Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest Diastoli ajal täitub süda verega, aga süstolis tühjeneb verest, sest kokkutõmbe tõttu paisatakse veri
ST-segment 0,09 T-sakk 0,3 0,21 QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall 0,8 Kordamisküsimuste vastused: 1. Südamelihase omadused: automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on
3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed. 2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet. 4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas saab üksteisel järel suure sagedusega ärritusi ei jõua ta enam lõõgastuda ja läheb lihas kestvasse kokkutõmbesse. Summatsiooni tagajärjel tekkiv kestev kokkutõmme ehk teetanud jaguneb:
anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste
"Kõik või mitte midagi" seadus. AP peamine omadus on, et see käitub ‘kõik või mitte midagi’ põhimõttel. See tähendab, et läviväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, mis on alati maksimaalse väärtusega. Ehk see on binaarne signaal, milel on ainult kaks väärtust: 0 ja 1. Kui stiimul on piisavalt suur, et läviväärtust ületada, pole oluline, kui tugev see oli, resulteeruv AP on ikka sama amplituudiga. 3.8. Absoluutne ja suhteline refraktaarsus. Refraktaalaeg – periood, mil membraan ei saa uuele ärritusele vastata (närvikiududel 1ms). Membraan pole PM-s. Kui üks stiimul järgneb teisele liiga kiiresti, ei saa AP tekkida - see periood on absoluutne refraktaarsus (lihas tõmbub praegu kokku, membraan on depolariseeritud). Pärast seda perioodi on rakumembraan suhtelise refraktaarsuse seisundis (hüperpolariseeritud), st läviväärtus on tunduvalt tavapärasemast kõrgem, kuid piisava
seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muudavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Rakupiird ei takista impulsi üleminekut rakust rakku.( Kõik või mitte midagi seadus.) Mille poolest on kuulus A.Rauber-töötas Tartus anatoomia professorina, saavutas maailmakuulsuse anatoomiaatlasega(ilus saksamaal 1897). Aktsioonipotentsiaal südamelihasrakkudes-Kui südametsükli kestus on 1-0,85 sekundit, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm. Erutusjuhtesüsteemi osad-Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm 66.Südametsükkel
bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära
bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära
- Poolkuuklapid - Aordiklapp - Kopsutüveklapp - Kojavatsakesed e aortiventrikulaarklapid e hõlmklapid e puriklapid - Mitraalklapp e vasak kojavatsakeseklapp e bikuspiraalklapp - Trikuspidaalklapp e parem kijavatsakeseklapp PÄRGAARTERI VEREVARUSTUS Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad suletud. REFLEKTAARSUS ·Kui südame tsükli kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellelejärgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05 s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refratkaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. ·Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö rütmilisus. ·Vrdl skeletilihasraku refraktaarsus 0,005 s. SÜDAMETSÜKKEL
nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja
Sealt edasi läheb erutus His´i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim. absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Kui suhtelises puhkeolekus tekib sinuatriaalsõlmes normaalselt 60...70 impulssi minutis ja südame tsüklis kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise ehk suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05 s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. Südame elektrilise tegevuse registreerumist nimetatakse elektrokardiograafiaks
50 ja vatsakeste seines olevast juhtetee osast lähtuvate impulsside puhul u. 30 * minutis (levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis vaid eriolukorras, näiteks intensiivsel venistamisel. (3) Südametsüklis korduvad reeglipäraselt faasid: süstol ja puhkefas diastol. Süstol on nn. Absoluutse refraktaarsuse period, mil südamelihas ei vasta ärritajatele uue erutuse tekkega. Südametsükli kestus on u 1...0,85 s, siis absoluutne refraktaarsus kestab 0,20 sekundit, millele järgneb suhtelise refraktaarsuse period 0,2...0,05 s, kus erutusteke obn võimalik normaalsest tugevamte ärritajatega. Selle süsteemiga tagatakse südame töö rütmilisus ja hoitakse ära vatsakeste kestev kokkutõmme. Erutuse levimiskiirus südames on erinev, vatsakeste lihases u 1 m/s. erutuse juhtimnise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe. Südamelihase kokkutõmbeid algatav
esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus - on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad hästi, kui aga teine eesmärk järgneb esimesele 0,2-0,5 - sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus - tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. Teisisõnu, parimal tasemel reageerimiskiirus ei taastu enne, kui eelmisest reaktsioonist on möödunud pisut alla poole sekundi. Ülerahvastusefekt - on nähtus, kus muidu hästi eristatav objekt muutub halvastieristatavaks juhul, kui ta esitatakse nägemisvälja keskkohast pisut eemal ning kui tema naabruses on teisi, segavaid objekte.
kuna Na+ -ioonid pumbatakse rakust välja. Esimese spermi ühinemisel tungib Na+ munarakku ja 1–3 sekundiga muutub membraani potentsiaal positiivseks: +20mV. Sperm on võime- line liituma munarakuga vaid – 70mV juures. Kui sellist potentsiaali hoida munaraku membraanil kunstlikult, siis on tagajärjeks mitme spermiga liitumine ja polüspermia. sialgne munaraku soikepotentsiaal (–70mV) taastub umbes 1 minuti jooksul. Selline lühiajaline refraktaarsus ei näi olevat piisav ja paljudel liikidel on polüspermia takistamiseks veel aeglane blokaad. Selline tõkestamine algab üks minut pärast kahe gameedi ühinemist ja on tuntud kortikaalreaktsiooni nime all. Pärast spermi penetratsiooni tühjendavad kortikaalgraanulid oma sisu rebukesta alla, mille tulemuseks on sper- midele läbimatu viljastumiskest. Kortikaalgraanulid sisaldavad proteaase, peroksüdaasi jne. Kortikaalreaktsioon algab spermi
löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus.erutunud südamelihased on teatud ajaperioodidel võimetud reageerima järgmistele ärritajatele: Kokkutõmbe ajal ei
siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Nt tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad hästi, kui aga teine eesmärk järgneb esimesele 0.2-0.5 sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus reageerimisvõime alanemine vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. Parimal tasemel reageerimiskiirus ei taastu enne, kui eelmisest reaktsioonist on möödunud pisut alla poole sekundi. Tähelepanu tüübid (1) Avara väljasuunatud tähelepanuga tüüp, kelle eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, näha väliskeskkonnas paljut korraga, olla sellele avatud. Tal on kerge vastata sellistele küsimustele nagu millal on ohutu
otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Nt tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad hästi, kui aga teine eesmärk järgneb esimesele 0.2-0.5 sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus reageerimisvõime alanemine vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. 32 Parimal tasemel reageerimiskiirus ei taastu enne, kui eelmisest reaktsioonist on möödunud pisut alla poole sekundi. Tähelepanu tüübid 1. Avara väljasuunatud tähelepanuga tüüp, kelle eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, näha väliskeskkonnas paljut korraga, olla sellele avatud. Tal on
Lokaalse vastuse ajal esineb erutuvuse tõus. Alaläviste ärrituste puhul tekkivate lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab ktsioonipotentsiaali tekkimise. Aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faasis koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses närvikius) ühtib praktiliselt tipp- potentsiaali vastusega. Refraktaarsus on seotud membraani naatriumkanalite inaktivatsiooniga. Negatiivse järelpotentsiaali esimese kolmandiku vältel toimub erutuvuse järk-järguline taastumine, mida nim suhteliseks refraktaarsusperioodiks (motoorses närvirakus 3 5 ms). Sellel perioodil võib erutuse esile kutsuda tugevate üleläviärritustega, kusjuures vastuseks saadud aktsioonipotentsiaali amplituud on normaalsest madalam. Negatiivne
AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu. AP levikukiirus varieerub erinevates närvikiududes 0,5-100 m/s, esinevad elektrotooniline saltatoorne levik. Viimane on kiirem ning energeetiliselt ökonoomsem. AP-d iseloomustab Maali-Liina, jaanuar 2012 Refraktaarsuse põhjustab Na+ süsteemi inaktiverumine eelnenud aktsioonipotentsiaali ajal. Refraktaarsus tagab ühesuunalise impulsi leviku. Suur muutus membraanipotentsiaalis leiab aset juba vaid mõne molekuli liikumisega. Erinevatel rakkudel on erineva kuju ja kestusega aktsioonipotentsiaalid. 1 0 Aktsioonipotentsiaali ülekande sünapsites tagavad neurotransmitterid.
Ekstrasüstol – väljaspool normaalset kokkutõmmete sagedust tekkiv süstol. Selle põhjuseks on mingi lisaimpulsi teke erutustekke-juhtesüsteemis. See lisaimpulss võib pärineda ükskõik millisest süsteemi osast, sagedasem on selle tekke sinoatriaalsõlmes. Sellele järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab õige järgneva löögi vahele (seda inimene tavaliselt tunnetab), see on südame tähtis omadus - refraktaarsus e erutumatus – südame lihas ei erutu uuele impulsile enne, kui eelmine erutus ei ole vaibunud. o Ei pruugi olla patoloogiline Blokaad – erutus ei kandu edasi. Sagedamini esineb atrioventrikulaarsõlmes (ei lähe edasi kodadest vatsakestesse) o Täielik blokaad – surm Südame kodade/vatsakeste fibrilatsioon e virvendus - südame lihaskiud tõmbuvad kokku erineval
Ekstrasüstol – väljaspool normaalset kokkutõmmete sagedust tekkiv süstol. Selle põhjuseks on mingi lisaimpulsi teke erutustekke-juhtesüsteemis. See lisaimpulss võib pärineda ükskõik millisest süsteemi osast, sagedasem on selle tekke sinoatriaalsõlmes. Sellele järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab õige järgneva löögi vahele (seda inimene tavaliselt tunnetab), see on südame tähtis omadus - refraktaarsus e erutumatus – südame lihas ei erutu uuele impulsile enne, kui eelmine erutus ei ole vaibunud. o Ei pruugi olla patoloogiline Blokaad – erutus ei kandu edasi. Sagedamini esineb atrioventrikulaarsõlmes (ei lähe edasi kodadest vatsakestesse) o Täielik blokaad – surm Südame kodade/vatsakeste fibrilatsioon e virvendus - südame lihaskiud tõmbuvad
Kontraktiilsus e. kokkutõmbevõime on iseloomulik kõikidele lihastüüpidele. Müokardi kontraktiilsusel on aga mitmeid iseärasusi. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi, lihaskiududevaheline elektritakistus on väga väike ja erutus levib kiiresti üle vatsakeste müokardi. Erutuvus on koe omadus vastata ärritajale erutuse tekkega. Erutuse avaldumisvormiks on leviv elektriline potentsiaal e. aktsioonipotentsiaal. Erutusjuhtivuse all mõistetakse erutuse levimist erutuvas koes. Refraktaarsus on samuti omadus. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud, mis vastavalt oma nimetusele täidavad eriülesandeid südame erutusprotsessis. Siia kuuluvad sinuatriaalsõlm (SA) paremas kojas v. cava superior’i suubumiskoha lähedal, atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas seinas, parem ja vasak säär ning Purkinje kiud [Erutus levibki selles suunas: SA sõlm -> AV sõlm -> His’i kimp
Signaali ei ole False Alarm Correct rejection (valehäire) (õige eitus) Tabamuste suhe valehäiretesse Aistingu ajaline viivis: latentne periood = 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25 sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu
annaabi.ee 
