Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rhodose vabariik" - 25 õppematerjali

Hellenistlik kunst
1
odt

Hellenistlik kunst

HELLENISTLIK KUNST 4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele ­ Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: -Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) ­ võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endi...

Kultuur-Kunst → Kunst
2 allalaadimist
Vana-Kreeka
5
doc

Vana-Kreeka

Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis ­ Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik ­ võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik ­ rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.)...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Rooma ja Vanakreeka Arhitektuur ning 7 maailmaimet
5
docx

Rooma ja Vanakreeka Arhitektuur ning 7 maailmaimet

Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni ­ kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
Vana-Rooma
4
docx

Vana-Rooma

Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus
10
docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus
8
doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Kreeka-Kreeta-Rooma
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg ­ 600 ­ 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg ­ 480 ­ 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr ­ 30 pKr Templid ­ tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike ­ marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast ­ alus,millel tempel seisab ­ krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa ­ baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ­ hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose ­ erin...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Egeuse-Vanakreeka-Etruskide-Rooma kunst
14
docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
175 allalaadimist
Rooma keisrid
9
docx

Rooma keisrid

Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr ­ 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
GAIUS JULIUS CAESAR
9
odt

GAIUS JULIUS CAESAR

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE GAIUS JULIUS CAESAR Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. JULIUS CAESAR ­ ISIKUST, ABIELUST, VALITSEMISEST JA MUU......................LK 3 2. PILDID JA SUGUPUU......................................................................................................LK 7 3. KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................LK 8 Gaius Julius Caesar (perekonnanime klassikaline hääldus oli kaisar, hiljem tsääsar) sündis 13.juuli 100 eKr ja suri 15.märts 44 eKr. Kuud, millal Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Tema nimi koosneb eesnimest (Gaius), sugukonnanimest (Julius) ja lisanimest (Caesar). Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suu...

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus...................................................5 1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6 2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8 2.1. Majanduslik olukord...........................................

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist
Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
Lääne-Euroopa Suurriigid
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
10-klassi konspekt
12
doc

10. klassi konspekt

1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst ­ sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur ­ (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst ­ värviline kujund tasapinnal ­ seinamaal (monumentaalmaal ­ fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst ­ (tegemist ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
146 allalaadimist
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...

Kultuur-Kunst → Kunst
43 allalaadimist
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. ­ 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. ­ 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu ­ teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ­ ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ­ ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport ­ mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus ­ kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...

Ajalugu → Spordiajalugu
39 allalaadimist
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist
Vanaaeg
45
doc

Vanaaeg

MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI ­ IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood ­ saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis ­ arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes ­ aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga ­ hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...

Ajalugu → Ajalugu
178 allalaadimist
Rafaello Giovagnoli-Spartacus
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu ­ gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
517 allalaadimist
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...

Filosoofia → Filosoofia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun