Sõnu seletav sõnaraamat

Religioon - tavad muudavad suhtumist pereplaneerimisse,uskliku peredes sünnib rohkem 5.Pereplaneerimisvõimaluste olemasolu ja kasutamine-vähendab sündimust 6.Traditsioonid ühiskonnas-arenenud riikides kulutatakse haridusele palju raha,seega vanematel pole palju lapsi.Arengumaades aga peetakse lapsi pere toetajaks,haridusele kulutatakse vähem.
Religioonil on erinevad dimensioonid ja aspektid (komponendid): intellektuaalne dimensioon (õpetus), rituaalne dimensioon (religioossed toimingud), emotsionaalne dimensioon (religioossed tunded), eetiline dimensioon (põhimõtted ja neist tuletatud käitumisnormid), sotsiaalne dimensioon (institutsioonid, võime luua uusi institutsioone: kogudused, vennaskonnad jne). Religiooni uurimisel peab arvestama kõigi dimensioonidega.
Religioonil on mitmed funktsioonid ühiskonnas: 1. võimaldab ühiskonnal ootamatute ja traagiliste, ettenägematute sündmustega toime tulla, 2. võimaldab hirmust, ebakindlusest üle saada(palvetamine jt rituaalid), 3. annab elule tähendusi ja seletab seletamatuid nähtusi (eriti arusaamatuid kannatusi, kurjust jne). Pinge leevendus ühiskonnas – aitab säilitada sotsiaalset korda, aitab ühiskonnas konflikte tasandada.

Religioonikeskne – teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne- Rooma keisririigi vahel.
Religioon on ühiskondlik nähtus, mis annab inimese elule mõtte, pakub motiive tegutsemseks, on vastavusest iniese positsiooniga ühiskonnas (erinevatel inimestel on erinev religioon, mis sõltub nende tegevusalast – käsitööliste, talupoegade jpt kristlus on erinev). Moodne lääne ühiskond on ülereguleeritud – raudpuuri metafoor.
Religioon - roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto-hades;apollo- apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud.

Religioon - *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid idamaiseid jumalaid(kõige armastatumaks jumaluseks tõusis Egiptuse Isis) *õpiti lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat *taevakehade järgi ennustamine muutus populaarseks *kujundati välja sodiaagi 12 tähtkujule vastavat detailset
Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse, Assüüria,Kreeka, inkade, maiade, brahmanismi, lamaismi preestrid), kellele vastanduvad näiteks prohvet, šamaan, nõid.
Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Religioon - roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto- hades;apollo-apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud. Jumalte austamine üks olulisem riigi ülesanne,ka preesitrid olid riigiamtenikud,nad valiti terveks eluks,augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama.
Religioon - inimene, kes ristiti, lahkus oma kodukogukonnast - see on olnud probleem Iirimaa kristianiseerimise ajaloos. Teisest küljest bütsantsi kontekst eeldas, et need, kes teenivad keisri ihuväes, peavad olema ristiusulised - väljapääsuks prima signatio - pole ei pagan ega kristlane.
Religioon on maailma ajaloo jooksul olnud meie,inimeste,üks peamistest mõjutajatest.Selle abil on leitud uusi maailmu,õpitud tundma vanu ja tänapäevani on püsinud mitmed usundid,mis kujundasid elu juba neil inimestel,kes ei teadnud veel midagi Maa tegelikust kujust või inimkeha osadest.

Religioonide erinevus – egiptus – rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia – vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud.
Religioonid on alati integreerinud omaaegseid teaduslikke arusaamu ning teadus on ikka olnud inspireeritud religioossest huvist Kolmandaks: adekvaatse piibliteoloogia ülesandeks on leida viis, kuidas panna ilmutatud tekst kaasaegset inimest kõige loomulikumal viisil kõnetama.
Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus.

Religiooni osas – kristlus asendub islamiga, üritatakse kaotada rahvaste vahelisi erinevusi, surudes peale kohati naeruväärset tolerantsust, mis osalt lõhub peretraditisoone. Näitena võiksin tuua geiabielude- ja paraadide lubamise, mis on otsene peremudeli lõhkumine.
Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund.
Religioon - vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine, Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus, Isise pühamud rajati Kreekasse, It-sse, religioon oli seega Kreeka ja Idamaade sulam.

Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt.
Religioonide segunemist nimetatakse sünkretismiks • Müsteeriumide tähtsus tõusis, müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu • Eriti populaarseks muutus Isise kultus, aga ka Ištari, Dionysose, Osirise jt oma
Religioon – uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse

Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja mõtlemisvõime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite “ebausu” seaduste järgi.
Religioon on   kui   erinevad   keeled   teaduse   keelt   kasutatakse  peamiselt   ennustamiseks,kontrollimiseks,vaadeldud   nähtuste   vahel   seoste  tuvastamiseks,tehnoloogiliste   rakenduste   leidmiseks.
Religioon – polüteism; 3 tähtsamat jumalat:  Tormijumal (taevajumal, Hattuša jumal)  Päikesejumalanna (Arinna)  Nende poeg (Sharruma) Kasutasid religioossetel asjaajamistel hati keelt (hattidel kiri puudus).

Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
Religioonidest on Hiinas kõige rohkem taoismi ja budismi ning vähem kristlust 3-4% ja budismi 1-2%. Tõenäoline rahvastikupoliitika võiks olla rahvassõbralikum, et rohkem rännataks riiki sisse mitte välja.

Religiooni loojad on avastanud Saatana ja andnud talle vaid ühe ülesande – valitseda inimese niinimetatud väära külje üle. Niisiis – kõik füüsilist ja vaimset naudingut pakkuv on defineeritud kurjaks.
Religioon on kultuuri osa mis taasühendab inimese suurema tervikuga, absoluudi ehk Jumalaga. Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenese võimaluste piire, on see märk religioossest mõtlemisest.
Religiooniprobleemid – Suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, tunniastati ainult kodanliku abielu, vaimulikele määrati kindel palk, kirikuvõimu vähendati ja vaimulik pool muutus vähetähtsaks.

Religioon on ühiskonna jaoks ühendav. Ühiskond on ühtne, kui tema liikmed omandavad teatud ühised väärtused ja eesmärgid. Integratsioon võimaldab ühiskonnal toimida süsteemina.
Religioon on väga tihedalt seotud sotsiaalse ja materiaalse reaalsusega ja seda on võimalik mõista ainult läbi sotsiaalse analüüsi, sidudes religiooni kui fenomeni sotsiaalse struktuuriga.
Religiooni moodus - tavad õpetused, kultused, müüdid, eetika, riitused, tavad, harjumused, elurütm, sotsiaalsed struktuurid jne. Religiooni ja majanduse vahekordi uurib religioonisotsioloogia.

Religioon on Indias olnud vähemuse usk, mis on tugevnenud Lääne uurijate toel, kes on püüdnud seda näha kui polüteistlikku monismi, milles paljude jumalate varjus peitub ühtne alge.
Religioon – eitas religiooni, ise oli veendunud ateist; samas on täheldatav, et sisuliselt lõi ise uue jumala, nimelt esines tema kirjutistes salapärane tegelane – Suur Olevus.
Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu.

Religioon on   paljude   meelest   kokkusobitamatud,   teineteist   välistavad  vastandid,   inimtunnetuse   kaks   äärmust,   millel   puudub   igasugune   ühisosa.
Religioon – uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas Avalik funktsioon – nt armulaud, vihmatants, nõiajaht.
Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust.

Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust
Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia.
Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) • Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine.

Religioon on silmaga nähtav ja käega katsutav, sellepärast on ka kõik kohad nii kodus kui tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte.
Religiooni puhul on Weber väitnud, et protestantlikud religioossed ideed ja nendest tekkinud eetika olid minevikus peamisteks formeerijateks inimeste igapäevaelu käitumises.
Religiooniantropoloogiline valdkond - šamanismiuuringud (Elidae uuris šamanismi) Võrdlev usundilugu – Elidae võrdles erinevaid religioone Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur.

Religiooniks nimetatakse üldjuhul usku üleloomulike, inimesest üle olevate ja tema saatust mõjutavate jõudude või olendite olemasolusse ning nende kultust.
Religioon - religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, religiooninorme põhjendatakse viitga jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale.
Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, “Piibel” on protestantidele usuelu ülim autoriteet.

Religioon on kadunud. Teisalt kultuuril on roll täita jumalikku korda vms. Ta kultuurimudel on tüüpiline elitaarne mudel – kultuuriga saab masse valitseda.
Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal.
Religiooniõpetust on võimalik õppida kõrgkoolides, kuid see on tasuline. Selle “teaduse” viimast astet tudeeritakse spetsiaalselt selleks mõeldud kruiisilaeval.

Religioon – e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed.
Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad.
Religioon ungaris on Rooma Katoliku (67.5%), Kalvinism (20%), Luteri (5%) ning Ateistid ja muud (7.5%). (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html)

Religioon - inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad Inimelu saab jagada kaheks sfääriks: Igapäevane, ja millised on nende klassihuvid.
Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi.
Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus – mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid.

Religiooni tekkimine – Kõik mida ei suudetud endale selgeks teha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna
Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes – liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid.
Religiooni tõttu on ajaloos nähtud nii palju verd, higi ja pisaraid, kuid ma leian et 21.sajandi ühiskond peaks juba suutma seda kõike rohkem vältida.

Religioon – uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas Durkheim ja Weber usust
Religioon on Weberi lähenemise kohaselt otseselt seotud inimeste ja sotsiaalsete gruppide igapäevaste eesmärkide ja majandusliku toimetulekuga.
Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja ruumis paikneda väga lahus ja olla seotud vaid mõtteliselt.

Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi – Jumal.
Religiooniks nimetatakse uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha, ja reageerib sellele.
Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks.

Religiooni mõju on oluline ka selleks, et esile tuua üks põhiline erinevus traditsioonilis lääne ja traditsiooniliste ida meditsiinikäsitluste
Religioonide järgi on aga elu mõtteks elu ise. Taoismis usutakse, et tasakaalu saavutamiseks piisab looduslähedasest ja tagasihoidlikust eluviisist.
Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena.

Religioon - Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse.
Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse.
Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab, et asja ei tehta seetõttu, et saab midagi jumalalt, vaid tajutakse, et nii on õige.

Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika ja Lähis-Ida maades (islamimaades) ning mitmetes katoliiklikes maades.
Religioon – premodernsuse erivorm,Ilmalikkus Neospiritualism – toimub samastub eelnevatega, võimeline individuaalne müüdiloome.
Religioonid on peamiselt põhimõttega, et elu on kannatus ja peale selle kannatlikku ja uskumustele truud läbielamist saabub paradiis.

Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja
Religiooninormid – kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale.
Religioon on sotsiaalse kontrolli vahend - alamad klassid peavad leppima oma olukorraga, sest muidu ähvardab neid igavene hukatus.

Religioonidel on palju väiksemaid koolkondi, kattuvad nende surma ja teispoolsust puudutavad põhikäsitlused suures osas peavooluga.
Religioonil on ka oma sfäär olemas Neuroloogia: osa religioonist, religioossetest tunnetest on meile sünnipäraselt kaasa antud.
Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine erilised tegevused, rituaalid sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Religioonifenomenoloogia – uurib religiooni kui nähtust ja jätab tema olemuse vaatluse alt välja, uurides usundite spetsiifilisi fenomene.
Religioon on pannud inimesed uskuma, et taevas on nähtamatu mees, kes jälgib kõike, mida sa teed igal minutil, igal päeval.
Religioon on ka tänapäeval väga tähtsal kohal, sest see on muutnud rahvusvahelisi suhteid ja väga paljude inimeste elusid.

Religioon on kodeeritud sümbolite vorm, rituaalid on sümbolite vorm, kõigel on sümboolne tähendus. Religioon kui protsess.
Religioon on kultuuriline teadmus üleloomulikust, mida inimesed kasutavad ini- meksistentsi põhiprobleemidega toimetulekuks.
Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.

Religioon on ühiskonna esetunnetus  Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“
Religiooni universaalsusele e. kust religioon tuleb? o Religioosne seletus – üleloomulik maailm on olemas ja see ilmutab end inimestele.
Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte.

Religioon on peamine vahend, mis aitab inimhingel areneda ja mille abil see areng väljendub suhetes teiste inimestega.
Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks.
Religiooniline aktiivsus on naistel aidanud arendada oma rituaale ning andnud võimaluse rahuldada ambitsioonikate naiste võimujanu.

Religioon on eetika alus • Jumal kui maailma looja ja valitseja on ühtlasi kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja.
Religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest.
Religioon on pühadele nähtustele suunatud uskumuste ja käitumiste kogum Religioon on ühiskonna enesepeegeldus.

Religioon on müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat.
Religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid.
Religioon on oluline mõistuse ja moraali seisukohalt. Radikaalsed grupid – õige kristlane sureb märtrisurma.

Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama.
Religioon on jumalik poliitika, mis sisaldab ettekirjutusi nendele, kes on end allutanud jumalariigi alamateks.
Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud.

Religioonidest on enamasti esindatud moslemlus (50%), põlisrahvaste uskumused (40%) ja kristlus(10%). Riigis elavad
Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva • Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne ühiskonnakorra kaitsmine.
Religioon - kuuluvust, sest religioon ühendab inimesi, ning teiste inimestega suhtlemine näitab kuuluvust.

Religioonil on selge vahe, aristotelese loogika, jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva.
Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades.
Religioon on tsiviilühiskonna alus, riigikirik on ühiskonna alus, riik ja kirik peavad olema lahutamatud.

Religioon on esinenud inimühiskonnas juba tuhandeid aastaid, kuid seevastu teadus ainult mõned sajandid.
Religioon on alati olnud prestiizne valdkond, sõjaväelased on ka alati olnud priviligeeritud seisuses.
Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond.

Religioon on eetika alus Religioon täiendab eetikat: Jumal kui kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja.
Religiooninormid - käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel.
Religiooniuuringutes on vaidlustatud ka religiooni kui mõiste kasutamine, sest religioon on ajas suuresti muutuv.

Religiooni suhtes on inimestel väga palju negatiivseid eelarvamusi, mis ajendabki meid usust mööda vaatama.
Religioonisotsioloogia vahenditega on võimalik uurida jumala sotsiaalseid representatsioone ja nende mõju inimkäitumisele.
Religiooni lätteks on psüühilised antused – eriti • Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi.

Religioon on tõekspidamine, mille hulka kuuluvad ka teatud käitumisnormide ja tavade täitmine.
Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib.
Religioon on selliste liikumiste väljendunud protestina rõhumise ja tegeliku viletsuse vastu.

Religioonisotsioloogia — funktsioneerimine ühiskondlikul tasandil, näit mingi grupi solidaarsuse hoidja.
Religioon – antropomorfsed jumalad, palju jumalaid, elasid olümpose mäel, zeus – teava-,
Religioon on olnud, on ja jääb, seda ei saa keegi ära võtta, aga seda saab juurde anda.

Religioonisotsioloogia – inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid.
Religioonist on läbi imbunud nii akadeemilised debatid, äri, tseremooniad kui ka poliitika.
Religiooni lätteks on psüühilised nähtused (hirm, lootus), mis tulenevad inimelu ebakindlusest.

Religioon on üks tugevamaid võimalusi võimalusi valgustust levitada kogu rahva seas.
Religioon on süsteem. Müüdid, riitused, dogmad on religiooni osad, millest süsteem
Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab.

Religioon – kollektiivne looming, sündis sotsiaalse grupisolidaarsuse kogemusest.
Religioon - uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega.
Religioonipsühholoogias on usku ja usulist kriisi käsitletud ennekõike vormilisest seisukohast.

Religioon on vahend, millega domineerv klass manipuleerib ja rõhub alamat klassi.
Religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam.
Religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks.

Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher.
Religioon – Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid.
Religioon on tekkinud soovist kontrollida tavaviisidel kontrollimatuid olukordi.

Religioon on olnud inimese elu üheks peamiseks kujundajaks juba aastatuhandeid.
Religioon – usk üleloomulikkuse jõududesse, millest tuntakse end sõltuvat.
Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed.

Religioonil on kolm isiklikel ja ühiskondlikel vajadustel põhinevat komponenti:
Religioon on lühidalt öeldes üks mahukam peatükk inimliku egoismi ajaloos.
Religiooni puhul on tihti tähtis ka ligemese tunnetus, otsene kontakt näost näkku.

Religiooni funktsioon – elule tähenduse andmine või “elu mõtte” konstrueerimine.
Religiooniga seosed - lähis idas vastanduvad teatud koola joogid ameerika Coca Colale.
Religioon – (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma.

Religioon on lahutamatult seotud majandusega, kuid ainult ühesuunaseliselt.
Religioonil on oluline roll olnud mitmete suurte sotsiaalsete muutuste juures.
Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab.

Religioon on eetika alus: Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule.
Religioon on kahtlemata oluliselt mõjutanud majandussüsteemide arengut.
Religioone on püütud liigitada, välja on töötatud erinevaid liigitusi.

Religiooni keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud.
Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega.
Religioon - hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad-

Religiooni tähtsus on küll vähenenud, kuid mitte nii palju, kui varem ennustati.
Religioon on inimkonna ajaloos alati aktuaalne ning väga tähtis olnud.
Religioon on mingisugusel kujul olemas olnud alates inimsoo tekkimisest.

Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi.
Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad.
Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist.

Religioon on määratletud täpsemalt, selle sisu tuleb paremini esile.
Religioon on sellises olukorras rõhutud inimese ohe, südametu maailma
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine.

Religioon – üle vanimaid lähtubpaljuski tunnustab 2000 aasta vana.
Religioon on moraaliõpetus, mis on mõistuspäraselt hea ja mis halb.
Religioon – seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis.

Religioon on üks peamisi sotsiaalse solidaarsuse tagamise vahendeid.
Religioon on võime näha kogu kõiksust inimlikult tähendusrikkana.
Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem.

Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele.
Religiooniteadus – religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega.
Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen.

Religioon on mõeldud mitte ainult rõhututele, vaid ka rõhujatele.
Religioon – Tulnukad usuvad Universaalsesse Kosmilisse Jumalasse.
Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega.

Religiooni tuum on veendumus, et Jumala ja hinge vahel on mingid suhted.
Religioonid - 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks.
Religioonideks - seal on üks jumal, kes lõi kõik, kogu maailmakorra.

Religioonil on riigi poliitilisesja ühiskondlikuselusmärgatavkoht.
Religioon on alamale klassile tröösti ja lohutuse saamise viis.
Religioon – tähtsamad jumalad, nende austamine, templite roll

Religioon on neurootiline reaktsioon, püüe probleemidega toime
Religioon – usklikes peredes sündimus suurem,pered suuremad.
Religiooniuurimuse – transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine.

Religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism.
Religioon on ta arvates ürgseim kõikidest sotsnähtustest.
Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva ühiskonnakorra kaitsmine.

Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus.
Religioon – hakati austama ka palju Idamaiseid jumalaid.
Religioon on kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja.

Religioonid maailmas on küllaltki sarnased ja ei varieeru lõputult.
Religioonil on olnud inimkonna ajaloos väga tähtis roll.
Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse.

Religioonile on inimestel põhjust uskuda oma kokkukuuluvust.
Religioon on kõnekam, kui ta on sarnane inimeste eluga.

Religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime.
Religioon on vaieldamatult väga tähtis käitumismall.
Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente.

Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga.
Religioon - usklikes perekondades on laste arv suurem.
Religioonipsühholoogia — vaatleb religioone isiksuse seisukohast.

Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti.
Religioonipsühholoogia - uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel.

Religioon – enne abiellumist on tabu lapsi saada
Religioon on võimas sotsiaalse kapitali allikas.

Religioon on ahne ja korrumpeerunud vaimulikkond.
Religioon on intellektuaalse mõtlemise tulemus.
Religioon on seega vajalik ühiskonna säilimise

Religioon on üldtuntud mõiste terves maailmas.
Religioon on välja arenenud just mütoloogiast.
Religioon – suhtetasandi „asi“, vahendaja.

Religioonidel on kalduvus pidada vaesust vooruseks.
Religioon – Rooma Katolik, kohalikud usundid
Religioonides on toite, mis on keelatud või tabu.

Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus.
Religioon on märkide ja sümbolite süsteem.
Religioon – sakraalne ja profaanne sfäär.

Religioon on ebapraktiline ja irratsionaalne.
Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine.
Religioon on sepitsetud ülemklasside poolt.

Religiooni järgijatest on levinud negatiivsed kuvandid.

Religioon on pigem distsipliini pikendus.

Religioonile on antud palju definitsioone.
Religioon on ühiskonna enesetunnetus.
Religioon on seotud otseselt ajalooga.

Religioon on tegelikult keelatud Hiina
Religioon on sama vana kui inimkond.

Religioon on nagu ühiskonna kultus.

Religiooniline - filosoofiline süsteem.

Religioon on hetkeline leevendus.
Religioon - usk,vaim olenditesse.

Religioon – #Luterlus #Õigeusk
Vote UP
-1
Vote DOWN
Religiooniantropoloogia – uurib seda, mis on avalik ja vaadeldav, uurib praktikaid.

Vote UP
-2
Vote DOWN
Religiooniajalugu – religiooni muutumine ajas Võrdlev usundilugu – võrdlusmomendid erinevate religioonide vahel.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto