleksid kursis, sellega, mismoodi meie esivanemad ennast riietasid ning millistest kommetest nad kinni pidasid. Oli ju juba sel ajal teatavad etiketi reeglid, mismoodi mingil konkreetsel pidustusel riietuda ning mis on sobiv ja mis mitte. Nii on tänapäevalgi veel meie rahvariie kõige esinduslikum ja ilusaim riietus ning ükski inimene, kes elab meie kaunil kodumaal, ei tohiks häbeneda oma juuri ja tradistioone. LISA 1. Halliste mees, naine ja neiu. KASUTATUD KIRJANDUS Joon, H. (1995) Karksi kihelkond. Viljandi: AS Trükiekspert. Tellimus nr. 466
üle nn. Linnamoele. Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes. Moodi hakkasid senisest üha enam mõjutama kino ja ajakirjandus, mis vahendasid küllalt operatiivselt nii Pariisi, Londoni kui New Yorgi moeuudiseid. 1920ndail hülgasid naised korseti ja riietasid end vabalt langevasse, alla viidud vöökohaga särkkleiti. Moekas oli olla nooruslik ja sportlik, kanda poisipead, pottkübarat ja kunstsiidist sukki. 1930ndail tuli krsett varasemast leebemal kujul tagasi, kübarad mitmekesistusid, moodi tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite
ausust, täiuslikkust, vooruslikkust ja rahu. Vana-Roomas kandsid vestaalid valgeid kleite ja loore. Antiikajal tähendas valge maailmast võõrandumist. Kristlastel tähendas valge sugulust jumaliku valgusega. Valgetes riietes kujutati ingleid, pühakuid ja jumalakartlikke. Mõnedes maades kandsid valgeid riideid preestrid ja kuningad, mis süboliseerisid pühalikkust ja suursugusust. Sellegi poolest oli valgel ka teine tähendus. Näiteks slaavlased riietasid valgesse surnuid ning neid kaeti ka valge surnuriidega. Mõned Aafrika ja Austraalia hõimud värvisid surnukeha valgeks. Hiinas ning ka teistes Aasia ja Aafrika maades sümboliseerib see värv leina. 4 Värviteraapia ajalugu Värvide abil ravimist on rakendatud iidsetest aegadest. Juba iidsete Egiptuse, India ja Hiina
Sageli omasid vaaraode abikaasad arvestatavat mõju riigiasjade ajamisel ning tuli ette juhuseid, kus naised tõusid valitsejatena ka riigi etteotsa. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? Vaarao Kõrgem ametkond keskmise ja alamastme ametnikud lihtrahvas orjad Kirjelda elu Sumeri linnriikides. Millega tegelesid preestrid? Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega. Samuti toitsid nad templites jumalakujusi ja riietasid neid. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? assüüri kuningas, julm ja sõjakas. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ühendas alam ja ülem egiptuse.
Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser. PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele kõigepealt raudteel, hiljem ka tänavatel ja teedel. Taimedele annab rohelise värvi klorofüll
Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandusdest. Templid. Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste ehitiste juurde, nagu Karnakis. Templites sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid, kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid, riietasid ja toitsid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu on altar, kus hoiti jumalate kujusid. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad, käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Templid olid ehitatud kivist ning kindla põhiplaani järgi. Templi juurde viis sfinksidega ääristatud tee, kiviväravad olid kaunistatud üle kümne meetri suuruste vaarao kujudega. Siseõu oli ümbritsetud sammaskäiguga. Sambaid on teada viit tüüpi.
Nii kestis kuni 1701 aasta septembrini mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes Liivimaa vallutamine. Vastu pidasid vaid mõned üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhi eesmärk oli siiski Narva vallutamine. Narva komandant keeldus alistamast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused. Mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelased aga linna siiski ei pääsenud. 1704. aastal kui venevägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks ja ta otsustas minna appi Seremetevile kes piiras Tartut. Rootsi sõjalaevad ei lasknud kahe aastajooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Rootsi laevastik oli koondunud Emajõe suudmesse
Varsti tulid juba esimesed külalised ning hakati sööma. Toit oli rikkalik. Visati nalja ja räägiti niisama. Äkki küsis Laurits Erlendilt selle laenatud vankri kohta. Laurits ütles, et ta ei teadnud, et sellega nii kiire on. Tekkis tüli. Külalised püüdsid Lauritsat maha rahustada, kuid Laurits mitte ei tahtnud maha rahuneda, kuid lõpuks ta pidi seda tegema ja nad surusid Erlendiga käsi. Laupäeval oli naistel ja neidudel vanas aidas küllaga tegemist. Nad ehtisid ja riietasid Kristiinat. Lõpuks oli tal nõnda palju ehteid küljes, et tal oli raske end liigutada. Kui ta enda peegeldust nägi, oleks ta peaaegu kokku kukkunud see meenutas talle kedagi, kuid keda, see jäi teadmatuks. Terve päeva tundis Kristiina end kuidagi nõrgalt ja näost oli ta väga kahvatu. Öösel proua shildi juures voodis olles ta rääkis, et ta ei suuda lõpetada mõtlemast Elenest ja Elene ja Erlendi lastest. Samuti kartis ta, et mis neid ees võib oodata nad olid ju
Paljud inimesed töötasid neid suurtes ehitistes, mis olid kogukonna keskusteks. Iga templi südames oli sisemine pühakoda, kus asus kaitstult jumala kuju. Ainult vaaraol ja ülepreestril oli lubatud siseneda sellesse pühamusse. Inimsed jätsid papüüruselehtedele kirjutatud palved templisse, kuid nad ei näinud kunagi jumalate kujusid. Naistel oli oma osa templi rituaalides, kuid ülempreestriteks olid ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid nii, nagu oleks need elus. Preestrid elasid kindlate reeglite järgi. 1.1 Jumalad RA päikesejumal, oli egiptuse pantenoni eriti tähtis liige. Räägiti, et ta tekkis Nunist kerkinud künka otsas, et jätkata edasise loomise kavandamist. Egiptlased uskusid, et päikesejumal sündis iga päev. Igal hommikul, pärast kümblust ja hommikusööki, alustas ta paadiga teekonda üle taeva. Usuti, et kui päike loojus, siis läks Ra
purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaal. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhieesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 3.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad
Galileo kolleegid leidsid, et see väide on täielik mõttetus. ,,Vaid lollpea võib uskuda, et udusulg ja kahurikuul liiguvad läbi ruumi võrdsel kiirusel." Nad otsustasid Galileo igaveseks häbisse saata ja selle väite absurdsust tõestada. Nad nõudsid, et Galileo oma tobedate teooriatega kogu teaduskonna ja kõigi tudengite juuresolekul üles astuks. Galileo võttis väljakutse suurima rõõmuga vastu. Etteaste kohaks valiti Pisa viltune kellatorn. Määratud päeval riietasid kõik professorid end pikkadesse sametmantlitesse ja marssisid torni juurde. Seal ootasid neid juba tudengid ja ka ohtralt 3 linnarahvast. Rahvahulk lõi lärmi ja rõõmutses, olles vaatamata, kuid ühe inimese veendumused põrmu tallatakse. Kummalisel kombel polnud kellelgi pähe tulnud kehade langemist ise järele proovida. Magister dixit
õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaal. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhieesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 2.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad
See- eest Ateena kultuste järgi on nende nimed Auxo (taaslooja) ja Hegemone (toob taimed läbi maa pinnale). Kindel on aga tõik, et nad esindavadki kõike, mis on ilus, hurmav ja vaimustav. Neid seostatakse küll armastusega, ent samas on kindel, et tegu on ka taimestikujumalannadega, kes pinnase viljakaks muudavad. Ehkki kujutavas kunstis esinevad nad nii rõivastes kui alasti, pole selge, kas nad olid riietatud või mitte. Küll aga riietasid nad armastusjumalanna Aphrodite - pärast viimase sündi - lilleõielisse kangasse ning ehtisid ta sõrmuste ning kõrvarõngastega. Graatsiad ja hoorid on sekundaarsed jumalannad ning Aphrodite kui armastus- ja ilujumalanna saatjad. Omaette mütoloogiat neil pole. 5 Kristjan Vahtla Hoorid
Sfinksid ei asunud üksikute püramiidide juures vaid surnute linnas Chefreni püramiidi ees. Sfinks on kuni 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk. Uue riigi ajal pidasid Vanad egiptlased sfinksi on päikese jumal Horemahetiks mis tähendab Horos on silmapiiril. TEMPLID Egiptuse templid olid pühendatud ühele või mitmele jumalale või jumalannale. Neis sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid toitsid ja riietasid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu ei olnud koht kuhu lihtrahvas oleks saanud lihtsalt sisse minna ja jumalat teenida. Lihtrahvas nägi jumalaid üksnes eriliste pühade ajal. TEMPLI SISEMUS Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sellele järgnes paljude kaunilt välja raiutud sammastega saal ehk hüpostüül. Jumalakuju sisaldav pühamu poole minnes tõusis põrand aina kõrgemale ja seinad nihkusid aina koomale.
Oluline, et seadusandlik võim(parlament) ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim (kuningas) ei looks ise seadusi. Tasakaalu saavutamine kahe võimu vahel. Oluline ka riigi ja kiriku lahutamine. 15) Louis XIV ja Felipe II igapäevaelu Nii Louis XIV kui ka Felipe II igapäevaelu oli kohutavalt üksluine ja rutiinne Louis XIVga tegelesid iga päev väljavalitud inimesed, kes teda riietasid, söötsid, jootsid ja jalutama viisid, kuningas töötas ja viibis nõupidamistel 810 tundi päevas; Felipe II sõi ja jõi iga päev ühtesid ja samu sööke ja jooke, tegi regulaarseid väljasõite lossi inimtühja ümbruskonda ning seda kõike täpselt ühel ja samal kellajal, talle meeldis lugeda palvekirju ja neis olevaid kirjavigu parandada. 16) Millistes riikides oli kõrge aadli osakaal
See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaale. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter I kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhiliseks eesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu. Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. Sõjategevus Tartus 1704. aastal, kui vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna
Enne suurt päeva pidi tulevane rüütel mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Üks päev enne rüütliks pühitsemist, peale pihti ja armulauda, riietus relvakandja lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejärel juhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Hommikul tulid talle järele vanad rüütlid, kes ta sauna juhatasid. 11 Enne mõõkade saamist riietasid noormehed end saunas riidest lahti ja pesid end. Pesemine oli väga põhjalik, sest sellel oli oma tähendus ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise. Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga lõppes lapsepõlv, mees võeti vastu täiskasvanute maailma. Sel päeval algas tõeline elu ning
Vaarao asus kõige tipus. Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid templites nii, nagu oleks nad elavad inimesed. Preestrid elasid kindlate puhtusereeglite järgi. Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. (Muide, ka kõik teised Egiptuse inimesed raseerisid oma kehalt kõik karvad.) Käsitöölised koos talupoegadega moodustasid püramiidi aluse. Sõjas vangivõetud orjadel ei olnud mingeid õigusi. Inimeste arvates oli jumal neile selle koha määranud.
Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser.(3) PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga- või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni.(3) ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele kõigepealt raudteel, hiljem ka tänavatel ja teedel
edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser. PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga- või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele kõigepealt raudteel, hiljem ka tänavatel ja teedel. Taimedele annab rohelise värvi klorofüll
Kybelega koos jõudis Rooma ka jumalus Attis, on säilinud legend armastusloost Kybele ja Attise vahel, Attis saab õnnetult surma, Kybele nutab teda taga ning palub et Jupiter ta ellu ärataks, Jupiter seda ei tee, siis Kybelepalub et Attise laip ei kõduneks, pani Attise läbipaistvasse kirstu. Kultus oli selline et naised nutsid Attist taga. Attis oli pärimuse järgi hulluks läinud, end kastreerinud ning verest tühjaks jooksnud. Attise preestrid olid ka end kohitsenud, riietasid end naiste riietesse, rändasid ringi laulsid jne. Roomlased vaatasid neid nagu kometit, nad äratasid palju tähelepanu. See kultus aga tekitas probleeme, kuna Rooma kodanikel oli keelatud end vigastada, paraku aga hakati seda seadust rikkuma ning liituma selle kultusega. Tekkis müsteeriumiusund mille sisust teatakse suht vähe, ilmselt aga keskseks ideeks oli see, et nagu Attis oli kõdunemata, siis ka tema järgijad lootsid saavutada surematust
Vaarao asus kõige tipus. Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid templites nii, nagu oleks nad elavad inimesed. Preestrid elasid kindlate puhtusereeglite järgi. Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. (Muide, ka kõik teised Egiptuse inimesed raseerisid oma kehalt kõik karvad.) Käsitöölised koos talupoegadega moodustasid püramiidi aluse. Sõjas vangivõetud orjadel ei olnud mingeid õigusi. Inimeste arvates oli jumal neile selle koha määranud.
318 lamise ajal olin ma kohal. Oo hundikoobas! See oli minu kuritegu, minu võllas, mida aegapidi nägin sinu pea kohale kerkivat. Iga tunnistaja ülekuulamise ajal, jga süütõenduse, kaitsekõne ajal viibisin mina kohal. Ma võisin lugeda kõiki sammusid su kannatusteel. Mina viibisin ka siis kohal, kui see metsik elajas ... Ah, ma ei teadnud ette arvata, et sind piinapinki viiakse! Kuula. Ma järgnesin sulle isegi piinakambrisse. Nägin, kuidas piinameistri jõledad käed sind lahti riietasid, sind pool-paljana puudutasid. Ma nägin su jalga, jalga, mille eest ma oleksin andnud kõik, et seda ainult kordki suudelda ja siis surra, seda jalga, mille all ma ülima joovastusega oleksin lasknud oma pea puruks muljuda, nägin, kuidas see jalake pigistati sinna hirmsasse saapasse, milles elava inimese liikmed veristeks tompudeks muudetakse. Oh mind õnnetut! Kui ma seda kõike pealt vaatasin, oli mul sutaani all puss, millega ma oma rinda veristasin
annaabi.ee 
