c) 15; d) 20. 9) Mis asi on jooksevkonto? a) pangakonto eraisiku või ettevõtte jooksvate tehingute sooritamiseks; b) maksebilansi osa, mis sisaldab ülevaadet kaupade ja teenuste ekspordist ning impordist; c) maksebilansi osa, mis sisaldab infot investeeringutest ja laenudest; d) summad, mis automaatselt kontole jooksevad. 10) Millised tagajärjed on, kui jooksevkonto on negatiivne? a) riigi majandus sõltub üha enam väliskapitalist; b) riigi välislaen suureneb; c) keskpanga reservfond väheneb; d) kõik siin loetletud vastusevariandid on õiged.
Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 60860 võlgnevus hankijatele 10330 Debitoorne võlgnevus 100 Reservfond 12000 Põhivara 10000 Kokku 72730 Kokku 72730 Bilansimaht 72 730 kr Ülesanne 4 1. Tekkepõhine raamatupidamine - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande
Evolutsioonilised muutused tuhandetes aastates, liigiteke ja kohastumuste muutused ii. Piiride muutus 1. Suureneda, nt. Mahajäetud põllumaade iseeneslik metsastumine, maismaa kerkimine ja selle taimestumine 2. Vähenemine, nt. Järvedes veetaseme alandamine, soode kuivendamine iii. Aine ringe keemiliste elementide tsükliline liikumine eri vormides eluta keskkonna ja elusorganismide vahel, korduv 1. Reservfond atmosfääris, nt. Süsinik, lämmastik, hapnik; häirimiseks tuleb rakendada märkimisväärseid pingutusi, aga inimesel on õnnestunud süsinikuringe tasakaalust välja viia massilise fossiilsete kütuste kasutamisega 2. Reservfond on litosfääris suhteliselt väike ja mobiilne ja tasakaalu on lihtne rikkuda, nt. Fosfor, väävel; fosgoriringe on pesemisvahenditega tasakaalust välja viidud iv
hiljem jälle maa pinnale. Bioloogilise aine ringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet , muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineks, süsinikdioksiidiks, veeks ja palju muudeks millest hiljem tekib uus elusaine. Biokeemiline tsükkel osa looduse aineringest , ainete liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Ainete ringis eristatakse veel: Reservfond suur hulk aeglaselt liikuvaid aineid, peamiselt mittebioloogiline komponent (turmas,mullas ladestunud ained). Liikuv ehk vahetusfond vaiksem, aktiivsem osa ainest, mida iseloomustab kiire ainevahetus organismide ja nende vahetu keskkonna vahel. ( kõige olulisem osa on väikese ulatusega. Taimed, muld mis laguneb võetakse koheselt uuesti kasutusele). Gaasiline tsükkel reservfond on atmo- ja hüdrosfääris (C, O, N).
tervishoidu 3. haridusse 4. korrakaitsesse + transpordile, sidele, riigikaitsesse, riigivalitsemisele. Eelarve raha kulub ka hishvedele e. kigele sellele, mida me kasutame iga pev, ilma selle eest konkreetselt maksmata nt. tnavavalgustus, teede korrashoid vms. Riigieelarve tasakaal tulud ja kulud on vrdsed. Defitsiidiga eelarve kulud on suuremad kui loodetud tulud. Lisaeelarve tekib siis, kui tulud on prognoositust suuremad, kasutatakse ettengematuteks kulutusteks. Valitsuse reservfond n.. tagavararaha, ka ettengematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e. lal pidada. Otsesed maksud: Tulumaks inimese tuludelt On 2 erinevat maksustamisssteemi progresseeruv e. astmeline tulumaks - teenid rohkem, maksad rohkem ka tulumaksu, proportsionaalne kigil maksumaksjatel on hesuurune tulumaks. NB! Eestis 2011.a. 21% tuludelt. NB! Tulumaks annab kige rohkem riigieelarvesse. Vetakse otse inimese tuludelt (nimetatakse kas fsilise isiku vi ksikisiku tulumaks).
riigieelarve on tulude ja kulude plaan, mille koostab valitsus. Eelarve võetakse vastu riigikogu poolt teise kalendrikuu lõpus. See on kalendriaasta põhine. Kohalik eelarve võetakse vastu 3. kalendrikuu lõpuks. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed tulud riigieelarvesse tulevad eelkõige maksudest, riigilõivust ja riigivara müügist, rendist jne. Suuremad kuluartiklid on riigikaitse ja julgeolek, haridus ja sotsiaalteenused. Riigi eelarves nähakse ette ka valitsuse reservfond. Eelarveaasta kestel võidakse koostada ka lisaeelarveid, aga ainult juhul kui tulusid on kuludest rohkem. Puudujäägiga eelarve on defitsiidiga eelarve. Turg on niisugune majandusliku elu korraldus, mille puhul ostjad ja müüjad vahetavad raha vahendusel pidevalt kaupu ja teenuseid. Turgu reguleerivad nõudus, pakkumine ja turutasakaal. Turutasakaal tekib pakkumise ja nõudluse koosmõjul. See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse.
Investeeringud 3510,5 välisriikidesse -100,9 + Eestisse 3611,4 Laenud -122,3 laen teistele riikidele -1 482,6 + Eesti riigi välislaen 1 360,3 Reservfond -1216,9 + puudujäägi katmine reservfondist ülejääk reservfondi -1216,9 Vead ja täpsustused 256,9 Küsimused: 1. Mis asi on jooksevkonto?............................................................................................................... 2. Miks on Eestil jooksevkonto puudujääk?....................
laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust ,7,5 miljardit eurot kulud-sotsiaalne kaitse,tervisehoid,haridus,kultuur,riigikaitse-ja julgeolek,valitsemiskulud. kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest.7,7 miljardit eurot , koostamine-aluseks on eelmise aasta riigi eelarve, riigi prioriteedid ja rahvusaheline majandus olukord., tasakaal-et riik toimiks, ei tekiks ohtu riigi julgeolekule ja kodanike turvamisele., eelarve defitsiit-kui palju on ostjad nõus toodet ostma rohkem antud hinnaga, kui müüjad müüma puudujääk, võta laenu või kärpida kulusid. ja ülejääk, lisaeelarve-võetakse vast kui tekib eelarve ülejääk, 9
Aluseks eelmine aasta, majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Ministeerium esitab soovid. Valitsus koostab. Eelarve projekt saadetakse riigikogusse. Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk eelarveaasta on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada
2012- kulud 6,6 milj, tulud 6,1 milj. Tähtsus: raha jagadakse nendese valdkondadesse, kus seda vaja on ja keegi ei jää ilma ega saa liiga palju, saab jälgida kulude ja tulude vahekorda, tasakaalustamine väldib riigi pankrotti minekut ja paneb riigi erinevad süsteemid toimima. Eelarvel on kaks poolt: · - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded).
Ühe või teise põhimõtte mittejärgimine võib esile kutsuda ühistu majandusnäitajate kiire languse ning halvemal juhul ühistu lagunemise. Millised on 21. sajandiks heaks kiidetud rahvusvahelised ühistegevuse põhimõtted? a) Kontroll: hääletavad kliendid-omanikud demokraatlikkuse alusel (üks liige, üks hääl); avatud liikmeskond b) Omandiõigus: osakapital kogutakse üldjuhul klientidelt-omanikelt; mingi osa kapitalist ühisomandis (jagamata reservfond); hääleõigusega osakute arv piiratud c) Tulud ja nende jaotamine: puhaskasum jaotatakse klientide-omanike vahel tagasimaksetena proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi d) Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus. Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand
Kulud riigieelarvest (ehk millele riik raha kulutab): * sotsiaalsfäär * tervishoid *haridus * korrakaitse * transport, side jne. Riigieelarvest läheb raha ka ühishüvedeks. Ühishüved - kõik see mida me kasutame iga päev konkreetselt selle eest maksmata nt. tänavavalgustus, teedeparandus Defitsiidiga eelarve tulusid laekus vähem kui planeeriti Lisaeelarve moodustatakse siis, kui tulusid laekus rohkem. Kasutatakse ettenägematuteks kulutusteks. Valitsuse reservfond planeeritakse eelarvesse sisse ja on n.ö. tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e. end ülal pidada. RIIKLIKUD maksud: KOHALIKUD maksud: OTSESED KAUDSED *üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada- *töötuskindlustus 2,8 % alkoholilt, mootori- *paadimaks
Müügile antud aktsiatest müüs firma 80 tükki seadmete eest, mis võeti arvele põhivarana. Seadmete hinnaks eksperdi poolt hinnati 5000EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli 4000 EEK. D: Materiaalne põhivara 5000 EEK K: Aktsiakapital 4000 EEK K: Ülekurss 1000 EEK 44. Kasumijaotus AS-i üldkoosolekul võetakse vastu 200X a. Kasumi jaotuse otsus. Otsustatakse aruandeaasta puhaskasumist, mis on 50 000 EEK, moodustada äriseadustiku sätetest tulenevalt kohustuslik reservfond 2500 EEK (5% aruandeaasta puhaskasumist). Dividendidena välja maksta 14 250 EEK, eraldada fondiemissiooni reservi 23 750 EEK ja jaotamata kasumise 9500 EEK D: Aruandeaasta kasum 50 000 EEK K: Kohustuslik reservkapital 2500 EEK K: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK K: Fondiemissiooni reserv 23750 EEK K: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9500 EEK Seejuures kantakse dividendidelt pärast väljamaksmist üle tulumaks s.o. 26% brutodividendilt 14250*26/74=5007 EEK D: Tulumaksukulu 5007 EEK
raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid: Progressiivne keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega
Kuna ärikasumi arvutamisel on rendi j a liisingumaksed juba arvesse võetud siis tuleb ärikasumit nende suuruse võrra korrigeerida. Mida väiksem antud kordaja on seda suurem on kreeditoride ja lihtaktsionäride risk. Kui kordaja on liiga madal võib tekkida firmal raskusi fikseeritud kulude katmisel. Kui tulud vähenevad, satub firma pankrotiohtu. Kui katekordaja on kõrge siis võib oletada, et firmal on finantsraskuste puhuks moodustatud reservfond. Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis on selle näitaja suurus keskmiselt 0,43. 5. Tasuvuse analüüs Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna
erinevatele turustuskanalitele jmt Turunduskommunikatsioonreklaamikulud, müügitoetus, müügiorganisatsioon, avalikud suhted jmt Kindlasti tuleks arvestada ka müügiorganisatsiooni kuludega, tellimuskuludega, jaotuskanalite kuludega jmt. Samuti aga ka nende võimalike kulutustega, mis võivad kaasneda tagastatavate toodetega. Turunduse eelarve juures võiks välja tuua ka selle: Millal kulutada? Ajaline jaotus? Millele kulutada? Palju kulutada? Reservfond eriolukordadeks? Väga hea oleks mainida ka seda, kust üldse tulevad turunduse finantsvahendid? Kui suured nad on? Kas ja millest nad on sõltuvuses? Kindlalt paika pidavaid eelarveid on pika aja peale suhteliselt raske koostada, kuid hea oleks välja tuua võimalikud lahendused. Eeskujuks võiks võtta kasvõi möödunud perioodide protsentuaalsed näitajad ning püüda nende alusel ennustada. Samas ei tohi aga ära unustada seda, et kõiksugused
munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi (ülikoolid jt), ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. Investeeringute jaoks avatakse eraldi kulude kontod. Ka eelarveväliste fondide jaoks avatakse eraldi eelarveväline konto. Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud
III Aktivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2
soodustused erinevatele turustuskanalitele jmt Turunduskommunikatsioonreklaamikulud, müügitoetus, müügiorganisatsioon, avalikud suhted jmt Kindlasti tuleks arvestada ka müügiorganisatsiooni kuludega, tellimuskuludega, jaotuskanalite kuludega jmt. Samuti aga ka nende võimalike kulutustega, mis võivad kaasneda tagastatavate toodetega. Turunduse eelarve juures võiks välja tuua ka selle: Millal kulutada? Ajaline jaotus? Millele kulutada? Palju kulutada? Reservfond eriolukordadeks? Väga hea oleks mainida ka seda, kust üldse tulevad turunduse finantsvahendid? Kui suured nad on? Kas ja millest nad on sõltuvuses? Kindlalt paika pidavaid eelarveid on pika aja peale suhteliselt raske koostada, kuid hea oleks välja tuua võimalikud lahendused. Eeskujuks võiks võtta kasvõi möödunud perioodide protsentuaalsed näitajad ning püüda nende alusel ennustada. Samas ei tohi aga
Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve kinnitab riigikogu. 1. märtsiks peab kinnitatud olema. Kui selleks ajaks pole suudetud vastu võtta, siis president on sunnitud laiali saatma ja uued valimised korraldama kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Negatiivne eelarve- aasta jooksul vähendatakse eelarve kasvu. Sisemajanduse kogutoodang (ehk koguprodukt) (SKT ehk SKP) Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk SKP) hõlmab ainult riigi enda
mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Riigieelarve - plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvel on kaks poolt: Kulude pool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. Tulude pool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust SKP (Sisemajanduse koguprodukt) - aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus Arvesse võetakse vaid lõpptarbimisse läinud maksumust mida ei kasutata ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.
tasandis talletatakse 10% eelmise tasandi energiast, ülejäänud hajub. Ökoloogilisest reeglist tulenevalt: 1. Toiduahelad ei saa olla väga mitme lülide arvuga, 2. Iga eelneva lüli biomass peab oluliselt ületama järgmise lüli biomassi. II aineringed- elementide pooleldi suletud isloomuga ringlus abiootilise ja biootilise keskkonna vahel. Aineringeid saab jagada kahte gruppi: A.) aineringed millel on suur reservfond atmosfääris v hürdosfääris ning milles elemendi oksüdatsiooni aste muutub- neid aineringeid saab inimtegevus mõjutada väga suurte väljapaisatavate koguste ja pika aja jooksul. Nt: süsiniku (mingilmääral ka lämmastiku) ringe. B.) aineringed, millel on väike reservfond (peamiselt litosfääris), aineringe käigus ühendi oksüatsiooni aste üldiselt ei muutu, juba üsna väike inimmõju võib põhjustada 83
teenitud töötunnid, riiklikke pühi arvestades. EKE NORA poolt välja antud üksushinnetes töötasu koosseis Töötasu 100% (110 kr/h) Sealhulgas: -töölise töötasu 33,00 kr/h - väiksemad abitööd 3,00 kr/h - üksikisiku tulumaks (26/36 kr) 9,36 - sotsiaalne maksumus (20% 45,36 kr/h) 9,07 - tervisekindlustus (13% 45,36) - 5,90 KOKKU -60,33 Adminkulud ja kommertskulud -puhkusetasu reservfond -6,00 kr - adminkulud (-35%) - 38,17 kr/h KOKKU -44,17 kr/h KOKKU KULUD -104,50 kr/h -.......... (~5% 110 kr/h) -5,5 kr/h KOKKU -110 kr/h Lk 34 (1. pool) Kogus Hind Summa Glas
riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: · kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena,
1. toiming (+) 4. toiming (-) 4. toiming (-) 2. toiming (+) AKTIVA KONTO PASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit 3. toiming (+) 1. toiming (-) 2. toiming (-) 3. toiming (+) 21 1. toiming toodi kassasse arvelduskontolt raha. 2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan
Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest Eelarvel on kaks poolt: - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena,
Vabariigi Valitsuse reserv (ü) 77 812 421 77 812 421 0 0 0 0 77 812 421 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond (a, ü) 62 000 000 62 000 000 0 0 0 0 62 000 000 Jagu 1. RIIGIKANTSELEI haldusala RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 90 321 259 302 098 941 200 89 077 961 0 0 90 321 259
annaabi.ee 
