Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Rigoletto" Ooper". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rigoletto, hertsog, gilda, mantua, krahv, vaatlus, ooper, kohtas, armuke, varjab, needus, majas, tütart, teenija, noormees, summat, verdi, 1813, bandiit, teenijanna, elunautija, võluv, neiu, ballil, eaka, narri, tütrele, fraasid, häda, rauk, müür, kaunist, lahkub, naabruses, röövima, palees, nukker, neidu, rõõmus, armastatu, armuseiklusteGiuseppe Verdi Rigoletto I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekviemi", mille ta kirjutas oma sõbra
jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril Muusika kuulamine: Giuseppe Verdi „Nabucco“ orjade koor – Äärmiselt tugeva emotsiooniga. Algus on rahulik aga on tunda koori meeleheidet ja abitust nende olukorra pärast. Verdi populaarsus, 1840. aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Giuseppe Verdi ooper „Traviata“ Violetta aaria I vaatluses „Alati Vaba“ – Naine tahab nautida elu ning kõiki naudinguid, mida see talle pakub. Loos kajab naise soov olla vaba, kuid ka tema soov olla koos oma armastatuga
,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka
RIGOLETTO Retsensioon Tartu 2008 Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Sisukokkuvõte 34 3. Osades (tegelased) 5 4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks
pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett
1 D'Artagnan jutustab, et ta oma esimesel külaskäigul kuninglike musketäride kapteni härra de Treville'i juurde 3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu. Püüdsime leida mõningaidki jälgi neist ebatavalistest nimedest, mis nii tugevasti erutasid meie uudishimu. Juba üksi kataloog nende raamatute kohta, mida me lugesime eesmärgile jõudmiseks,
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa.
pöördusid poodiumi poole. Võimatu oli midagi kuulda. Kõik kisasid ainult: «Kardinal, kardinal!» Õnnetu proloog katkes teist korda. Kardinal seisatas viivu poodiumi astmeil. Kui ta oma küllaltki ükskõikse pilgu üle saali laskis libiseda, kasvas lärm. Igaüks tahtis teda oma silmaga näha. Igaüks püüdis oma pead üle naabri õla õieldada. 30 Tõesti, see oli suursugune isik, kelle nägemine iga teise vaatepildi üles kaalus. Charles, Bourboni kardinal, Lyoni ülempiiskop ja krahv, Prantsusmaa priimas *, oli ühel hoobil sugulane Louis XI-ga oma venna Pierre'i, Beaujeu senjööri kaudu, kes oli abielus kuninga vanema tütrega, ja Charles Südiga oma ema Burgundia Agnesi kaudu. Kuid prantslaste priimase valdavamaks, iseloomulikumaks ja omalaadsemaks jooneks oli ta õukondlik vaim ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte
Seisus ei luba aga tal noormeest armastada. Ainus, mida ta teha saab, on piinata Theodorot. Pealkiri sellest, et endale ta noormehel läheneda ei lase, aga teistele ka läheneda ei lase. Diana kõrgest soost austajate vandenõu Theodoro'i vastu otsustatakse ta ära tappa. Theodoro on ise sellest kõigest väsinud ja otsustab Napolist ära sõita Hispaaniasse. Theodoro'l on teenija Tristan, kes nuputab intriigi, et peremees ära ei läheks. Räägib, et Napolis on krahv, kelle poeg õppis Maltal ja rööviti türklaste poolt. Tolle poja nimi oli samuti Theodoro. Tristan riietub ümber kreeka kaupmeheks ja läheb krahvi majja. Jutustab loo, kuidas tema isa ostis türklaste käest poisi, kelle nimi oli Theodoro. Vana krahv tormab Diana majja ja otsib Theodoro üles. Theodoro ja Diana võivad nüüd abielluda. Theodoro on aus ja südametunnistusega noormees ning ei taha seda intriigi ära kasutada ning tunnistab kõik üles.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast, aga kuna raha polnud kummalgi, andsid Puskinid oma Boldino mõisa panti. Kui ta aga sinna sõitis, sattus ta kooleraepideemia tõttu kolmeks kuuks karantiini ja pidi sinna jääma. Boldino sügis on tema kõige tähelepandavaimaid loomeperioode. Tema abielu osutus õnnelikuks, naine oli ilus ja neil oli neli last. Ainuke, mis kimbutas, oli rahapuudus
Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Iseenesest on Villemi elukäik sarnane nii paljude tema aastakäigu poiste omadega: gümnaasium, põgenemine Soome, sõdimine "valel poolel", Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline töö otsimine. Villemit nagu paljusid teisigi aitavad tutvused "õigete" inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud. 5. "Jumalat ei ole kodus" (1971, trükiarv 32 000) Lugu algab sellega, et menukas kirjanik Sander Tümmeleht sõidutatakse tema naise Ingeborgi initsiatiivil psühhiaatriahaiglasse viinaravile. Tümmeleht on sapine ja maailma peale tige. Doktor esitab tavapärase küsimuse: Kuidas see algas
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
