Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile (0)

3 HALB
Punktid
Füüsika kontrolltöö
1. Mõisted
Alalisvoolelektrivool , mille tugevus ja suund ajas ei muutu.
Valentselektronid – metalli aatomi väliskihi elektronid – laengukandjad.
Juhtivuselektronid – valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses.
Laengukandjate kontsentratsioon – suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus.
Elektrivool – laengukandjate suunatud liikumine.
Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom)
1 oom – juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A.
eritakistus – näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.
Takistuse temperatuuritegur – näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra.
Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri.
Kriitiline temperatuur – temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks.
Elektrivoolu töö – elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh)
elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes.
Nimivõimsus – (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia.
nimipinge – pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele)
1W – juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd
1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW
2.Elektrivoolu tekkimise tingimused:

3.Takistuse sõltuvus:
  • Suurendades juhi pikkust on juhi takistus R võrdeline tema pikkusega l
  • Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S
  • Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus.

4. Juhtide ühendusviisid:
  • Jadaühendus:
- U=U1 + U2
- I =I1=I2
- R=R1+R2
  • Rööpühendus
- U=U1=U2
- I=I1+I2
- 1/R =1/R1 +1/R2
  • Segaühenduse korral vaatame erinevaid vooluringi osasid eraldi.

5.Ühendamine
  • Takisti ühendatakse nii rööbiti kui ka jadamisi.
  • Reostaat ühendatakse rööbiti
  • Ampermeeter ühendatakse jadamisi
  • Voltmeeter ühendatakse rööbiti.

6. Voolutugevus sõltub selle liikumise keskmisest kiirusest ja laengukandjate kontsentratsioonist ja pingest . (mida suurem on seda suurem kontsentratsioon)
7. Metallide takistus sõltub juhi pikkusest, juhi ristlõikepindalast, temperatuurist ja ainest.
8.Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus/eritakistus suureneb.
9. Elektrivoolu töö kütteseadmes või elekrilambis.
  • Voolu töö ainsaks tulemuseks on soojuse eraldumine
  • Lambi korral mjuutub osa soojust valguseks.
  • Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed.

10. Elekrivoolu töö elektrimootori korral
  • elektrivoolutöö ei lähe enam ainult soojuseks, vaid tehakse elektrivoolu arvel ka mehaanilist tööd.
  • Töövool valitakse nii, et eralduv soojus ei põhjustaks ülekuumenemist.

11. Ülijuhte kasutatakse hetkel ülijuhitavate elektromagnetite näol, nendega saab tekitada ülitugevaid elektrivälju. Tulevikus – ülijuhtivad elektriliinid , võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel.
12.Seadused
  • Ohmi seadus – Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U
  • Joule – Lenzi seadus – elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga , juhi takistusega R ja voolukestusega t Q=I2 Rt
  • Jadaühenduse seosed
- Jadaühenduses läbib kõiki takisteid sama vool( I =I1=I2)
- Jadaühenduse korral võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga (U=U1 + U2)
- jadaühendus kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga ( R=R1+R2)
  • Rööpühendus seosed -
- Rööpühenduste korral on kõikidel takistitel sama pinge (U=U1=U2)
- Rööpühenduse korral võrdub kogu vooluringi läbiv vool üksikuid takisteid läbiva voolu summaga (I=I1+I2)
- Rööpühenduse kohutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga (1/R =1/R1 +1/R2)
  • eritakistuse arvutusvalem – ρ=RS/l
Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile #1 Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kylliv Õppematerjali autor
Alalisvool ; Valentselektronid; Juhtivuselektronid; Laengukandjate kontsentratsioon; Elektrivool; Takistus; 1 oom; eritakistus; Takistuse temperatuuritegur ; Ülejuhtivus metallides; Kriitiline temperatuur; Elektrivoolu töö; elektriseadme võimsus ; Nimivõimsus ; nimipinge ; 1W ; 1 kWh ; Elektrivoolu tekkimise tingimused; Takistuse sõltuvus; Jadaühendus; Rööpühendus; Ühendamine; Elektrivoolu töö kütteseadmes või elekrilambis; Elekrivoolu töö elektrimootori korral ; Ülijuhte kasutatakse; Ohmi seadus ; Joule – Lenzi seadus; Jadaühenduse seosed; Rööpühendus seosed; eritakistuse arvutusvalem

Sarnased õppematerjalid

Elekter
3
doc

Elekter

1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu metallitüki piires *valentselektron

Füüsika
Alalisvool
3
docx

Alalisvool

ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tunta

Füüsika
Elekter metallides
14
docx

Elekter metallides

Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U=IR ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. Kodune ül Selgita mõisteid vooluallika tühijooks ja lühis (kirjalikult vihikusse). Õp lk 104 – 105. Uurida, kuidas kujuneb Eesti elektri hind! Kordamis küsimused 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Sõnastus ja valem. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja

Füüsika
teooria ja valemid
1
doc

teooria ja valemid

Elektrimahtuvus. -Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/ U -Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim. Kondensaatoriks. -Kondensaatori mahtyvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V -Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis. -Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e. Valentselektronid. Voolutugevust määravad suurused. -Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nim laengukandjate kontsentratsiooniks (n) /

Füüsika
Alalisvool
26
doc

Alalisvool

Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..

Füüsika
Elektrivoolu spikker
4
docx

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

Füüsika
ARVESTUSTÖÖ - elekter
2
odt

ARVESTUSTÖÖ - elekter

Elektri kordamisküsimused (2. AT) 1. Loetle voolu tekkimise tingimused. *Peab eksisteerima see, mis liigub; * peab olema põhjus, mis tekitab liikumise. 2. Mis on alalisvool? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on valentselektronid? Juhtivuselektronid? Laengukandjateks metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina.

Füüsika
Elektrivool
24
docx

Elektrivool

Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatom

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun