Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED
n,l,m ja s oleksid samad. Kiip: pooljuhtplaadike, millesse on tehtud palju väikseid transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne tähendab: ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget.
Morgani seadus- aheldusseadus, seaduspärasus, mis tuleneb geenide (ja muude geneetiliste markerite) jadalisest paiknemisest kromosoomides. Seda seadust defineeritakse alternatiivsete reeglitena: · aheldusreegel: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned. Igas munarakus on 22 tavalist ja üks niinimetatud X- kromosoom
desifreerimiseks. Elektrienergiat on ökonoomsem üle kanda vahelduvvooluna, kuid paljud seadmed töötavad alalispingega seal läheb tarvis alaldeid. 16. Transistor justkui kahe dioodi ühend, kusjuures dioodidel on ühine p- või n-poole. Transistor võimendab elektrisignaale, teeb ümberlülitusi, genereerib elektrivõnkumisi. 17. Valgusdiood kui seda läbib pärivool, siis see hakkab valgust kiirgama (siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad ehk rekombineeruvad). Vabanev energia läheb kiirguvaile footoneile. 18. Kiip on pooljuhtplaadike, milles on palju mõne mikromeetrise suurusega transistoreid koos takistite, kondensaatorite ja muude vajalike elementidega. Kiipe kasutatakse arvutus- ja andmetöötlustehnikas. 19. Mono- ja polükristallid Monokristallid on ühtse kristallvõrega. (nt kvarts) Polükristallid koosnevad erinevatest kristallidest. (nt liiv)
voolukandjaid tagasi tõrjuma, kuni on saavutatud tsasakaaluseisund tekkimud ongi tõkkekiht. 16. Millise polaarsusega pinget dioodil nimetatakse päripingeks, millist vastupingeks? Lk 65 Päripinge-positiivnset pinge, vastupinge-negatiivset pinget 17. Nimeta aladite rakendusalasid. Lk 66 Raadio, televiisor, arvuti 18. Mida tekitab valgusdiood? Lk 66 Kui valgusdioode läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad 19. Kirjelda (visanda) npn- ja pnp-transistori ehitust. Lk 67 20. Milline ülesanne on elektroonika vooluringides transistoritel? Lk 67 Transistor on pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23. Kuidas tekib (või neeldub) valguskiirus ergastatud aatomites? Lk 71 24
laiali liikuma. Vastupingestatud kollektorsiire aga on laienenud baasi ning selle elektrivälja sattunud augud (teatavasti läbivad vähemuslaengukandjad siirde elektrivälja takistamatult) liiguvad edasi kollektorisse. Seetõttu on endiselt kollektorsiirde läheduses auke vähem, kui emittersiirde läheduses ning difusioon jätkub. Enamik auke liigub edasi kollektorisse ning ainult vähesed rekombineeruvad baasi elektronidega. Rekombineerunud elektronide ja nende, mis liikusid baasist emitterisse, asemele tuleb aga välisahelast juurde uusi elektrone. Nende elektronide liikumine välisahelast baasi moodustabki baasivoolu. Aukude vool baasist kollektorisse moodustab kollektrori voolu. Aukude vool emitterist baasi ja elektronide vool baasist emitterisse moodustab emittervoolu. Lisa: Skeemidesse ühendatakse npn-transistor enamasti nii, et emitter on negatiivne ja kollektor positiivne baasi suhtes
tunnuse avaldumist. Geenide koostoimel ja mitme geenipaari mõjul ühele tunnusele on olemas ka vastandnähtus: ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele seda nim. pleiotroopsuseks. 30.Geenide aheldus. Krossingover. Kromosoomikaardid.Geeniaheldus tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st.Mendeli III (sõltumatu lahknemise)seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi.Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenivahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBbx aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, mis esinevad ka vanematel, asuvad need lookused ühes kromosoomis, s.t. on aheldunud. Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja
Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Protsessis 4 homoloogilist kromatiidi (geen.materjal 2*) tetraat. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel 4 kromatiidist rekombinantsed 2. Katsed pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. ?! Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid. Rekombinatsioonisagedus 2 geeni vahel ei ületa kunagi 50%. Kui enam pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?
Vaatleme seda joonise 2.14 näitel. Eraldi võttes (a) on p-tüüpi pooljuhis negatiivselt laetud aktseptorlisandi ioonid ja vabad augud, n-tüüpi pooljuhis aga positiivselt laetud doonorlisandi ioonid ja vabad elektronid. Kui need alad on kontaktis, hakkab toimuma elektronide difusioon n-alalt p-alale, kus nende kontsentratsioon on tunduvalt väiksem, ja vastupidi, aukude difusioon p-alalt n-alale. Difundeeruvad elektronid ja augud rekombineeruvad (kaovad) ning siirdeala lähedusse jäävad kompenseerimata laenguga lisandite ioonid, mis tekitavadki ruumilaengu ja sisemise elektrivälja siirdealal ES. See ala takistab edasist laengukandjate difusiooni, seega on nagu tõkkekihiks. Tõkkekihi laius on määratud aukude ja elektronide difusioonitee pikkuste summaga Lp + Ln. Laengukandjate difusioonitee pikkuse L, s.o vahemaa, mille nad läbivad eluea jooksul difusiooni tulemusena,
käigus kaotsi Lahendus: Kapsiidi pakitud DNA molekulid sisaldavad 3 – 5% ulatuses terminaalseid kordusi Terminaalsete kordustega DNA molekulid rekombineeruvad, ja tekivad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused) T4 DNA molekulid on otstest redundantsed ja tsirkulaarselt permuteeritud Redundantsed – sisaldavad otstes samu järjestusi Tsirkulaarselt permuteeritud – algavad suvalisest geenist Põhjus:
genetics to allow populations of flies carrying heterozygous mutations to be maintained without constantly screening for the mutations but can also be used in mice.[1] Balancer chromosomes have three important properties: they suppress recombination with their homologs, carry dominant markers, and negatively affect reproductive fitness when carried homozygously. 7.3. Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis Meioosis, kus homoloogilised kromosoomid satuvad kõrvuti, rekombineeruvad aheldunud geenid ristsiirde kaudu nii tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Mõned neist kombinatsioonidest võivad organismile kasulikud olla, tõstes tema eluvõimet ja viljakust. Nii levivad kasulikud kombinatsioonid populatsioonis, kuni muutuvad konkreetse liigi seisukohalt standardseteks. Geneetilise materjali ümberkombineerumine meioosiprotsessis on seega üks viis suurendada geneetilist variantsust, mis on alusmaterjaliks evolutsioonile.
raadiovastuvõtu juures, eriti laineastmiku 60 200 m lainete vastuvõtul. See on seotud raadiolainete neeldumise protsessiga ionosfääris. Oletame, et mingisugused, meie vastuvõtjast väga kaugel asuvad kõrvalised saatjad töötavad kogu ööpäev. Päeval ei ole neid saatjaid üldse kuulda, sest nende kiired neelduvad tunduval määral päikese mõjul ioniseeritud alumistes stratosfääri kihtides. Öösel aga alumistes stratosfääri kihtides ioonid ja elektronid rekombineeruvad, energia neeldumine neid kihtides lõpeb ning kaugete saatjate lained peegeldudes tagasi kihist F, mõjutavad meie vastuvõtjat. On loomulik, et vastuvõtt suundantenniga vähendab nende häirete mõju. (Ibid., 169) Magnettormid. Peale vaadeldud ioniseeritud kihi kõrguse muutumise tagajärjel tekkinud raadiovastuvõtu häirete on veel häireid, mille põhjustajaiks on magnettormid. Magnettormidega kaasneb tavaliselt lühilaineliste kaugraadioühenduste katkemine. See nähtus on tuntav
Dominantsed defektid-paranduvad ainult juhul, kui nad ei pohjusta varast surma voi viljatust. Esinevad peamiselt heterosugootsetes isendites. Homosugootsus on enamasti letaalne, kui just ei ole tegemist mittetaieliku penetrantsusega. Defektse isendi ristumisel normaalsega: Aa X aa -> 1/2Aa + 1/2aa, on pooled jarglased defektiga. Retsessiivsed defektid-defektgeen parandub varjatult heterosugootses genotuubis. Defekt avaldub sel juhul, kui kahe heterosugootse vanema defektgeenid rekombineeruvad homosugootsesse genotuupi: Aa X Aa -> 1/4AA + 1/2Aa + 1/4aa Suguliitelise dominantse defekti korral on defektse emaslooma pooled tutred ja pooled pojad defektiga, defektse isa korral on aga vaid tutred defektiga. Suguliiteline retsessiivne defektgeen parandub heterosugootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: Eri lookuste defektgeenide koostoime korral tekkiv vaararend on polugeenne defekt.
Vaigistamise kompleksid on aktiivsed posttranskriptsionaalselt. Nad hävitavad mRNA, mis häirib translatsiooni. Vaigistamise kompleksidel on roll ka kromatiini muutmisel (DNA metüleerimine ja histooni modifitseerimine) (loeng 6 siRNA) 9 Populatsioonigeneetika - Alleelide esinemise sageduse uurimine populatsioonis ja populatsioonide vahel · Kromosoomi paarid segregeeruvad ja rekombineeruvad igas põlvkonnas · Iga geeni igal alleelil on oma iseseisev evolutsiooniline minevik ja tulevik. · Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip · Saab arvutada geenide sagedused genotüüpide sagedustest · Töötab kodominantsete alleelide korral (igal genotüübil on oma fenotüüp) HARDY WEINBERG VALEM Genotüübi sagedus: AA = p2 Aa = 2pq aa = q2 Ehk p2 + 2pq + q2= 1 (loeng 10 geneetika sordiaretuses)
tetraad protsessis osalevad 4 homoloogilist kromatiidi. Ristsiire toimub siiski kahe vahel, seega iga ristsiirde tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed 2. Tõendus sellele pärineb katsetest pagaripärmiga. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid - heterosügoote ristatakse retsessiivsete tunnuste suhtes homosügootidega. Rekombineerunud järglaste arv jagatakse järglaste koguarvuga ja kui saadud protsent ületab 50% pole geenid aheldunud, vaid asuvad erinevates kromosoomides. Mida väiksem protsent saadakse, seda aheldatumad on geenid.
tulemusena tekitab ringluses voolu. Selle voolu suurus on otseses sõltuvuses peale langesva valgusega ning võimaldab seetõttu valgussignaali elektriliseks signaaliks muundada. Valgusdiood (LED) on põhimõtteliselt sama ehitusega, mis fotodiood (st. valgusele läbipaistva avaga siirdealasse), kuid töötab päripinge-reøiimis. Kui valgusdioodile rakendada pinge, siis hakkavad elektronid ja augud üksteisele vastu liikuma ning siirdealas kohtudes rekombineeruvad (elektron kukub auku). Selle tulemusena vabaneb elektroni energia (mis teda juhtivustsoonis hoidis). Rekombineerunud augud ja elektronid asendatakse uutega välisest vooluringist. Valgusdiood erineb tavalisest dioodist selle tõttu, et tema kiirgus on valguse diapasoonis. Sellise dioodi valmistamise materjale valides saab valida kiiratava kiirguse lainepikkust. Kiiratud valguse intensiivsus sõltub dioodi läbivast voolust.
maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. Feminisatsioon 21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Liitelised geenid- ühes kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, on omavahel aheldunud, ning moodust. ühtse ahaldusrühma. Geenide liitelisus baseerub DNA järjestustel kromosoomis. 22.Kromosoomide geneetilised kaardid- Kromosoomi (või selle osa) geneetiline kaart, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM).
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise
b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid. Nt üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne (Aa). 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? geenilookuste lähestikune paiknemine piki kromosoomi. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). 12. Transkriptsioon. Matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. (ehk RNA molekuli süntees) Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA- polümeraas DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm (RNA-polümeraas) peab
rekombinantsed ja millised vanemate sarnased. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Ristsiirete arvu ja asukohta. Kuna ristsiirete arv on proportsionaalne kromosoomi pikkusega, siis näitavad ka kiasmid kromosoomide distantsi (saab arvutuslikult). 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Ristsiire toimub meioosi I jagunemise profaasis. Ristsiirde käigus aheldunud geenid rekombineeruvad ja tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Suureneb alleelide mitmekesisus populatsioonis, edukamad kombinatsioonid loodusliku valiku käigus saavutavad edu – see on evolutsioon. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. Neurospora’l on askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidid meioosis. Meioosi käigus rakud ei pooldu, tuumad
Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus- Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 26. Morgani seadused Aheldusreegel- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi Ristsiirdereegel- aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. 27. Kromosoom, kromosoomi tüübid Kromosoom- Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks kromosoomiks - seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Eukarüootide kromosoomid paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks
maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. Feminisatsioon 21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Liitelised geenid- ühes kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, on omavahel aheldunud, ning moodust. ühtse ahaldusrühma. Geenide liitelisus baseerub DNA järjestustel kromosoomis. 22.Kromosoomide geneetilised kaardid- Kromosoomi (või selle osa) geneetiline kaart, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM).
aheldunud. Kuna F2 järglaskonnas oli ka punaste õitega ja ümarate tolmuteradega ning valgete õitega ja piklike tolmuteradega taimi, sisaldasid F1 põlvkonnas moodustunud gameedid osadel juhtudel rekombinantset DNA-d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud. 6.2. Kuidas mõõta geenide aheldatuse määra ? Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid, näiteks eelpoolkirjeldatud heterosügootseid F1 põlvkonna suhkruherneid mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsete suhkruhernestega ja jagatakse rekombinantide arv kogu järglaskonna arvuga.
vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel. (Aa) 24. Mis põhjustab geenide ahelduse? Geeniaheldus (gene linkage) -- geneetilise ahelduse kitsam, klassikaline mõiste, mis tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st. Mendeli III (sõltumatu lahknemise) seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Geneetiline aheldus on tingitud geneetiliste markerite lähestikusest paiknemisest ühes lineaarses struktuuris, ühes kromosoomis või muus genoomses nukleiinhappemolekulis (NH). 25. Mis on replikatsioon? Nukleiinhappe (DNA või RNA) ahel kasvab 5'3' suunas. Nukleiinhappe sünteesil lülituvad sünteesitavasse ahelasse nukleotiidid, mis on komplementaarsed matriitsahela
10. NL-aegsetes kinoprojektorites kasutatud fotokordisti -2. 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Valgusdiood Valgusdiood (LED - Light Emitting Diode) on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatavat tüüpi pooljuhtmaterjalis moodustatud pn-siirde (joonis 4.11) päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub elektromagnetilise kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 13 (43) Joonis 4.11. Valgusdioodi struktuur ja tingmärk [3]. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis
RNA viirused Retroviirused Kolmas võimalus mikroobide vahel geeni ülekandeks on geeni vahendamine viiruste kaudu. Üks viirus integreerub bakteriraku genoomi, kui ta sealt eraldub, võtab kaasa bakteriraku geene ja liigub teise bakterirakku. On kolme tüüpi viiruseid. DNA puhul geneetiline materjal DNA-s. RNA puhul pole rakugenoom seotud. Retroviiruseid rakku infitseerides moodustub komplementaarne DNA, mis läheb genoomi ja see hakkab seal omaette tegutsema (HIV). Viirused ise rekombineeruvad rakus. Transduktsioon: Bacteriofaagid kannavad aeg ajalt bakteri geene üle (bakteri viirused, T2, T4, T5, T6, T7, and l). Üldine transduktsioon kannavad üle kõiki geene. Spetsiifiline transduktsioon - kindlaid geene. Faagides on tavaliselt vaid väga väike peremeesraku DNA, ~1% genoomist. Viiruse DNA rekombineerub peremeesraku homoloogse kromosoomiga. Võib minna ükstaskõik mis kohapeale genoomi ja sealt lahkudes võib võtta suvalise geeni kaasa.
määrata ka 3 ja enama geeni vahelise geneetilise distantsi, et koostada selle põhjal geneetiline kaart. Kui kiasmide arv raku kohta on 2.15, siis kromatiidi kohta on see poole väiksem e 1.07. Sellest tuleneb, et kromosoomi pikkus on 107cM, sest kiasmide arv kromatiidi kohta väljendab kromosoomi geneetilist pikkust. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. RS toimub I meioosi profaasis. Aheldunud geenid rekombineeruvad, tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Mõned neist on organismile kasulikud, tõstes nt viljakust. Samas ka evolutsiooni üks aluseid, nt inimeste ja primaatide suhe. + NT suguline ja mittesuguline paljunemine. Kui on tekkinud kaks mutatsiooni, mis mõlemad kasulikud võivad olla, on võimalik, et sugulisel paljunemisel satuvad need samasse kroomosoomi ja levivad koos. Mittesuguliselt puudub võimalus
ühendused ehk kiasmid. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemine. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Kui see ületab väärtuse 0.5, pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu. Pikemate kromosoomide vahel rohkem
Kui H vesinikkloriidist välja kloori, muutes selle katalüsaator on alus, võtab hüdroksiidioon lähteainelt ära prootoni. Mõlemal juhul vanad sidemed vabaks radikaaliks ja saades ise stabiilseks. lõdvenevad. Ahela katkemine radikaalid rekombineeruvad Paljudel juhtudel võivad metalliioonid avaldada omavahel. katalüütilist toimet. Lähteaine molekulid seonduvad Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid, mis metalliiooniga ja moodustub ebapüsiv kompleksühend. näiteks seovad radikaale (inhibiitorid) või tekitavad Metalliioon polariseerib temaga seondunud molekule, radikaale (initsiaatorid)
Suguliitelise dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine Defektse emaslooma (XHXh) pooled tütred (XHXh) ja pooled pojad (XhY) defektsed. Defektse isa (XhY) korral on aga vaid tütred (XHXh) defektsed. Heterosügootsel kujul juba avaldub. 31. Autosomaalse retsessiivse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine Defektgeen pärandub varjatult heterosügootses genotüübis. Defekt avaldub sel juhul, kui kahe heterosügootse vanema defektgeenid rekombineeruvad homosügootsesse genotüüpi. 32. Perekonnahaigus. Mis võivad olla haiguse perekondliku iseloomu põhjusteks? Haiguse esinemissagedus teatud perekonnas on kõrgem kui populatsioonis keskmiselt. Põhjustavad: * ühesugused elutingimused (keskkond) * patogeenid * ühised geenid * kõigi kolme eelneva variandi kombinatsioon. 33. Geenide kvantitatiivse koostoime olemus. Milline on geenide koostoime iseloom kvantitatiivse koostoime korral?
toimunud rekombinatsioone. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? · Kiasmide arv on proportsionaalsed kromosoomide pikkusega. · Kiasmid näitavad ristsiirde jälgi. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. · Ristsiire toimub meioosi esimeses profaasis. · Evolutsioon: Meioosis, kus homoloogsed kromosoomid satuvad kõrvuti, rekombineeruvad aheldunud geenid ristsiirde abil ning tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Mõned neist kombinatsioonidest võivad olla organismile kasulikud, tõstes eluvõimet ja viljakust. Nii levivad kasulikud kombinatsioonid populatsioonis, kuni muutuvad konkreetse liigi seisukohalt standardseks. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. · Neurospora crassa on haploidne seen, kes moodustab pikki rakkude filamente, mida
Mees + östrogen = naisestumine e. feminisatsioon. 21. Liitelised geenid ??,aheldusrühm Aheldusrühm (linkage group) -- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Aheldusrühma skeemi, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM), nimetatakse geneetiliseks kaardiks. Liitelised geenid-- 22.Geenide lokalisatsioon ,lookused,kromosoomide geneetilised kaardid . · Geneetiline lokalisatsioon - Klassikalise geneetika reeglite järgi peaks iga valku- kodeeriv DNA segment olema haploidses tuumas ühekordselt
õitega ja piklike tolmuteradega taimi, sisaldasid F1 põlvkonnas moodustunud gameedid osadel juhtudel rekombinantset DNA-d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud. 29 Rekombinatsiooni sagedus võimaldab mõõta geenide aheldatuse määra Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid, näiteks eelpoolkirjeldatud heterosügootseid F1 põlvkonna suhkruherneid mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsete suhkruhernestega ja jagatakse rekombinantide arv kogu järglaskonna arvuga. Kui rekombinatsiooni pole toimunud, peaksid 50% järglastest
mahepõllumeeste saaki. lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid, mida kasutatakse Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid sisaldavad taimeviiruste ja bakterite paraku on selliseid rekombinante äärmiselt järjestusi. Kui need rekombineeruvad raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi võivad tekkida epideemiaid põhjustavad mitte ainult GM taimi. patogeenid. 7. Agrobakter, mida kasutatakse See bakter on mullas kogu aeg olemas olnud. geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada mulla elustikku. 8. GM taimi söövatel inimestel võib esineda 300 miljonit põhjaameeriklast on söönud
Väide on asjatundmatu, kuna geenitehnoloogia ei muuda taimi või vilju suuremaks, vaid parandab nende omadusi. Nad ei mõju huumusele halvemini kui tavalised taimed. 5. Võõrad geenid võivad sattuda mahepõllumeeste saaki. See on reaalne probleem, millele otsitakse lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid, mida kasutatakse sisaldavad taimeviiruste ja bakterite järjestusi. Kui need rekombineeruvad looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega võivad tekkida epideemiaid põhjustavad patogeenid. Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid paraku on selliseid rekombinante äärmiselt raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi mitte ainult GM taimi. 7. Agrobakter, mida kasutatakse geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada mulla elustikku. See bakter on mullas kogu aeg olemas olnud. 8. GM taimi söövatel inimestel võib esineda
Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub
Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub
aheldunud. Kuna F2 järglaskonnas oli ka punaste õitega ja ümarate tolmuteradega ning valgete õitega ja piklike tolmuteradega taimi, sisaldasid F1 põlvkonnas moodustunud gameedid osadel juhtudel rekombinantset DNA-d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud. Rekombinatsiooni sagedus võimaldab mõõta geenide aheldatuse määra Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid, näiteks eelpoolkirjeldatud heterosügootseid F1 põlvkonna suhkruherneid mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsete suhkruhernestega ja jagatakse rekombinantide arv kogu järglaskonna arvuga.
aheldunud. Kuna F2 järglaskonnas oli ka punaste õitega ja ümarate tolmuteradega ning valgete õitega ja piklike tolmuteradega taimi, sisaldasid F1 põlvkonnas moodustunud gameedid osadel juhtudel rekombinantset DNA-d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud. Rekombinatsiooni sagedus võimaldab mõõta geenide aheldatuse määra Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid, näiteks eelpoolkirjeldatud heterosügootseid F1 põlvkonna suhkruherneid mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsete suhkruhernestega ja jagatakse rekombinantide arv kogu järglaskonna arvuga.
uue tohutu varieeruvuse tekitaja. Antud tohutu varieeruvus on aluseks looduslikule valikule (kui varieeruvust ei oleks, ei toimuks ka looduslik valik). 8. Selgita kuidas soolisus (rekombinatsioon) kiirendab evolutsiooni vastavalt ,,Fisher'i ja Müller'i argumendile"? Sootutel hakkavad tekkinud kasulikud mutatsioonid omavahel konkureerima. Soolistel liikidel tõstetakse kasulikud mutatsioonid kokku (erinevates liinides tekkinud mutatsioonid rekombineeruvad, ilma rekombineerumata võtaks kasulike mutatsioonide fikseerumine kauem aega, rekombinatsioonil saadakse lahti kahjulikest mutatsioonidest) ja see kiirendab evolutsiooni. Kui aga mutatsioonid toimuksid aeglaselt, siis soolisusel evolutsioonikiiruses eelist ei oleks. 9. Seleta Musta Lipu teooriat (Red Queen Theory). Pead jooksma piisavalt kiiresti, et püsida paigal. Ehk kui tahad olla kohane muutuvas keskkonnas, pead ka muutuma. Ja isegi kui keskkond ei muutu, pead muutuma, sest mida
Transkriptsiooniga seotud DNA reparatsiooni on kirjeldatud ka pärmi ja inimese rakus. Osa vähirakke on selle süsteemi suhtes defektsed. Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon on RecA valgust sõltuv ning käivitub SOS vastusena. DNA replikatsioonikahvel peatub, kui DNA ahelas on kas DNA kahjustus, üksikahelaline või kaksikahelaline katke. RecA valk aktiveerub kokkupuutes ssDNA-ga ning viib kontakti rekombineeruvad DNA molekulid. RecA soodustab DNA ahelate ülekannet, aitab neil paarduda ning osaleb DNA ahelate hargnemiskoha migratsioonil. RecA homolooge on leitud ka eukarüootides. Näiteks Rad51 defektsus põhjustab hiire embrüol letaalset fenotüüpi ning kõrgenenud tundlikkust ioniseeriva kiirguse suhtes. Rad51-ga interakteeruvad mitmed kartsinogeneesis osalevad valgud nagu näiteks BRCA1, BRCA2 ning p53. Pärmis kirjeldatud Dmc1-l on samuti rekombinatsioonil oluline rolli.
annaabi.ee 
