Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I (IAF 0041) Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T
Reverssiivne paraleellaadimisega nihkeregister T trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C Ti+1 Ti T...
docstxt/1303826368135882.txt
Reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. qi qi+1 qi-1 TT TT TT Reset R c T Rc T Rc T c di+1 di di-1 1 & & + + M 1
docstxt/1335970907102303.txt
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus
Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi.
järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest. Trigerid 1. RS-TRIGER (ingl flip-flop) Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S sisendil, mitte neil mõlemal. Trigeril on kaks väljundit: 1. Otsene (Q) - otseseks loetakse kahest sisuliselt samaväärsest väljundist seda, mis läheb loogilise 1 seisu kui seadesisendile S (set) antakse kõrge nivoo (loogiline 1) 2. Reversiivne (Q') - Reversiivne väljund läheb seisu 1 kui kõrge nivoo antakse nullimissisendile R (reset) (PS! Qt on otseväljundi seis enne vasakul toodud S ja R kombinatsiooni realiseerumist. Qt+1 on seis pärast S ja R seisu realiseerumist) Asünkroonseks nimetatakse trigerit, mille sisenditele mingi seisundite kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks. 2
* Kahendloendur- on järjestikulised kahendkoodid. *Kümnendloendur- järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. *Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on
maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. 20. Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubvoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad. 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted. Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud.
Kahendloendur on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. ADRESSEERIMISE VIISID otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas
Kümnendloendur loendab koode 0-9, moodul on 10. St loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. Gray koodi loendur gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. Reversiivne loendur võimaldab loendada nii pos. kui neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandesks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Reaalselt on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikafunktsioon. 2. ADRESSEERIMISE VIISID
peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ..
antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse
peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ..
45.Asünkroonne loendur. Ümberlülitusaeg ei ole samasugune. Kasut indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 46.Sünkroonloendur. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on koguaeg samasugune. Kasutatakse arvutites, andmetöötluses. 47.Ringloendur. Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 48.DAM. Seadis, mis muudab digitaalsignaali analoogsignaaliks. 49.ADM ehitamise idee loenduri ja DAM baasil. 50.Reversiivne loendur. Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. 51.Mis asi on mitte-kahendloendur? 52.ADM-FLASH. 53.Järjestikuse aproksimeerimise printsiip ADM ehitamiseks. 54.TTL-Schottky olemus. Küllastus reziimi vältimisega on võimalik vähendada hilistust. See saavutatakse Schottky dioodide abil. Transistori kollektori siirdega ühendatakse rööbiti Schottky diood
N Kaitselüliti N Kaitselüliti PE PE U1 V1 W1 U1 V1 W1 U2 V2 W2 U2 V2 W2 Joonis 4.2. Vahelduvvoolumasina staatorimähiste täht- ja kolmnurklülitus Reversiivne ehk mõlemasuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.3. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine edasisuunas toimub vajutamisega surunupplülitile SK1, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K1 vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1.1 ja abikontakt K1.2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K1.2 sulgumisele jääb
Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q I+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2
tsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. I I +1 Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q + Q Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, oendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Adresseerimise viisid. 1. otsene adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa operandi aadress kas pika aadressina mällu või lühikekese aadressina
Funktsioon väljendub XOR kaudu. Väljundi uus väärtus sõltub alati eelmise väljundi väärtusest. Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Aadressid näitavad operandide ja resultaadi asukohta põhimälus(pikk aadress) või registrimälus(lühike aadress) Nullaadressiga käsukoodi juures pole aadresse
Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale. Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama Põhimõisteid peab teadma
nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 · loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks.
nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks.
väljalülitatud, 1-sisselülitatud) Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta
*Kümnendloendur loendab koode 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. *Gray koodi loendurid gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus seisnebki selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. *Reversiivne loendur - Loendur, mis võimaldab loendada nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. *Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. *Reaalses elus on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikfunktsioon. 2
suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi- fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9) Väljuv transport 10) Müügijärgne teenindus 11) Tagastuste haldus ehk reversiivne logistika – vale, katkine kaup, jäägid, taaskasutus. 12) Asukoha valik – strateegilised otsused, kus hoida varusid, kui palju peab olema ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne 13) Kommunikatsioon – info edastamine ja haldus, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kulud jne. NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös!
· Keemilised ained toimivad ka otse erütrotsüütidele, muutes nende füüsikalis-keemilisi omadusi · Punaliblede agregatsiooni tulemusena verevool kapillaarsides aeglustub. Verevoolu aeglustumist soodustab ka arterioolide ahenemine, mis omakorda soodustab agregatsiooni. · Kujunenud agregatsiooni aeglustab, histamiin laiendab arterioole ja kiirendab verevoolu kapillaarides, mis soodustab erütrotsüütide massi väljaviimist kapillaaridest. STAASI TAGAJÄRJED · võib olla reversiivne protsess kui põhjuse kõrvaldamisel verevool kapillaarides taastub · Ohtlikud staasid peaajus, südamelihases ja neerukoes võimalik infarkti teke · Krooniline staas parenhüümorganites rakkude atroofia ja sidekoe vohamine, kujuneb organite tihkenemine e. induratsioon · Tagasipöördumatu e. irreversiivne veresoonte seinte ja vere ulatuslikemate kahjustuste korral, verevool kudedes katkeb, tekib nekroos Kahhektiline turse- Kahhektilised e
tähistamine. · Noppimine: (order picking) tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identifitseerimine, saadetise ettevalmistamine (virnastamine, pakkimine) · Väljuv transport · Füüsilise jaotuse juhtimine: lai termin, mis haarab kõike, mis jääb ettevõtte kesklao ja kliendi vahele. Seda käsitletakse ka ühe osana müügitegevusest. · Tagastuste haldus (recycling, returns and waste disposal) ehk reversiivne logistika - vale, katkine kaup, tagastusõigus, jäägid, taaskasutus, garantii jms · Asukohad: strateegilised otsused, kus paikneda, kui palju peab olema ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne Kommunikatsiooni haldus - info edastamine, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kampaaniad, hinnad ... Ballou Võtmetegevused · Võtmetegevusi on 4 ning need esinevad mingil kujul mistahes ettevõttes, mis puutub kokku logistikaga:
6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus 11. Tagastuste haldus ehk reversiivne logistika – vale, katkine kaup, jäägid, taaskasutus. 12. Asukoha valik – strateegilised otsused, kus hoida varusid, kui palju peab olema ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne 13. Kommunikatsioon – info edastamine ja haldus, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kulud jne. NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös!
Kümmendloendur: loendab 0...9, vajab 10 erinevat olekut. Peab olema 4- bitine. 0 0 0 0 algolek 0 0 0 1 peale 1. imp. 10 erinevat olekut 0 0 1 0 peale 2. imp. 0 0 0 0 peale 10. imp. Kolmendloendur: loendab 0...2 0 0 algolek 0 1 peale 1. imp. 3 erinevat olekut 1 0 peale 2. imp. 0 0 peale 3. imp. 179 Loendurid võivad olla: Summeerivad: Lahutavad: Reversiivsed: 000 111 Reversiivne, (reverseeritav) 001 110 loendur loendab ükskõik 010 101 kumba pidi. 111 000 Loendurid võivad olla: Asünkroonsed muudavad olekut kohe info muutusel, trigerid lülitavad järjestikku. Sünkroonsed trigerid lülituvad kõik korraga. Asünkroonne summeeriv kahendloendur. (RIPPLE COUNTER, ) Kõige lihtsam "T" -trigerite alusel. Teeme ,,T"-trigerit ,,JK"- trigerist
arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele. Ehitus: järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Võib koostada kõigi trigeritüüpide baasil. Nullimise sisend saadakse tavaliselt asünkroonsete R- sisendite kokku ühendamisega. - Reversiivne nihkeregister – juhtsisend M määrab nihke suuna - Paralleellaadimisega nihkeregister – algväärtus kantakse nihkeregistrisse paralleelkoodis. Juhtimiseks kasutatakse täiendavat sisendit PL. Sama sünkrosignaaliga juhitakse nii nihet kui ka paralleelset sissekannet. Nihkeregistri üks rakendusi on info teisendamine paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi.
Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 4. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks
Järjestiknihe võib olla paremale või ka vasakule. Näitena on nihe paremale. Nihkeregistreid võb koostada kõgi trigeri tüüpide baasil. Näitena on toodud paremale nihutav register SR trigerite baasil. Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Näitena on toodud reversiivne ( mõlemas suunas nihutav) nihkeregister D trigerite baasil. Juhtsisend M määrab nihke suuna ( M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule). Loomulikult saab kasutada baasina ka teist tüüpi trigereid. Loendurid Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendus-sisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Erandkorras on väljundis järjestikused kahendarvud (kahend loendur). Üldjuhul ei pruugi
protsessor väljund- CPU RAM ROM seadmed Joonis 2.4. Ühissiiniga arvuti struktuur Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas, s. t signaalide vastuvõtt ja väljastamine toimub samu juhtmeid pidi. Selleks kasutatakse kolmeolekulisi kahesuunalisi puhvreid. Joonisel 2.5 on reversiivne andmete edastus siinilt A seadmele B kahesuunalise puhvri abil. Siin A Võimendi 1 Andmed A Andmed B Seade B Võimendi 2 Juhtimine: 0 - suund A >B
Tagastuslogistika kui kontseptsioon tekkis 1970-ndatel aastatel USA-s, kus võeti kasutusele mõisted – vastassuunaline materjalivoog ja korjevoog. Selle all mõeldi kaupade ja pakendite liikumist tarneahelas kliendilt tagasi tarnijale. Tagastuslogistika ehk reversiivne logistika on materjali, pooltoodete ja valmistoodangu ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästiku liikumise planeerimine, realisee- rimine ja kontroll tarbimiskohast lähtekohani taastamaks materjalide väärtust või tagamaks nende nõuetekohast likvideerimist
annaabi.ee 
