Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajami...
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on Internat...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW2 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Projekti töökalender määratletud OK WBS struktuur vähemalt 3 taset OK Gantti diagrammi lisatud, selgelt loetav OK Tööjõu ressursid (vähemalt) = 3 töölist/equipment + 1 Projektijuht OK Ressurside maksumused määratletud ...
KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONNA TOIMIMISE ALLSÜSTEEM MIS TULENEB VALIKUTESTERAOMAND ON KAPITAL JA MUUD RESSURSID MILLE OMANIK ON ERAISIK VÕI ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks
versioone. maksab päris palju. Uuendamine ei maksa Viirusevaba. midagi. On väga viirusetundlik. Mida on uuendatud Muutunud kordades Muutunud Muutunud palju võrreldes eelmiste stabiilsemaks, stabiilsemaks, kiiremaks, tarkvara versioonidega? võimaldab võimsama ressurside kasutamine kogus suurenenud riistvara kasutamist. vähenenud, muutunud tohutult, muutunud Muutunud veidi tavainimesele töökindlamaks välimus "ilusamaks" ning lihtsamaks. on muutunud, ressurside kasutajasõbralikumak nõudlus suurenenud. s.
loovad ja kasutavad. 8. Milles seisneb ettevõtlikkus, milleks on see vajalik? Koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. 9. Mis on ja millest tuleb nappus? Vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Inimestel tekib aina rohkem uusi vajadusi ja kui vajadused on kasutada olevatest ressursidest suuremad, siis loetakse neid ressurside nappuseks. 10. Mida ostaksid kogutud, kuid hetkel vaba 50 euro eest? Millise nähtusega majanduses on tegemist kui see summa tuleks hoopis ootamatu probleemi lahendamiseks kasutada? Ostaksin omale uued jalanõud. See nähtus on alternatiivkulu. 11. Mida tehakse piirprintsiibi puhul? Tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab meie heaolu. 12. Mis on kompromiss? Too näide oma kogemuste põhjal.
mille tooted on väga erinevad ja see töötab mitmetes erinevates tööstusvaldkondades. Firma koosneb mitmest erinevatest oma suunade järgi spetsialiseerunud alajaotistest (osadest). Nendel on olemas autonoomia oma otsustest ja lahendustest omavad oma käsutuses raamatupidajaid ja marketingi töötajaid. Juhtkond tegeleb planeerimisega ja nende alajaotisteste töö koordineerimisega hindab tulemusi. Multidivisjooniline struktuur lahendab 2 peamist probleemi: Ressurside parem jaotus Top-mänedzerite kõrged palgad Positiivsed näited General Electric (Jack Wealce ajal) Hanson (lord Hansoni ajal) Emerson Electric (Charlie Night ajal) British Petroleum (John Broun) Aitäh !!!
Rentimine ja õiguslikud raamistikud, mis moodustavad vara joon. 2 Poliitilised ja suhete kaitsmise süsteemi liisingu protsessis faktorid 2. Majanduslikud tegurid Venemaa turu üle küllastamine õlletehastega Inflatsiooni kasvumäärad Rahvastiku tulude tase Õlletöötlemise maksupoliitika Tarbija nõudluse muutus Vajalikke ressurside hinnad joon. 3 Majanduslikud faktorid 3. Sotsiaalsed tegurid Rahvastiku kasvu määr Elanike sugu ja vanus Haridustase Kultuuritase 4. Tehnoloogilised tegurid joon. 4 Sotsiaalsed
keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkonadele Ühtki toimingut ei tohi lubada enne, kui pole selgitatud selle mõju keskkonnale
valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos. Võttes arvesse nii nõudlust kui ka pakkumist, siis nende abil tekibki turuhind, mis tähendab hinda, mille eest müüjad soovivad müüa just nii palju, kui ostjad osta soovivad. See on hind, mille juures kohtuvad nõudlus- ja pakkumiskõverad. See ongi hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. Hindadel on turumajanduses ka kindlad rollid. Esiteks normivad nad piiratud ressurside kasutamist – mida vähem on mingisugust kaupa, seda kõrgem on tema hind ja vähem tarbijaid ning vastupidi. Teiseks motiveerivad hinnad tootmist – kõrgemad hinnad motiveerivad tootma rohkem, madalad hinnad vähem. Turuhind kujuneb välja nõudluse ja pakkumise koosmõjul ning nii määravadki nõudlus ja pakkumine hinna.
saada kõrgemat palka. Rikastumise võimalus on väike. Enamasti on fikseeritud palk ning palganumbriga kasvab ka riigile makstav maksusumma. Seega ainult palgatööga rikastuda ning finantsilist vabadust saavutada on küllaltki keerukas. Ausalt öeldes ei oskagi kohe kindlalt ennast kumbagi valdkonda sobitada. Mõlemal rollil on justkui potentsiaali, aga praegusel momendil kaldub vaekauss palgatöötaja variandi kasuks algkapitali, vajalike ressurside, ideede ning vajalike isikuomaduste puudumise tõttu.
Koosluste mitmekesisus On mitmeid seletusi. 1. looduses pole homogeenset keskkonna. Isegi näiliselt homogeenne lab katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. 2. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. 3. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. looduslike koosluste sisene mitmekesisus võib tuleneda kõigist ülal loetud heterogeensuse tüübist. tõdemused 1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab s...
külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad
Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa- ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutavate ressurside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a) Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega. Peamiseks põhjuseks on põlevkivist energia tootmine. Kuid oma roll on samuti
2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4. Jäätmekäitlus (Waste management) 5. Haridus ning õppimine (Education and learning) 6. Meditsiin ning eluiga pikkendamine (Medicine and prolonging life) 7. Turvalisus ning terrorismivastane võitlus (Security and counter-terrorism) 8. Uus tehnoloogia (New technology) 9. Geneetika ja kloonimine (Genetics and cloning) 10. Globaalne side (Global communication) 11
5 Tarbimine ja hüvised. Mille kaudu toimub jaotamine ja tarbimine majanduses. Vajaduste rahuldamine Tarbimine on hüviste kasutamine. Vajaduste rahuldamiseks on 3 peamist majandussüsteemi: Traditsiooniline majandus (juhivad kombed ja tavad), Käsumajandus (Riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine), Turumajandus (eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda). 6 Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus. 7 Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad
Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus") sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus") otsedemokraatia vägivallatus Kümme põhiväärtust Ameerikas kogukondlik majandus detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu ökoloogiline tarkus ehk
nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi * Globaalne soojenemine * Happevihmad * Osooni augud * Maailmamere reostumine 21. Fotoperiotism Taimede reaktsiooni öö ja päeva pikkusele nimetatakse fotoperiotismiks
parem elada. Eesti tulevik sõltub ennekõike Eesti oma rahva tegudest, kultuuri hoidmisest ning edasi kandmisest, seega eelkõige noortest. Ajalooski on teada, et noored on suutelised läbi viima suuri muutusi. Ennekõike tuleks käsile võtta oma käitumine ja harjumused. Prügi mite maha visata, selle jaoks on prügikastid. Võimalikult palju prügi viia ümertöötlemisse. Taaskasutusse viimine on loodussõbralikum kui nullist toota, hoiab kokku ressurside pealt ning kindlasti kasulikum ka riigi keskkonna ning kassa jaoks. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama prügiga kaasnevatel probleemidele. Mida rohkme töödeldakse prügi, seda väiksemad on prügimäed. Seega, seda väiksem on saaste. Elektrit tuleks kasutada säästlikult, toast lahkudes ikka tuli ära lasta. Kuigi ühe elektripirni põlemine ei suurenda erisiliselt elektriarved, on see ikka elekter, mis kulub. Eestis saadakse
"Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused: *eksisteerib võimude lahusus *seadused kuuluvad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes *eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Riigi roll ühiskonnas-tagada võrdsus,leevendada vaesust, tagada üldine heaolu Jätkusuutlik inimareng ja ühiskond-majanduskasvust tulenevate hüvede jaotumine võimalikult võrdselt inimeste vahel, ressurside ja keskkonnasäästlik Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste,religioossete,ajalooliste,majanduslike väärtushinnangutega inimesed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed,rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus jm Sotsiaalne kihistumine, näitajateks palk, sissetulek, varanduslik seis,prestiiz
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist.
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas t...
3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8
3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP)
Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt
Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
tipplüli. Näiteks: hunt murrab haige loomad maha, siis ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria – on taimetoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) Näiteks: jänes sööb talvel puukoort. Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon?
toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis.
Igas funktsioneerivas süsteemis valitsevad omad kindlad seaduspärasused kuid neid mõjutavad ka teised süsteemid. Madalama aste süsteem peab arvestama kõrgema süsteemi seaduspärasustega, mis tuleneb süsteemi eesmärkidest. Iga tegutsev ja konkreetset eesmärki omav süsteem peab eesmärgi saavutamiseks looma vastava organisatsiooni. Materiaalse eesmärgi saavutamiseks vajatakse mitmesuguseid ressursse. Ühtlasi need ressursid on tootmisprotsessi sisendiks. Ressurside muutmiseks väljundiks tuleb bioloogilised ja tehnoloogilised süsteemid panna liikuma. See tootmine väljendub tootmisprotsessides, mis peavad toimima kindla korra järgi, neile omaste seaduspärasuste järgi (tootmistehnoloogia). Peale tootmisprotsesside on ettevõttes veel palju teisi protsesse teaduslikud uuringud, marketing, majanduslik arvestus, projekteerimine. Ratsionaalne koostöö loomine, protsesside elementida ja protsesside vahel, peaeesmärgi
-hindu võrreldakse perioodi algne ja lõpne 1.rooma võrreldakse perioodi 5-7% a 2.rooma inflatsiooninäitajaks 10% ja rohkem 3.hüperinflatsioon-järsk hinnatõus 5%kuus MAJ SÜSTEEMI KOOSTISOSAD -loodusvarad(maavarad,nafta,põlevkivi,puit,turvas jne) -inimkApital(ressurss)(ettevõtlikkustahe,tööjõud,oskused,tervis) -kapital-eestis palju( raha,masinad,seadmed,väärtpaberid) INFLATSIOONI TAGAJÄRJED +palkade lasv, tootmise laienemine,laenuvõtjate kasum -hindade tõus, tööpuudus, ressurside valejaotus EESTI KAUPLEMINE EKSPORT -masinad/seadmed -puit/puidutooted -tekstiil/tektsiilitooted -metall/metallitooted IMPORT -masinad/seadmed -transpoordivahendid -metall/metallitooted -toiduained/põllumaj saadused EESTI KAUBANDUSE BILANSS(suhe) -veab rohkem sisse(import) -väliskaubandusbilanss negat -peab rohkem välja viiima(, mitte sisse) -pole metalle, kütust, banaane jne -arenev riik/majkriisi ajal raha vähenenud -tuleviku mõju:raha lähe välja, lõhestab iseseisvust
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus Tehnoloo...
r d n e A Kokku N 0 1 5 3 9 18 a 0 1 5 3 9 18 g 0 1 5 3 9 18 o 0 1 5 3 9 18 r 0 1 5 3 9 18 s 0 1 5 3 9 18 k 0 1 5 3 9 18 i 0 1 5 3 9 18 Kokku 0 8 40 24 72 144 maailma ressurside õbaõiglane jaotus Maander mina mina laeval mängib muusika Lae v Maander
firmast pankrotti vähemalt pooled. Miks see nii on? Esimeseks põhjuseks on see, et algajatel ettevõtjatel pole antud erialal piisavalt kogemusi ning samuti võib neil olla ka puudulik spetsialiseeritus, mis tähendab, et nad pole oma ala spetsialistid ning võivad olla asju puudulikult õppinud. See toob endaga kaasa aga teadmatuse ning kogenematuse, mis pole kindlasti eduka äriidee rajamise märksõnad. Teiseks ning ka üheks tähtsaimaks põhjuseks võib minu arvates pidada ka ressurside puudust ehk otse öeldes raha puudust. Alles alustavatel ettevõtjatel ei pruugi olla palju raha, et enda tulevast firmat reklaamida ning samuti on vaja firma toimimiseks head asukohta, spetsialiseerunud töötajaid, töövahendeid jms mis kõik samuti maksavad. Väga tähtis on hoida kulud madalad ning ressursse mitte valedele asjadele kulutada. Vähese rahaga pole võimalik soovitut realiseerida ning ettevõte ei saa kuidagi toimima hakata.
kasumit ja püsida konkurentsis. 3) Max Weber- nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremini, sest protestantidele on omane ausus, töökus, kokkuhoidlikkus. 4) Emile Durkheim- tema meelest on tööjaotuse põhifunktsioon sotsiaalse solidaarsuse hoidmine. On rõhutanud, et sama ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 5. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid. V: Tunnused: 1) ressurside ülekandmine 2) ½ avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri (haridus, pension) Mudelid: 1) sotsiaaldemokraatlik mudel (Eesti kuulub siia. Kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses) 2) konservatiivne mudel (hüvede ja toetuste puhul arvestatakse inimeste majanduslikku seinukorda, arvestatakse töö panust). 3) liberaalne mudel (kõrge tööhõive ja väga madalad maksud, näiteks Jaapan, USA) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine.
külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Karnivoor kiskja Herbivoor taimetoiduline loom Omnivoor loomaliik kes toitub nii taimedest kui ka loomadest
Ärieetika 1. Olen arvamusel, et firma töötajal on õigus mitte rääkida kliendile teise firma madalamast hinnast ja see ei ole ebaeetiline. Ta peaks andma informatsiooni ainult enda firma toodetest ja hindadest. Kui aga kliendile need ei sobi, siis sellisel juhul ei sa töötaja teda kuidagi aitada. 2. Olles selle firma juhi rollis mina teeks koosoleku ning räägiks töötajatele situatsioonist, mis firmas on. Nimetaks kõiki, kes esile tõstmist väärivad ning kirjutaks kõigile preemia välja (jagades olemasolevat summat võrdseks osadeks). 3. Kui mina oleks osakonnajuhataja rollis, siis mina räägiks sellele töötajale ikkagi vallandamisest ära, paludes seda hoida saladuseks. Minu arvates oleks see selle inimese suhtes aus ning inimlik, kuigi võib-olla ebaeetiline minu kui osakonnajuhina puhul. Kuigi teeks seda juhul kui oleks selles inimeses 100% kindel. Kahtluse juhul jääks ...
d. meetod, mis kasutab optimistliku, realistliku ja pessimistliku hinnangu oodatud töökestvuse määramiseks e. meetod, mis kasutab eksperdi hinnangu oodatud töökestvuse määramiseks Küsimus 7 Mis tegevuse käigus otsustatakse, kas infosüsteem on majanduslikult otstarbekas? Vali üks: a. Riskide identifitseerimine ja hindamine b. Esialgse ajaplaani koostamine c. Ulatuse, teostatavuse ja alternatiivide kirjeldamine d. Ressurside määramine ja ressursiplaani koostamine e. Esialgse eelarve koostamine Küsimus 8 Tööde kestvuse näitab -– Gantt-i diagramm (Gantt Chart), Ei näita tööde omavahelise seose -– Gantt-i diagramm (Gantt Chart), Ei näita tööde kestvused -– Võrgudiagramm (Network Chart), Tööde omavahelised seosed näitab -– Võrgudiagramm (Network Chart) Küsimus 9 Projekti planeerimise käigus tuleb tegeleda: Vali üks või enam: a. Ressurside määramine ja ressursiplaani koostamisega b
1. KVALITEEDIJUHTIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Igal ettevõttel on aeg-ajalt vaja analüüsida oma tegevust. Seda tehakse kas ise või kasutatakse välist abi. Enesehindamise meetodeid on mitmeid, konsultatsioonifirmad töötavad pidevalt välja ka uusi ning täiendavad olemasolevaid meetodeid. Scandic Palace kasutab nt küsimustikku meetodit, mille abil saab tegevusi väga hästi analüüsida. Need koostatakse spetsiaalselt konkreetse probleemi analüüsimiseks (töötajate rahulolu uuring, info liikumine organisatsioonis jne) Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi. See toimib hästi kuna sellega hotell suudab tööprotsessides vigu ennetada ja loomulikult teada saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit. See seisneb mingi majandusnähtuse kajastamises. Maatriksmeetodi kasutamine on väga levinud näiteks kvaliteedijuhtimises. Mudelis on viis kr...
ebaarukas. Ühesõnaga, siis Scwritzer oleks toetanud rohkem inimeste vajadusele ja meie loodusele, aga mitte loomade kannatustele, kuna need kannatused nagu mina sain aru oleksin normaks. Aga muidugi tema vaade nõuab mõõdukat toiduressurside kasutamist toodame nii palju liha, et midagi ei jääks kasutamata, kõik läheks teoks. Muidi läheb niisugune barbaarsus ebaeetiliseks nii loomade kui ka looduse ressurside suhtel ( vesi, energia, loomade toit jne) Olen ka märganud, ja see oli nagu üllatus, et taimetoilased rohkem pööravad tähelepanu sellele, et" keegi ei oleks näljane", taimeoitlaste peamise veendumus kõõgiviljade ja juurviljade tootmine on majanduslikult tulunduslikum, rohkem rahvast saavad toitu, kasutame vähem ressurse nende kasvatamiseks ( seega järeldame, et rohkem raha tootmise protsessist läheb omaniku taskusse) . Noh mis eetikast on niisuguse lähenemisega juttu?!
Majapidamised kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid; Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss) Toodete ja teenuste turg vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Patent seaduslik ainuõigus kasutada toodet või ideed kuni 20 aastat Autoriõigus originaalse loometöö autori ainuõigus müüa või paljundada oma töid Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma
Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. Liigisisene konkurents – võitlus ressursside pärast sama liigi esindajate poolt. Liikidevaheline konkurents – võitlus ressurside pärast eri liigi esindajate poolt. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Pindmine äravool – sademete äravool
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötam...
Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest 18-aastastest lastest. Võrreldest 2007. Aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust pole toimunud. Absoluutseks vaesuseks on kogu pere sissetuleks, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu, kuid absoluutse vaesuse piiriks on elatusmiinimum, mille aluseks on vajalikuks peetav minimaalne ressurside tase ( toit,eluase jms). Absoluutne vaesus näitab rahalist puudust, mis on tervist ja toimetulekut ohustav. Absoluutselt vaene on laps, kes elab albsoluutses vaesuses olevas peres. 2011 aasta andmete järgi elas absoluutses vaesuses ligi 9,5% (23 000) alla 18-aastastest lastest. Kolmandaks saab vaesust uurida materiaalse ilmajäetuse kaudu. Materiaalne ilmajäetus on rahalistest piirangutest tingitud puudujääk pere elutingimustes,
Need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Nt mootorkütuse aktsiis suunatakse taristusse 28. Mida teha kui majandus on depressioonis/ülekuumenenud? Tuleb piirata tarbimist, nt võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi/raha pakkumist; soodustada hoiustamist 29. Pensionireformi sisu 30. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusala Hüvitise saaja kaasatakse rahaliste ressurside kogumisse; hüvitist makstakse ainult sellele, kes on teinud sissemakseid; Tervisekindlustus- kõik maksavad kindla % palgast, kuid teenuseid pakutakse võrdselt; 31. IAI- inimarengu indeks ehk elukvaliteedi näitaja 32. Heaoluühiskond ja sotsiaalpoliitika mudelid Heaoluriigis kulutatakse suur osa tuludest sots poliitikale SOTSIAALDEMOKRAATLIK (paks LIBERAALNE (õhuke riik) riik)
TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal
2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli on just ressursside piiratus liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 4
8. Pakkumine. Millised seoseid iseloomustabm kuidas seda väljendatakse (+graafiline esitlus) Pakkumine on seos toote/teenuse hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajaperoodil müüa. (pakkumisseadus)Mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on tema pakutav kogus. Hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks. 9. Toote/teenuse kogupakkumist mõjutava tegurid.+ näide Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tehnoloogia tase · Ressurside hinnad, mis on antud toote tootmiseks vajalikud · Pakkujate arv · Pakkujate ootused · Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad · Maksud ja subsiidiumid ?? · Keskkonnatingimused · Toodangu omahind ?? Näide: 10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)?? Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
