Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas,
· Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett
pakkimine *tekivad lüsosoomid Mitokonder siseehituses on harjakesed sisaldab DNAd Varustab rakku energiaga, Tuum Sarnasused ja RNAd ja ribosoome, topeltmembraan valgu süntees, ATP süntees Mitokonder Tsütoplasmavõrgustik Kahte tüüpi, membraansed kanalikesed, Rakusisene ainete liikumine põiekesed Kare: valkude süntees 1.karüoplasma 1.Sisaldavad DNAd, 1.maatriks 2. Poorid (ribosoomid)
Lüsoom DNA RNA Tsütoplasmavõrgustik Valgud VESI 1. Mitokonder – toodab energia. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. Omavad oma DNAd ja ribosoome. 2. Ribosoom – toodab valke. Koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi. Ilma valkudeta rakk ei tööta. 3. Rakutuum – haldab infot ja reguleerib raku tegevust. DNA ei tohi välja tulla, sest muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika.
TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK: EHITUS KAREDA- JA SILEDAPINNALINE; KAREDAL PINNAL PAIKNEVAD RIBOSOOMID, SILEDAL PINNAL ENSÜÜMID; TALITLUS RIBOSOOMID VÕTAVAD OSA LIPIIDIDE JA SAHHARIIDIDE SÜNTEESIST; ENSÜÜMID SÜNTEESIVAD VALKE; MÖÖDA TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU KANALEID TOIMUB AINETE RAKUSISENE LIIKUMINE; VÕRGUSTIK ON SEOTUD AINEVAHETUSLIKE PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID LÕHUSTAVAID ENSÜÜME; TALITLUS LÜSOSOOMIDES LÕHUSTATAKSE AINEID ; LÜSOSOOMIDES LAGUNDATAKSE MAKROMOLEKULE JA OTSTARBE KAOTANUD RAKUSTRUKTUURE, KA
· Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest
( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus.
Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. · Rakumembraan -Ümbritsetud membraaniga . · Rakukest -Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. · Mitokondrid - Varustavad seenerakku energiaga.
Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke kudedeks. Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, ainevahetus.
Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID
Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt. rakuseina koostisosade sünteesi eest kui ka raku kasvu ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest
Vesi liigub osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid ● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes.
-Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist
o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g, Sahhariid Desoksriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape Sekundaarstruktuur Biheliks Osaline biheliks Komplementaarsus a=T c_=G A=U C_=G _= on kolmikside
põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees. Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga TSÜTOSKELET Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2. ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid 3. võimaldab raku kuju muutusi ja organellide asukoha muutusi TSENTROSOOM Tsentrosoomi ehitus:
· RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%) Seal on paigutatud raku organellid Ülesanded: · Ainete transport raku sees · Varuainete süntees · Tagab raku siserõhku Endoplasmaatiline retiikulum e. tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees Ribosoome leidub tsütoplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus. Golgi kompleks: (kompaktsem;põiekesed ümber) Ülesanded: · toimub valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. Lüsosoomid ... ensüüme sisaldavad organellid. 1. primaarsed ( sisaldavad mitteaktiivses olekus) 2. sekundaarsed ( sisaldavad aktiivses olekus) Ülesanded: · rakule mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokonder -- kaksikmembraansed -- sisaldavad oma DNA-d -- sisaldavad oma RNA-d
süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline) · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine · Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega · Karedapinnalisel võrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid-ribosoomid · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes · Ribosoomides toimub valkude süntees · Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks · Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid(sünteesitakse nendele vajalikke valke) · Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud
annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon Ainevahetuslik funktsioon,eraldatakse jääkaineid
annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon Ainevahetuslik funktsioon,eraldatakse jääkaineid
süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevaste tuumakestes ja seal toimub ka valgusüntees. Polüsoomid on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine. Mitokondrite ülesanne on rakku energiaga varustada (seal toimuvad hingamisahela protsessid).
RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomide ülesanded: · Ribosoomides toimub valgusüntees MITOKONDER · Ümbritsetud kahe membraaniga: · välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; · sisemembraan on kurruline · Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome. Mitokondri ülesanne: · Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. GOLGI KOMPLEKS · Ained satuvad sinna tsütoplasma-võrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksi ülesanded: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. · Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.
Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline värvaine klorofüll . Klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad 2 fotosüsteemi. Kloroplastid Termin "kloroplast" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chloros 'roheline' ja plast 'vorm', 'olemus'. Kloroplastid (varem eesti keeles kasutatud ka sõna klorofülliterake) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees
fosfolipiididest. väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti. 4 Vakuool Koosneb jääk- kui Reguleerib ka varuainetest. seedimist. 6 Ribosoom Koosneb rRNA-st Valgusüntees. ja valkudest. 8 Tuumake Sisaldab Säilitab ja kannab ribosoome, DNA-d edasi geneetilist ja RNA-d. materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest. 1 Kloroplast Sisaldab suures Annab taimele 2 osas klorofülli. omase rohelise värvuse ning neis
oja. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Kokkuvõte Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega. Järgmine suurem tase on organismiline tase. Seal lisanduvad juurde sisekeskkonda stabiilsus ja keha terviku uurimist ehk anatoomiat. Liigid, mis on ühel asustusalal, moodustavad populatsioonid, mis on järgmiseks tasandiks. Sellel
difusioon Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL Organ on mingisugune organismi osa, organell on raku osa. 2.Milline rakuorganell leidub kõikides elusrakkudes? Mille poolest on selle organelli ehitus kõigist teistest erinev? Ribosoomid esinevad kõikides rakkudes; Nende ehituses pole membraane 3.Millest koosnevad ribosoomid, kus neid leidub, mis on nende ülesandeks? Valkude süntees toimub neis, koosnevad suuremast ja väiksemast osast, nende koostises on ribosoomi Rna ja valgud, ribosoome ei leidu vaid küpsetes erütrotsüütides 4.Tee joonis mitokondri ehitusest, viita osadele. Mis on mitokondri ülesandeks? õp lk 81 alumine joonis;osad:s sisemine membraan, välimine membraan, RNA, ribosoomid 5.Kuidas seletatakse mitokondrite teket, mis seda hüpoteesi tõestab. Mitokondrite teket seletab endosümbioosi teooria-kaks rakku hakkavad koos elama, üks rakk satub teise sisse; sümbioos- sõbrasuhe; endoskelett-siseskelett; TÕESTUS: ribosoomide esinemine; iseseisev,
Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt
eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure
Eraldunud Golgi kompleksist. Primaarne lüsosoom – sisaldab ainult ensüüme Sekundaarne lüsosoom – sisaldab lagundatavat ainet Telolüsosoom – sisaldab transporditavat ainet Mitokonder. Ümara või pulkja kujuga. See on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemine moodustab korrapäraseid sopistusi ehk harjakesi ehk kristasid, välimine on sile. Membraanide vahele jääb plasma – maatriks, milles leidub vett, lahustunud aineid, RNAd, ribosoome. Ülesandeks raku varustamine energiaga (viiakse lõpule glükoosi jm lagundamine, selleks vajatakse hapnikku). Tsütoskelett. Valguliste eri suurusega torukeste (jämedamat tuubulid, peenemad fibrillid), süsteem, mis hoiab paigal rakustruktuurid. 4. Loomaraku eripärad. Tsentrosoom. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist
(auto-või heterotroof) Eel-või päristuumsed päristuumne päristuumne päristuumne 20. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A = taimerakk B = loomarakk 1. Rakukest 2. Membraan 3. Mitokonder 4. Vakuool 5. Golgi kompleks 6. Tsütoplasma 7. Tuuma ümbritsev topeltmembraan 8. Nukleool ehk tuumake 9. Tuum 10. Karüoplasma 11. Tsütoplasmavõrgustik (karedapinnaline sisaldab ribosoome) 12. Kloroplast 13. Tsentrosoom 14. Lüsosoom 21. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne 1.rakutuum c) a)süsivesikute ja rasvade süntees 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a) b)valkude süntees 3.karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik b) c)kontrollib raku elutegevust 4
*Rakusisene seedimine *Lüsosoomid tagavad ka emaka taandarengu sünnitusejärgselt. Metabolismi nälgides. Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Ribosoom Väikesed organellid, mis tagavad valgusünteesi. Mitokonder Kahemembraanne organell. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, et suurendada mitokondri sisepinda. Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks)
Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on
Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: membraaniga ümbritsetud tuum erinevad organellid tsütoplasmas suuremad rakud Rakuorganellid: raku tuum - kontrollib raku elutegevust, sisaldab pärilikkuse ainet Rakumembraan - katab ja kaitseb rakku, reguleerib ainetevahetust ümbruskonnaga, osaleb ainete sünteesil Mitokondrid - energia tootjad
Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil Kõigusoojased/Püsisoojased
fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur
Ribosoomid paiknevad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku peal. Ribosoomides toimub valkude süntees ja valkude transport. Valke ei toodeta lõplikult valmis (kuna valgud ei tohi olla seal aktiivsed). Lipiide ja sahhariide toodetakse siledapinnalise tsütoplasmavõrgistiku peal, mis sunnatakse sealt võrgustikku. Ribosoomid koosnevad kahest osast: * väiksem üksus * suurem üksus Need käivad üksteise sees. Membraani ei sisalda. Koosneb: valgud + rrna Ribosoome toodetakse tuumas olevatest tuumakestes. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lisaks karedapinnalisele tsütoplasmavõrgustikule ka vabalt tsütoplasmas. Ribosoomide kogu, mis on seotud ühte tüüpi valkude tootmisega, moodustab polüsoomi (ühe mrnaga) Golgi kompleks membraansüsteem, mis meenutab põiekeste ja kanalite kogumit (nagu radiaatoriribid) Koosneb üksteise kohal paiknevatest kanalitest ja nendest eralduvatest põiekestest, avastati 1898. A.
võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid mistõttu näib membraanistik kare. Ribosoomid Kaheosaline Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest. 18-23 nanomeetri suurune ühes rakus on tuhandeid ribosoome Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ülesandeks on valkude süntees valgu sünteesi ajal moodustavad ribosoomid polüsoome sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga. Ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele
(nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruses on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli. Viiruseid uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viirusosakeste ehitust pole võimalik valgusmikroskoobiga uurida, kuna nende suurus jääb vahemikku 0.01...0.3 um. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et nad on enamasti keraja(a), silinderja(b) või hulktahuka(c) kujuga.
raku sees. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest oasta: suur ja väike subühikud. Need omakorda kosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud taine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomide funktsioon Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud organelle. Ühed lüsoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Golgi kompleksi funktsioon Golgi kompleks on lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem.
Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene Leidke õige vastusevariant 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: c)46 kromosoomi Täitke lünk 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise/pooldumise teel. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. küsimused 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega?
tsütoplasmavõrgustik süntees, sünteesitud retiikulum (sER) on süsivesikute ja lipiidide membraanse ehitusega kogumine ja transport. kanalikeste ja tsisternite süsteem. Tsütoplasmavõrgustikul ribosoome ei ole. Golgi kompleks Võtab vastu, töötleb, ladustab ja Koosneb tsisternidest, saadab edasi rakus sünteesitud põiekestest, kanalikestest, mis aineid, sorteerib, pakib ja on omakorda kõik ümbritsetud töötleb ümber ribosoomides membraaniga. Kanalites toimub sünteesitud valke ning osaleb ainete vastuvõtmine ja
vaheprodukte, 5)tagab raku püsiva pH. Tsütoplasmavõrgustik: 1)karedapinnaline tsütop.võrgust.: ribosoomid annavad nimetuse, ribosoomides toimub valkude süntees. 2)siledap.: on ilma ribosoomideta, seal toimub glükogeeni süntees, lipiidide süntees toimub samas kohas, bioaktiivsete ainete steroid hormoonide süntees ning lihasrakkudes kaltsiumi ioonide depoo. Ribosoom: ülesandeks on valgu süntees. Mida aktiivsem on raku ainevahetus, seda rohkem on seal ribosoome. Ehituselt on ta 2 osaline. Koosneb rRNA ja valkudest. Sünteesitakse raku tuumas olevas tuumakeses. Golgi kompleks: koosneb teineteisega seotud membraanstruktuuridest. Ülesanneteks on valkude lõplik valmimine, seal küpsevad/valmivad lüsosoomid ning osaleb rakumembraanide moodustamises. Lüsosoom: Membraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab ensüüme. Ül: on ainete lõhustamine: 1)surnud ja mitte vajalike ainete lagundamine, 2)võõra
Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 8)Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 nükrotuubulist
metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. -Tsentrosoom Paikneb rakutuuma läheduses. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioon
BIOKEEMIA III TEST XX Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 1. Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad? Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega,
Tsütoplasmavõrgustik – sileda- ja karedapinnaline. Mööda seda toimub rakusisene ainete liikumine. Sile ER – varusüsivesikute, lipiidide süntees; kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid Golgi kompleks – valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami:
lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Ribosoom (T, L) Eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, Ribosoomides toimub valkude koosneb rRNA ja valgu süntees. Väljaspool ribosoome molekulidest. üheski rakus valke ei sünteesita. Golgi kompleks (T, L) Membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine
4.Mittevajalike RNA-de lagundamine *2 tüüpi geene rakuelutegevuse kontrollimiseks : 1.Struktuurigeenid(kontrollivad raku ehituses, talitluses osalevate valkude ja RNA sünteesi) 2.Regulaatorgeenid(kontrollivad repressor ja aktivaatorvalkude tootmist ning struktuurigeenide avaldumist) TRANSLATSIOON -valgu süntees -tsütoplasmas, ribosoomides -vajatakse : mRNA(määrab valgu aminohappelise järjestuse), ensüüme, energiat(ATP,GTP), ribosoome, tRNA, aminohappe jääke -geneetiline kood- on mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi, mis määravad ära ühe kindla aminohappe jäägi valgu molekulis. -koodon- ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik mRNA-s. (nt: A-U-C on 1 koodon,vastab ühele ah-le) Geneetilise koodi omadused: 1.Universaalne(sama kõigis elusorganismides) 2.Sünonüümsus(Ühele aminohappele vastab mitu koodonit nt: Leu=UUA ja UUG) 3.Ühetähenduslikkus(üks koodon määrab ära ainult ühe aminohappe) 4
Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ai...
o Sisaldab rohelist pigmenti klorofüll (Chl), mis asub lamellidel c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need o Sisemuses on plasma – strooma, milles leidub DNA ja RNA välja rõngasmolekule ning ribosoome 4. Mitokonder b) Kromoplast o Sisaldab värvilisi pigmente – karotinoide (kollakas- Suletud organell, mis koonseb kahest membraanist (välimine sile ja >lillakaspunane), mis esinevad viljades, õites ja lehtedes
annaabi.ee 
