Cimze Millest räägivad kiigelaulud? Ettehaarav sisseastumine Millise paikkonna lauludele on omane refrään? Itk Millise kandi lauludel on pikendatud lõppheli? Jannsen Mis vihjab regilaulus arhailisele päritolule? Jauram Milliseid itkusid tead? Põhjenda. „Kannel” Milliseid lastelaule tead? Põhjenda. Kihelkonnakool Millistel rahvastel esineb veel regivärsilist rahvalaulu? Kas’ke Mis on ettehaarav sisseastumine?
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või
Regilaul Karel Hinno Karel-Sander Kljuzin Mis on regilaul? • Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli.
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a
· Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles · 2 luulekogu: ,,Angervaksad" -ei ole algupärane luule, ,,Viru lauliku laulus" - algupärane luule · Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas"
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad)
Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu esituslaadi nimetanud domineerivalt sõnarõhuliseks. Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas. Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral. Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega (3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks. Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid:
lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Ühes laulureas on regilaulus peaaegu alati 8 silpi. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda. Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi
ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk “sümboolset surma” – neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Regivärsiline laul ehk regilaul Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul. Kindlate tegevustega (mingi töö, kombe või mänguga) on seotud töö- ja tavandilaulud, mis
Lokaliseerimine – et lapsi eemal hoida ohtlikest paikadest. Välimuse kirjeldamine – koledad, karvased jne, et lapsi eemal hoida neist 24. Kirjelda ja võrdle kahte mütoloogilise sisuga regilaulu. Suisa suud regilaul on kirjutatud 1903 aastalning räägib, kuidas Eesti Saarepiiga kohtus metsast tulles Sulevimäel kalevipoega ning kuidas Kalevipoeg suisa suud tahtis. Selle peale aga Saarepiiga lõi terava noaga teda ning jooksis nuttes koju. Regilaulus on lõppriim, mis on tollaste aegaderegilaulude üks suur tunnusmärk. Tütär lätt kuulu mehele on aga kirjutatud ligi kümme aastat varem (1896) ning on tunduvalt keerulisem mõista. Tegemist on regilauluga kuna igal real on 2-5 sõna mis viitab tüüpilistele laulude ülesehitusele. Laul räägib tüdrukust kellele üritatakse peigmeest leida. 25. Kuidas on võimalik (nt M. Arukase artiklile toetudes) mõtestada lugu iseäraliku
riigilipp. Tolle legendi järgi oli just Dannebrog see, mis pöördus lahinguõnn taanlaste kasuks ja võimaldas neil lahingu võita. Punane toiduainetööstuses Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Leidub mitmeid toiduvärve, mida kasutatakse toiduainetele punaka või punase värvuse andmiseks. Punane ja traditsioonid Eesti vanarahva uskumuste kohaselt sündis punase teki all või koidu ajal lapsetegemise tulemusena laps punaste juustega. Eesti regilaulus ei tähista sõna 'punane' enamasti mitte niivõrd värvi kui 'kaunist'. Punast kannavad hiina ja india pruudid õnne ja viljakuse märgina. Punased vääriskivid Punast vääriskivi rubiini (Al2O3) seostatakse Indias kuninglikkuse, võimu, auväärsuse ning teotahtega. Seal peetakse rubiini kalliskivide kuningaks. Birmas oli aga levinud uskumus, et rubiin (eriti, kui see on opereeritud inimese külge) muutub osaks inimkehast ja muudab inimese haavamatuks.
Regivärsside laulmine oli vaoshoitud tundejõuline omavaheline suhtlemislaad, mille kaudi saadi väljendada arvamusi, meeleolusid, anda hinnanguid, jutustada lugusid ning samuti püüti mõjutada ka ümbritsevat maailma. Regilaulud kõlasid alati kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal, nt põllutööd, tubane lõnga ketramine ja ka lihtsalt pikkadel talveõhtutel. Regilaulus on alati esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga. Regilaulude tekstid on vanemas murdekeeles ning laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustub mõttelise terviku. Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse
19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle. sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine. Kirjalik uurimus tuleb folkloristikasse 1920ndatel aastatel soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjadusteadusega. 1920. saavad
laulud, kus mitmehäälsus on pärit idanaabritelt) · Lõpeb alati teisel astmel · Sarnane Gregoriuse koraaliga · Liigid: · Töölaulud · Tavandi- ehk kombelaulud · Itkused · Karjaselaulud (ühed meloodilisemad rahvalaulud) · Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud · Lüroeepilised laulud · Põhja-Eesti regilaulus on mõjutusi Kalevalast Uus rahvalaul · Ehk uusim rahvalaul · Tekke põhjused: · Ühiskondlikud muutused · Kirik · Keele muutus · Uued teemad · Kujunes välja 18.saj lõpul · Ülemineku perioodiks lüroeepilised laulud (hõlmavad enda alla ka ühiskondlikke jooni) · Vaimulik rahvalaul lihtsatel viisidel lauldud koraali tekstid (ainulaadne fenomen) · Lõppriim
3.7. Sünkretism Sünkretism rahvaluuleteaduses tähendab: kunstiliikide põimumist (näiteks: regilaul on nii luule, muusika kui ka esitus koos ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit) pärimustekstide funktsioonide põimumist (neis tekstides on koos nii usundilisus, poeetilisus kui ka tavaelu teate edasiandmine jms. Ei saa väita, et rituaal on ainult usundiline toimimine, ja ei saa ka öelda, et regilaulus või vanasõnas on peidus vaid poeesia. (Vt ka: Ülo Tedre. Sünkretism rahvaluules. -- Keel ja Kirjandus nr 7, 1983, lk. 337-341.) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana. Erinevate rahvaluuleliikide puhul ja erinevate aegade pärimuskultuuri puhul ilmneb sünkretism erinevalt. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.8. Suulisus
Traditsioon on süsteem teadmisest, kuidas peab olema. Selle väljendus on samuti traditsiooniline võte: nt teineteise tervitamine on traditsioon, selle väljendus on nt ,,teretere vana kere". Traditsioon peab tunduma otstarbekas, muidu ta kaob. 2) stereotüüp mõtteline, mentaalne nähtus, ühtekuuluvustunnet (identiteeti) näitav väline märk. Tekstis kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus. vormelid. = sõnalised korduvad elemendid regilaulus. Teaduslik termin mitteteaduslikule suhtumisele. Mr Tiiu Jaago (!). Stereotüüp võimaldab end kellegi hulka paigutada, endale identiteet saada, sellest loobumiseks saab vahetada oma stereotüüpi (nime, sugu vms). 3) tüüp teksti võime hoida alal oma põhikuju, abstraktsioon (pärimuse gravitatsioon), kujuneb pärimuse kasutusprotsessis, folkloristikas kasutatakse mõistet arhiivtekstide süstematiseerimisel
Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn pseudopolüfoonia muusikas kui objektiivselt ühehäälse helijärgnevuse lõhenemine mitmeks tajutavalt samaaegseks helivooks. Pseudopolüfoonia kasutamine barokiajastu heliloojate loomingus (Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann). eesti regilaulu struktuur Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti. Värsirida kui rahvalaulu algüksus
Regivärsi vormi peetakse paarituhande aasta vanuseks nähtuseks ning mõningaid laule arvatakse nende sisu põhjal pärinevat eelmise aastatuhande esimesest poolest. Selles omapärases luule- ja muusikakeeles loodi ja esitati laule, mis hõlmasid kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani. Regilaul kujundas või täiendas ühtviisi nii ühe inimese kui kogu külarahva tegevust kombetalitustel, laulul oli oma osa siis, kui tehti tööd ja siis, kui lõbutseti. Regilaulus on tunnete ja mõtete väljendamiseks kasutatud igapäevasele suhtlemisele vastanduvat erikeelt või poeetilist koodi. Laulu usuti omavat tavakeelega võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult. Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust.
ühesuurused. Õiget pole, häälestus sõltub interpreedist. Helireas nähakse laadi materjaalset kandjat, iga aste laadis täidab talle eriomast funktsioonist(T,D). Peamiseks seaduspärauseks dominandi lahenemine toonikasse. Loomuliku maz.puhul kolm hierarhilist taset:T, T kaks ülemist heli e.kolmas ja viies, ülejäänud helid(altereeritud helid lähevad neljanda taseme alla). Hierarhia on Lääne muusika seaduspärasus. Eesti regilaulus võib helirida koosneda vaid 3-4st noodist. Vaid üks tugiheli, funktsionaased suhted nõrgemad. 6. Kuulmisillusioonid e -paradoksid. Kas paradoksid on ,,tajuvead" või on nad vaadeldavad objektiivsetes kategooriates nn positivistlikult aluselt? Kuulmis- ja nägemisparadokside vahelised paralleelid. Nägemisparadoksid Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) loomingus. Näiteid kuulmisparadoksidest: lõpmatult tõusva või laskuva kõrgusega helid; helid,
Pakuvad põnevat kuulamisainet. Pulmalaulud (kõiki pulmariitusi saatvad laulud)- on olnud regilauludest selline zanr, mis säilis kõige kauem, mida teati. Pulma funktsioon säilitas pulmalaulud nii Kihnus kui ka Setumaal. Eesti vana pulm on olnud laulupulm kõik pulma osad on kaetud regivärsis lauludega. Jutustavad laulud on lüroeepilised laulud, mille vastu tunnevad huvi uurijad, kes on otsinud mütoloogia kajastusi regilaulus. Jutustavate laulud puhul on liikumist vähe, aga paistab välja eepiline struktuur. o Venna sõjalugu, Greete Jents (Karksi, 1971) o Loomine, Liisu Orik (Tõstamaa, 1965) võib näha müüti v müüdi katkeid, kui pole esitatud müüdi kujul vaid loona (lüüriliselt). Tegevust on vähe aga põhijoon on näha. Lüürilised laulud o Laulud laulust ja laulikust o Laulud abielust jpt.
Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/ lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. Neid on võimalik kirjeldada kindlate kindel värsimõõt- on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv.
rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Alguses oli vesi Sukeldumine vee põhja (sealt n-ö maa toomine) Merest hakkas maa kasvama 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu) Isuri: lörpötykset Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub; Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri
Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe. koli 2:3, kooli 3:2, `kooli 2:1. Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Vältesüsteemi käitumine regilaulus (koos Jaan Rossiga). Küsi- ja väitlausete intonatsioon (Eva Liina Asu-Garcia); prosoodia tajumine (Diana Krull, Stockholm), emotsionaalse kõne akustika ja taju (Rene Altrov, Hille Pajupuu). Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Lya Meister; kõneanalüüs, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Pärtel Lippus; eesti ühiskeel, murded, soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees).
! *värsi lõpus ei ole ühesilbisõna ! ! *neljasilbisõna on värsi alguses või lõpus, aga mitte keskel Nõn-nap hüü-dis ven-na kan-nel,! ! / / / kui need nu(t)-tid nei-ud noo-red! ! / / / min-nes-sa i-sa ko-dun-ta,! ! ! / / / min-nes-sa me-he ko-ju-je,! ! ! / / / saa-des kaa-sa kam-be-ri-je! ! ! / / / Allajoonitud kohad ei ole ekslikud - sellised asjad on regilaulus päris tavalised. Kolmesilbisõnad põhjustavad neliktrohheuses ahelreaktsioone: ! *Värsitõusu satub 3. ehk kaasrõhusilp (min-nes-sa) ! *Sellele järgneva sõna pearõhusilp satub värsilangusesse ja alarõhutatakse ! ! (i-sa ko-dun-ta; me-he ko-ju-je) ! *Uude tõusu sattuv rõhuta järgsilp omandab rõhu ja pikeneb (häälduses) ! ! (i-sa(a) ko-dun(t)-ta; me-he(e) ko-ju(u)-je Laulmisel või rütmilisel esitamiel tekitab see RÕHULIBISTUSE ehk SKANDEERIMISE, mis rikastab kõlapilti.
• Mõistatused ja vanasõnad on ditaktiline luule, milles avalduvad üldistus võime, tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus. • Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks. Mõistatused: • Nähtuse, olendi, eseme napisõnaline(kaudselt keeruline) kirjeldus ülesande vormis, mis nõuab vastajalt kujutlusvõimet ja olustiku tundmist. • Esinevad nii laulu mõistatusena(regiluule) ja proosa mõistatusena. • Regilaulus esimene laulis küsimusi ja teine laulis vastuseid( mõlemad võisid olla omaette laulud nii küsimus kui ka vastus). • Mõistatused võivad vormilt olla: • Metafoorid- ühele objektile omastatakse teistsuguseid omadusi • Võrdlus- • • • Mõistatuste hulka kuuluvad keerdküsimused • Pärit 19-ndast sajandist- eeldavad loogilist arutelu. Vanasõnad
Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi: - algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus (oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. - Parallelistm mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. - Kindel värsimõõt on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv.
rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev
2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14
Võimalik, et kunagi olid need täiskasvanute repertuaaris ning siirdusid hiljem lastelaulude hulka. Mõistatamised on põhiliselt säilinud poeetilise proosaliigina ja regivärsiliste rahvalauludena, kuid mõningad neist esinevad ka vanemate muusikavormidena. . Ahellaule ja vanemaid mõistatamisi esitatakse rütmiliselt lugedes nagu muid vanemaid lastelaule. 5. Regivärsiline laul ehk regilaul 5.1. Tekst Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid. Häid laulikuid kiites toonitatakse, et nad teavad palju sõnu ning neil on ilus tugev hääl. Sobivate sõnade leidmine erinevates olukordades oli küllalt keeruline ülesanne, mis nõudis head mälu, kiiret taipu ning keeletaju. Seepärast pididki viisid olema üsna lihtsad. · Laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustab tavaliselt mõttelise terviku.
annaabi.ee 
