. . . . . , : , , . 2 - . 4 - , 6 , , , .. 3-4 - , - 7 : , , , , üleminek tahtmatult tahtlikule materjali meeldejätmisele ja reprodutseerimisele toimub vanuses 4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini
Autoriõigus kehtib kogu autori eluajaja 70aastat pärast tema surma Isiklikud õigused Õigus teose autorsusele Õigus autori nimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele Õigus teos tagasi võtta Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist Varalisedõigused Õigus teose reprodutseerimisele Õigus teose levitamisele Õigus teost avalikult esitada Õigus teost tõlkida 1 Õigus teha teosest kohandusi Õigus teost üldsusele edastada Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks Õigus koostada ja välja anda teostekogumikke Õigus teoseid üldsusele näidata Teose vabakasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
Abstraktne-assotsiatiivne tüüp Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju
toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on faktiteadmistele, mälule ja reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad. Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud
õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Autori varalised õigused Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad: õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise); õigus teose levitamisele; õigus teost avalikult esitada; õigus teost tõlkida; õigus teha teosest kohandusi; õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke; õigus teost üldsusele näidata või edastada; õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks. Juriidiline isik ja autoriõigused Advokaadibüroo Borenius hinnangul näitab Soome Riigikohtu lahend 3-2-1-155-11, et
võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 22. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi: Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele. Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil: a) difuusne haridus - mis toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. b) kodune haridus c) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused. 23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu
poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 21. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele. Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil: a) difuusne haridus - mis toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. a) kodune haridus - a) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused.
muude formaalsuste täitmist. 7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. 8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus, kunsti ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid. Autoriõigus on autori isiklike õiguste kogum – õigus autorinimele, teose avaldamisele, reprodutseerimisele (taasesitamisele, paljundamisele), levitamisele, puutumatusele ja tõlkimisele, tasu saamisele teose kasutamise eest. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 9. Isiklikud õigused (12) õigus autorsusele; õigus autorinimele; õigus teose puutumatusele; õigus teose lisadele;
saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. Paraku ei loe modernistlikele mõttemallidele toetuv massikool situatsioone ning õpilaste kogemusi ja läbielamisi nii oluliseks, et keskendada neile kooli arendamisel tähelepanu (Miettinen 1990). Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus. Inimest käsitletakse koolis kui toorainet haridusmasinavärgi tarvis, keda tuleb programmeerida, selekteerida, kontrollida, mõõta. Koole võib nimetada ka haridustööstuse kogemusvaesteks jaamadeks (Ziehe 1996, Sahlberg 1998, Rinne & Salmi 1998, Groddeck&Garlichs 1978). Kooliõppimist võib võrrelda pika viibimisega kalmistul, kus loetakse nekrolooge suurmeeste saavutustest. Õpilase osaks on olla nende dialoogi vaikne ärakuulaja (Ruus 2000).
kehtestatud varalised õigused. Autori varalised õigused on tõeline äri objekt. Neid võib nii loovutada (sisuliselt müüa) kui ka anda luba ehk litsents nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Kauplemise esemeks võivad olla kõik autoriõiguse seaduse paragrahvis 13 ettenähtud varalised õigused oma kogumis või üksikud varalised õigused eraldi. Olulisemad autori varalised õigused on järgmised (AutÕS § 13): 1) õigus teose reprodutseerimisele (reproduction right). Reprodutseerimine tähendab koopiate tegemist. Seega on tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või koopiaid. See on põhiline autorile majanduslikku kasu tagav õigus. Reprodutseerimine hõlmab kõiki kopeerimise viise analoog- või digitaalses vormis. Reprodutseerimiseks on näiteks raamatu trükkimine, kõne või laulu salvestamine, nendest salvestistest koopia tegemine, failist koopia (sealhulgas
Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma Patendiametile määratud suuruses riigilõivu vastava registritoimingu eest. Õiguste kaitse EL-i kaubamärgi rikkumise korral. 3 3 Autoriõiguse küsimused Autori isiklikud ja varalised õigused. Varalised õigused (AutÕS §13): teose reprodutseerimisele, õigus teha kohandusi/töötlusi, õigus teose kättesaadavaks tegemisele. Isiklukud õigused (AutÕS §12): Puudutab autori nime ja nimega seotuvaid õigusi, autorluse õigused. Õigus autori au ja väärikusele. Autorilon õigus tagasi võtta, tingimusel et kulud peab ise hüvitama. Praktika puudub. Millised õigused on aegumatud? Tööstusdisainilahenduse autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi autori mittevaraliste õiguste küsimustes. Patentsuse kriteeriumid
arvutus- või teisendusviga). Eksete äratundmise kriteeriumid on kahte liiki: (a) statistilised (formaalsed) (Statistiliste kriteeriumide abil saab eristada arvuliselt palju erinevate katsetulemuste erinevuse statistilist olulisust (vastava erinevuse/ekse esinemistoenaosuse hindamise kaudu). (b) mittestatistilised (sisulised, need eelistatavad) (Mittestatistilised /sisulised kriteeriumid viivad kahtluse korral katseandmete kogumise tingimuste reprodutseerimisele ja võimalike vigade/rikete tagantjärgi identifitseerimisele (näited elektroonikajm mõõtmistest). Kui sisulisi kriteeriume saab rakendada, siis järeldused on üsna selged. Ent sageli sellist tagantjärgi-selgitamist ei õnnestu rakendada.) Aegridade analüüs Sageli tekib vajadus kirjeldada ajas kulgevaid protsesse, milles sisalduvad juhuslikud komponendid ja häiringud (nt sademete hulk päevas, koormus energiasüsteemis, aktsiakursid, ..). Selliste protsesside
aiakunstis. Kaasaegses infoühiskonnas puutuvad vähesed kokku "päris loodusega". Asulakeskne elukorraldus soosib asulakeskseid tegevusi. Inimesel jääb üha vähem aega olla loodusmaastikus. Inimene ühelt poolt vajab loodust, teiselt poolt ei oska ta, sattudes loodusesse, enam seda "keelt lugeda" ning seetõttu sümboliseerivad haljasalad paljude jaoks loodust. Kaasaegse maastikukujunduse üheks peaeesmärgiks on vihjamine loodusele, mitte aga looduse reprodutseerimisele. Kujunduslikult polegi maastiku kopeerimine eesmärgiks: mistahes kunstis väljendub tegelikult kunstniku mulje sellest, mida ta näeb või tunnetab. 3. Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad Kompositsiooni ühtsuse huvides valitakse objekti kujundamiseks teatud sarnaseltmõistetav vormikeel. Efektsed ning rikkalikult kaunistatud detailid ei korva kehva kandvat üldideed või selle puudumist, seepärast on väga oluline leida kogu kujundust kooshoidev kandev idee,
4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused: Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: 1) õigus teose reprodutseerimisele. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil; 2) õigus teose levitamisele; 3) õigus teose tõlkimisele; 4) õigus teose töötlemisele; 5) õigus teoste kogumikele; 6) õigus avalikule esitamisele; 7) õigus teose eksponeerimisele; 8) õigus teose edastamisele; 9) õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele;
esitamiseks (õigus teose avalikustamisele); 7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele); 8) õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); 9) õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist ehk võimalus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Autori varalised õigused: õiguse teose reprodutseerimisele- tähendab koopiat tegemist. Seega on tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või koopiaid. See on põhiline autorile majanduslikku kasu tagav õigus. 4 Õigus teose levitamisele - teost ei kopeerita reeglina lihtsalt niisama, vaid selleks, et selle teose koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia
Organisatsiooni väljaantud põhimõisted seletavas sõnastikus on piraatlust määratletud kui ,,avaliku teoste või fonogrammide ilma vastava loata reprodutseerimine mistahes viisil avaliku levitamise eesmärgil, aga samuti ka teise isiku raadio- või telesaate loata taasedastamine" 1 Piraatluse mõiste tuleb avada nende autori õiguste pinnal, mida rikutakse. Piraatluse puhul toimub teose ebaseaduslik reprodutseerimine. Seega rikutakse autori õigust teose reprodutseerimisele. Lisaks reprodutseerimisõigusele rikutakse tavaliselt ka õigust teose levitamisele. 2 2.1 Piraatluse liigid Teose ebaseaduslik reprodutseerimine saab toimuda mitmel kujul. Nendeks on ebaseaduslik koopia tegemine (näiteks CD või arvutiprogrammi kopeerimine ärilisel eesmärgil) ja teose avaliku esituse ebaseaduslik salvestamine ehk bootlegging. Ka 3
õigus teos tagasi võtta Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad: õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele õigus teose levitamisele õigus teost avalikult esitada õigus teost tõlkida õigus teha teosest kohandusi õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke õigus teost üldsusele näidata või edastada õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks 9. Kes võib olla teose autoriks? Teose autoriks võib olla ainult füüsiline isik
Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused on järgmised : õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise nagu näiteks kopeerimine, allalaadimine, üleslaadimine, printimine, salvestamine, pildistamine, skaneerimine jne.); õigus teose levitamisele ( koopiate müümine üldsusele ); õigus teost avalikult esitada/eksponeerida ( näiteks kunstigaleriis fotode eksponeerimine, näidendi esitamine publikule või CD mängimine kaupluses või restoranis) ; õigus teost tõlkida;
samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest...".37 35 Autoriõiguse seadus § 12 lg 1. 36 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 30. 37 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 39. 20 Autori varalised õigused on sätestatud AutÕS § 13: 1. Autoril on õigus teose reprodutseerimisele ehk õigus teha koopia teosest või teose osast mis tahes vormis ja mis tahes viisil. Autoril on õigus lubada või keelata oma teose kopeerimist; 2. autoril on õigus levitada oma teost või selle koopiat; 3. õigus teost avalikult esitada 4. autoril on õigus teha teosest kohandusi. 5. Kui eesti või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mis tahes zanris
mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisega, seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel. Õppimine rajatakse üksikute, ettemääratud faktide, teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik erinevaid valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja vajadusel reprodutseerib. Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, tema tegevus on oluline, sest ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Seega asetab biheivioristlik
parandada (õigus teose täiendamisele); 36 5.05.2016 Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 8) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused Autoril on õigus lubada ja keelata: 1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele) 2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele) Varalised õigused Autoril õigus lubada ja keelata: 3) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele); 4) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele); 37 5.05.2016 Varalised õigused
õigus teose täiendamisele, õigus teos tagasi võtta, õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused sisalduvad autori ainuõiguses (exclusive right) igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Need õigused on õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose tõlkimisele, õigus teose töötlemisele, õigus teoste kogumikele, õigus avalikule esitamisele, õigus teose eksponeerimisele, õigus teose edastamisele, õigus teostada oma arhitektuurne, disaini-või tarbekunstiteose jms projekt. Teose avalik esitamine ja edastamine võib toimuda ainult juhul, kui seda korraldav isik on saanud eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Autoril on õigus saada tasu
kohustatud kasutajatele hüvitama kahju, mis selle tagajärjel tekib. Mõned isiklikud õigused isiku olemine teose autoriks (teose autorsus), autori nimi, autori au ja väärikus ning teose pealkiri on kaitstud tähtajatult, s.t need ei lõpe ega lähe üle pärijatele.18 Varalised õigused on üleantavad või litsentseeritavad, seda üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta. Varalised õigused:19 · Õigus teose reprodutseerimisele. Autor võib teha oma teosest nii mitu koopiat kui ta heaks arvab. · Õigus teose levitamisele - õigus levitada oma teost ja selle koopiaid üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel, s. o. teost laenutades, rentides, üürides jne. · Õigus importida oma välisriigis avaldatud teose koopiaid nende üldsusele levitamise eesmärgil.
7. Õigus teose täiendamisele - oma avalikustatud teost täiendada ja parandada. 2 8. Õigus teos tagasi võtta - nõuda teose kasutamise lõpetamist. 9. Õigus kõrvaldada autorinimi - nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. 1. Õigus teose reprodutseerimisele - Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. 2. Õigus teose levitamisele - Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. 3
olevad ideed ja põhimõtted. [RT I 2000, 78, 497 jõust. 22.10.2000] Varalised õigused (1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: 1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil; 2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine
reaktsioonide omandamist. Hüvitus jäljendajaile näitas, et kõik jäljendajad olid need reaktsioonid omandanud. Sotsiaalse õppimise puhul saab rääkida mitmete protsesside toimumisest. Sotsiaalne õppimine saab toimuda, kui jäljendatavale käitumisele (1) tähelepanu pööratakse. Käitumist, millele tähelepanu pöörati, ei saa reeglina kohe ära õppida, vaid see tuleb esmalt (2) meelde jätta. Alles hiljem saab asuda selle (3) reprodutseerimisele, mis on samm- sammuline protsess ja võib vajada palju kordusi ning viimistlemist. Kui jäljendatav käitumine on omandatud, jääb küsimus, kas õppija selle oma käitumiste repertuaaris ka säilitab. Bandura arvates on siin otsustav tähtsus enesekinnitusel. Enesekinnitus põhineb enesele püstitatud käitumisnormide alusel iseenesesse hüvitaval või karistaval viisil suhtumisse, mis on oma olemuselt (4) motivatsiooniline protsess.
annaabi.ee 
