1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost?
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade
Maalikunsti zanrid on figuraalkompositsioon (peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal), portree ja aktimaal (huvi näo ja alasti inimkeha vastu), maastikumaal e. peisaaz (loomamaalijaid nimetatakse animistideks, meremaalijaid nimetatakse marinistideks) ning siseruumid ja esemed (vaikelu, natüürmort, mis hakkas levima renessansiaegses Itaalias 14 sajandi alguses, iseseisvaks maalikunstiks kujunes 17. sajandil. Akrüülvärvid on sünteetilised emulsioonvärvid, värskena vees lahustuvad, hiljem kuivades ei lahustu. Kasutusele võeti pärast II maailmasõda. Sideaineks kasutatakse vaiku mis kuivamisel jätab sileda läikiva pinna. Akvarellvärvid on vees lahustuvad guassvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane, vaha või vaik. Õlivärvid ei
Renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi. Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias. Tuntust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. Renessansi periodiseering. 1. 14 saj. trecento ehk eelrenessanss 2. 15 saj. quattrocento ehk vararenessanss 3. 16 saj
Abivalmina soovis vaimulikuhärra aidata ja muuta Gemmata märaks, kuid selleks oli tal “saba taha panemise” plaan, mis nägi välja koomiliselt erootiline. Elus juhtuvad vahetevahel sündmused, mida on raske uskuda, kuna need tunduvad nii naljakad, et tõsiselt võtta või siis mõne inimese rumalused, millest ei osata aru saada ja võetakse huumorina. 21.sajandi inimesel ja elul on mitmeid sarnasusi 14.sajandiga. Suurimaks sarnasuseks, mida ma märkasin on usu tähtsus. Renessansiaegses Boccaccio teoses “Dekameron” kandis olulist rolli Jumal Amorisse usk, sest tegelased mainisid mitmeid kordi tema olemasolu ja austust tema vastu. Samuti on väga tüüpiline tänapäeval paljude jaoks õigluse otsimine nagu oli ka 14.sajandil. Nimelt viiendas loos tuli ilmsiks karm saatus, sest vürsti tütar otsis õiglust oma armsama surma pärast ning leidis, et on parim, kui ta heidab mehega ühte, mistõttu tegi neiu endale mürgiga lõpu
ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci) · Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. » Renessansiaegses kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab eelkõige silma Itaalia, kuid euroopa muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal. · Madalmaade polüfoonia ajastu. · Muusikas ilmalike zanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides.
tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on "Taavet" ning samuti lõi ta teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht (e. kondotjeer- palgasõdurite pealik) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus.
Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat -erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda -nähti eeskätt vaimset loomingut Renessansi periodiseering 1) 14.saj. - trecento e. Eelrenessanss 2) 15.saj. - quattrocento e. Vararenessanss - isel. Tähelepanu killustamine ehitiste üksikosade vahel ja
............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara......................................................................................................................................... 2. Reserv............................................................................................................................................. 3. Mõjutab rahapakkumist..........................................
• 50 a. eKr - 79 a. pKr. Nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. • Kasutatud on varju ja valgust, tänu millele on loodud ruumiline pilt. • Juba rooma kirjanikud, nagu Plinius (23/24-79), on kiitnud kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid •neid tõelisteks.hakkas laiemalt levima Natüürmort renessansiaegses Itaalias 14. sajandi alguses (Taddeo Gaddi). "Vaikelu mereelukatega" Puuviljad klaas kausis ja vaasid HANS MEMLING. VARARENESSANSS • Kuigi seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge.(neitsi Maarja) • Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks. • Neitsi Maarjat võis tähistada ka
Kaugeim eeskuju 1600. aasta paiku sündinud ooperile oligi vanakreeka tragöödia, mille koorid ja vähemalt osa monolooge esitati lauldes. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga: liturgilised draamad ja müsteeriumid olid vaimulikud etendused, mida esitati kas kirikus või ka linnaväljakutel. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegseid liturgilist draamat ja müsteeriumi ning 16. sajandi lõpu madrigal- komöödiat. Muusikalisi etendusi tunti ka renessansiaegses õukonnas: Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume, prantsuse ooperi eelkäijaks tuleb pidada seal 16.sajandil sündinud õukonnaballetti, mis sisaldas ka rohkesti lauldud osi. Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, aariad ja koorid (1). Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis.
Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse renessansiaegses Itaalias muinsuskaitse isaks? Raffael korraldas üleskutse ajaloolise pärandi kaitseks (kirja teel, paavst Leo X-le) 6. Milline on 16.saj arhitektuuritraktaatide peamine erinevus võrreldes 15. saj traktaatidega? 16. sajandi traktaadid pakkusid rohkelt praktilisi näpunäiteid, olid illustratiivsemad ja rohkem arhitektuurikesksed. (15. Saj traktaat- kirjanduslikud, humanistlikud) 7. Millises arhitektuuristiilis on pildil olev hoone? Kelle järgi on stiil saanud nimetuse?
"paradiisi väravaks". Teine kuulus skulptor Donatello kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Kuulsa skulptori Donatello "Taavet" on esimene alastisammas pärast antiikajastut "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Donatelloga võrdväärne on Andrea del Verrocchio, sest ka temal on "Taavet" ning ka tema lõi teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht Colleoni monumendi Veneetsias. Vararenessanss ajastu kunstnikud püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsetena ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Väga suured muutused toimusid arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus
huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa taltsutus". Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi
huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa taltsutus". 6 Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi
tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutavat "taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka tema on ka "Taavet" ning samuti lõi ta teiste ratsakuju renessansiaegses Itaalias- väejuht (e. kondotjeer-palgasõdurite pealik) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. Kõrgrenessanss Arhitektuur Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st,
Üha rohkem hakati looma teoseid suurtele orkestrikoosseisudele. Orkestrid esinesid õukondlikel pidustustel, suurte pühade aegu kirikutes, ooperi- ja teatrimajades, linnaväljakutel ja parkides. Muusikažanrid Vokaalmuusika Vokaalmuusika oli endiselt tähtsal kohal, aga varasemale ansamblilaulule hakati eelistama instrumentaalsaatega soololaulu. Soololaul tõstab esile meloodia, mis sellel ajastul muutus oluliseks. Samuti muutub arusaadavamaks laulu tekst, sest renessansiaegses mitmehäälses laulus läks tekst keeruka polüfoonilise helikeele tõttu kuulaja jaoks sageli kaduma. Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel. Kujunesid välja kindlad aaria liigid. Suurtes vokaalteostes – ooperis, kantaadis, oratooriumis – oli aariatel samuti oluline koht. Kantaat 17
karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid ehk kampaniilid, mis olid eraldi juurde ehitatud. Kuplite rohkus. NT Püha Markuse kirik 19. Milline uus hoonetüüp levis renessansiaegses Itaalias? Mis on selle nimi? Kust võeti eeskuju?Näide. Antiikaegse rooma aatriumelamu edasiarendus. Hõlmas enda alla terve kvartali, ruumiprogrammis sarnaneb palju aatrium elamule, kus elmine koondatakse ümber siseõue. Siseõuesid võib olla ka kaks, erinevus on see, et nüüd fassaad pööratakse julgelt tänava poole. Akende rivi on julgelt nähtav, eksponeeritakse ennast, ei häbeneta ennast. Toimub korruseti ülesliikumine
edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on "Taavet" ning samuti lõi ta teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht (e. kondotjeer- palgasõdurite pealik) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad
Kuulsa kujuri Donatello (1386- 1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on "Taavet" ning samuti lõi ta teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht (e. kondotjeer- palgasõdurite pealik) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast,
uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimeta renessaniaegne esimene suurmeister arhitektuuris? Millise matemaatilise mõiste ta lõi ja võttis arhitektuuris kasutusele? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiivi 7. Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15. sajandil? palazzo 8. 15. sajandi tuntud maalikunstnikud Itaalias
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast
tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386- 1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on "Taavet" ning samuti lõi ta teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht (e. kondotjeer- palgasõdurite pealik) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. Verrocchoi:Taavet Donatello:Taavet
,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts" 5 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism Jansenism oli Prantsusmaal ja Hollandis osaks katolismi- ja feodalismivastasest opositsioonist, mille alged peituvad renessansiaegses reformatsiooniliikumises. Reformatsiooni tulemusena tekkis uus suund kristluses- protestantism, mis seostub Lutheri, Zwingli ja Calvini nimega. Et mõista jansenismi kohta katolitsismi ajaloos, selleks tuleb aru saada keskaegse katolitsismi ,,reformimise" mõttest. See seisnes usu isikliku ja intiimse poole tugevdamises vastukaaluks välisele religioosssusele. Reformatsiooni tulemusena jäi kirik inimese ja jumala vahendaja privileegidest ilma ja jumalateenistus lihtsustus põhjalikult.
jäsemeid Uusplatonism ja jumalikud reeglid Platoni ja uusplatoonikute mõju suurenemine Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes Ideede maailm väljendub nii Piiblis kui ka antiikmüütides ja antiikkunstiteostes Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tuntust võitsid peamiselt skulptorid, ehitusmeistrid ja maailjad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikaja kunsti Nad erinesid käsitöölistest, kelle hulka nad varem kuulusid Visuaalses kunstis nähakse nüüd eelkõige vaimset loomingut Vabade kunstide hulka tõusid ka arhitektuur, skulptuur ja maalikunst Renessansi periodiseering 1) 14.sajand - trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand - quattrocento ehk vararenessanss 3) 16
aastal valmis tal Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju. Pärast antiikaega oli see esimene vabafiguur st praktiliselt sõltumatu arhitektuurist. Selle skulptuuri puhul rakendati esmakordselt üle tuhande aasta ka kontrapost, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Võrreldes antiikskulptuuriga on Püha Jüri enam individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 1430. aastal valmis pronksist peaaegu elusuurune Taavet. Taavet oli üldse väga populaarne kogu renessansiaegses Itaalias, sest temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi, eelkõige üksikisikut, kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. Donatello Taavet on kujutatud võitjana, see on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Donatello töötas ka väljaspool Firenzet. Nt Padovas püstitas ta Gattamelata ratsamonument esimene uusajal. Andrea del Verrocchio on 15. sajandi teise poole tähtsaim skulptor. Temagi tegi
Fransesco Sforza). Sforza ja Medicid ja Borgiad valitsesid ilma klassikalise legitiimsuseta ja Machiavelli õpetust mööda. Nede valdusi nimetati sõnaga stato (olukord, staatus), kujunes välja riik, mis ei tuginenud niivõrd õigusele, kuivõrd reaalsele võimule/jõule. Raggione di stato – mõiste, mis kujunes välja samuti Itaalias (on tuntud rohkem prantsuskeelses vormis raison d’etat) ja tähendab riigi võimupoliitilistest huvidest lähtuvad reaalpoliitikat.. Renessansiaegses Itaalias kujunesid välja moodsa diplomaatia alged (eriti Veneetsia ja paavstid ja Mediid). Varem suured ajutised saatkonnad, Itaalias hakati kasutama alaliselt tegutsevaid professionaale. Itaalias kujunes välja ka hilisemas Euroopa rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli etendanud jõudude tasakaalu printsiip - kui Fransesco Sforza oli Milanos Medicide abil võimu võtnud, kutsus ta Lorenzo Toredat liituma Veneetsia vastu, kuna Veneetsia oli liiga
annaabi.ee 
