a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temast saanud juba tunnustatud ooperihelilooja. 1762. aastal lavastatud ooper ,,Orpheus ja Euredike" sai alguseks ooperi reformile. Glucki ideeks oli seada muusika draama teenistusse. Varemalt oli ooper meelelahutuseks, mida ei olnud tavaks pingsalt jälgida, Gluck püüdis paeluda publiku tähelepanu ning naelutas kuulajad paigale. 1772. aastal püüdis Gluck ooerireformi läbi viia ka Pariisis, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid
kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid ignoreerida ja oma vägedega Rooma vastu välja astuda.Senat kaotas oma tähtsuse *Mariuse reformile järgnenud aastakümnel soovis mitu väejuhti haarata riigis võimupositsiooni ja olid valmis selle nimel ükteise vastu relvi kasutama. Kodusõjad 4. Erinevused Augustuse ja Caesari tegevuses: *Caesar hõivas oma vägedega Rooma, ta laskis ta oma võimu seadustamiseks end nimetada diktaatoriks, tal olid jamad senatiga ning ta tapeti *Augustus vallutas Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla,võttis endale aunime Augustus-auväärne 5
XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7
See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku ja vaimuliku võimu mõjusfäärid ning muutis need üksteisest vähem sõltuvaks. Väga otsene mõju ühiskonnale oli ristisõdadel, kuigi nendega tegelikult ei saavutatud peaaegu mitte midagi. Ristisõdu oli 8
Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). !)Andis tõuke reformile, kunad malis nii deitsli rohke pildi vaeste ja laste kodust 1=Ladusjutustamisviis, põne süzee, apelleerimie lugeja südamele ja tunnetele ning huumor 2
Nightingale uskus, et õendus oli kutsumus ning õendusabi saajad olid terviklikud indiviidid vaimsete mõõtmetega. Õdedelt oodati, et nad kannavad hoolt hingeliste vajaduste eest, mis patsiente muretsema pani. Samuti uskus ta, et õed peaksid olema kaasatud terviseedenduses ning terviseõpetuses, kus õpetatakse haigeid ja neid, kes ennast hästi tunnevad. Kuigi Nightingale'i teooria koostati kaua aega tagasi vastuseks keskkonna reformile, siis on need õendusprintsiibid kasutusel tänapäevani. Vaatamata sellele, et mõnda Nightingale'i printsiipi on muudetud või üldse ümberlükatud meditsiini ja teaduse eelistuses, siis paljud kontseptsioonid tema teoorias ei ole mitte ainult jäänud kestma, vaid on kasutatud õdede üldiseks koordineerimiseks rohkem kui 150 aastat. (Qureshi, 2016) Õenduskesksed mõisted Nightingale'i teooria kohaselt vaadeldakse inimest, kui bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina,
Seaduse eelnõu on valmis kirjutatud ministeeriumite kabinettides usinate ametnike poolt, kelledest paljudel puudub isiklik kokkupuude või kogemus töövõimetute ja puuetega inimestega. Paberil on kõik selge, põhjendatud ja ilus, kuid teostus ei kannata kriitikat. Põhjalikult läbimõtlemata ja lahtiseletamata muudatused tekitavad paratamatult hirmu ja ebakindlust. Peaministri ja kahe sotsiaalministri väitel muutub puuetega inimeste elu tänu reformile oluliselt paremaks, kuid samal ajal koguvad need samad inimesed, keda see reform aitama peaks, selle vastu allkirju. Järelikult on kuskil midagi valesti läinud. Minu arvates ja paljude teistegi arvates on kõige suurem viga see, et töövõimereformi keskmest on kõrvale jäetud puudega inimeste ja nende hooldajate reaalsed mured. Puuetega inimeste organisatsiooni juhi Tiina Kangro sõnul ei nõuta midagi ebareaalset. Tahetakse, et olemas oleksid teenused, mis võimaldaksid neil aktiivselt
RVF-i missioonid külastasid Eestit kord kvartalis, algul osaleti järjekordse programmi formuleerimisel, seejärel selle täitmise jälgimisel ja toetamisel. Omapoolse heakskiidu andis programmidele fondi direktorite nõukogu. Sel perioodil suurenes ka RVF-i koha pealsete esindajate roll jooksval nõustamisel. Üha suurema kaaluga koostöövaldkonnaks muutus tehniline abi osutamine, mis panganduskriiside järgses keskkonnas keskendus peamiselt pangandus- ja kogu finantssektori reformile ning järelevalve tugevdamisele. Samuti olid tähelepanu all fiskaal- ja maksuküsimused ning statistikaalase suutlikkuse tõstmine. Lisaks missioonidele kaasati RVF-i eksperte keskpanga ja ministeeriumide töösse. Teiseks oluliseks tehnilise abi valdkonnaks oli valuutafondi poolt korraldatud koolitus, mis aitas kaasa tarviliku hulga turumajanduse vallas pädevate ametnike ettevalmistamisele. 1998. aastal puhkenud Vene kriis avaldas Balti riikidele küllaltki ulatuslikku mõju, sest
Niiviisi vormistati seadusandliku aktiga lõplikult aadli kui erilise privilegeeritud seisuse õigused Vene keisririigis. Peeter I reformidega loodi Venemaal armee, mis ei erinenud oma struktuurilt ja väljaõppelt Euroopa moodsatest armeedest. Armeeteenistuse kaudu täiendati aadli ridu. Armee kujundati ümber Euroopas tunnustatud põhimõtteil, samuti võeti kasutusele kõik tehnilised uuendused. Näiteks 1708. a. sai tääk jalaväe põhiliseks võitlusrelvaks. Peeter I oli armee reformile aluse pannud oma nn. Mängupolkudega veel enne troonile asumist. Katariina II ajal muutus Vene armee täielikult Euroopa eeskujudele vastavaks. Rajati ka kaasaegne sõjalaevastik.
Riigi abi muutus paindlikumaks ning töömajade kõrval hakati praktiseerima rohkem avahooldust. Nenditi, et pärast uue süsteemi rakendamist vaeste üldarv vähenes, sest vaesena registreerumist häbeneti. 19. sajandi lõpus oli töö-majades üle 220 000 inimese, avatud hoolekandega oli kaetud ca 600 000 isikut. Ametlikult kaotati töömajad 1929. aastal (Roosileht, lk 271-272). 12 Reformile vaatamata räägitakse Suurbritannia ühiskondlikus hoolekandes 1860. aastate kriisist, sest seadusandlik reguleerimine osutus puudulikuks. Sel ajal hakkas Suurbritannias taas laiemalt levima sotsiaalhoolekande korraldamine kutseorganisatsioonide kaudu. Samuti omandas laia leviku eraalgatusele ja erakapitalile tuginevate sotsiaalhoolekandeühingute ja -organisatsioonide tegevus, eriti suuremates linnades
Eesti tööjõud on kõrge üldharidustasemega (ca 15% täiskasvanutest on kõrgharidusega), kuid võrreldes Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikide töötajatega on keskmine palk suhteliselt madal. 1995. aastast kuni 1998. aastani kasvas keskmine palk ca 210%, tarbijahinnad kasvasid samal ajaperioodil ca 180%, mis tähendab reaalselt enam kui 16-protsendilist elatustaseme tõusu. Ettevõtlussektor. 1991. aastal alanud struktuursete reformide peatähelepanu oli suunatud omandisuhete reformile, et luua turumajanduslik baas. Massiline erastamine leidis aset aastatel 19941995, täna kuulub 89,5% registreeritud ettevõtetest eraomanikele. Riigi omanduses on veel vaid suured infrastruktuuri ettevõtted, nende ettevõtete restruktureerimine ja erastamiseks ettevalmistamine käib ja erastamine on plaanis lõpule viia 1999. aasta jooksul. Eesti suhteliselt odav tööjõud, energia ja tooraine on seni peamised konkurentsivõimelisust toetavad faktorid. Jätkuvalt
kirjapanemine oleks pidanud lõppema umbes 10 aastat enne Reichstag'i. See arvamus põhineb erinevate rahaühikute mainimisel seaduses. Mitmes kohas räägib see ``uuest rahast`` või ``vanast rahast``. 8. sajandil leidsid Frangi valitsejate käsul kaks rahareformi aset: 745/755 (Pippin Lühikese valitsemisel) ja 793/794 (Charlemagne ajal). Mündis sisalduva hõbeda kogus hinnati ümber. Küsimus on aga selles, kas uue/vana eristamine seaduses viitab esimesele või teisele reformile. Henstra arvutas, et see pidi olema esimese reformi ajal. Seega oleks pidanud Lex Frisionumi mustand valmima enne teist reformi 6 793. aastal. See tähendab, et seadus pärineb ametlikult umbes 790. aastast. Miks seaduse ülekirjutamine lõpetati 793. aastal või ennem pole teada. Seaduse tekst lõpeb üpris ootamatult, vihjates, et ka mustandi koostamine lõppes äkitselt ilma lõpuni viimata
· Vene reformid kui katsed järele jõuda Läänele Isevalitsus on oma olemuselt konservatiivne, tagurlik, alalhoidlik jne. Kindlasti on see iseloomustus õige, kuid teisek on isevalitsuse eksisteerimiseks vajalik ka ühiskonna uuenemine, reformide teostamine. Kuid eksisteeris ka võimalus, et midagi ei tehtud ehk seisakuaeg. Reformide perioodidele võisid järgneda ka vastureformid. // Kõikide reformide initsiaatoriks ei pidanud alati olema võimul olev valitseja, kuid ta pidi reformile andma oma nõusoleku. Reformid Vene Impeeriumis olid efektiivsed siis, kui valitseja ise oli huvitatud reformide läbi viimisest. Kõik suuremad reformide perioodid on tagasi viidavad tõdemusele, et valitsejad olid huvitatud ümberkorralduste teostamisest. Kui ühiksonnas olid olemas suurepärased reformaatorid oma ideedega ja reformikavadega, aga neil puudus valitseja heakskiit, siis need ümberkorraldused ei läinud käiku.
Tulenevalt traditsioonidest ning tsentraliseerituse tasemest kõigub avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal erinevates riikides alates 1/6 (nt USA, Austraalia) kuni 1/3 (nt Taani ja Rootsi) kogu tööjõust. Eestis oli riigikantselei andmetel 2008.a 31.detsembri seisuga 23 920 riigi- ja 5464 kohaliku omavalitsuse ametnikku (!?). Viimastel aastatel ja aastakümnetel on pööratud suuremat rõhku avaliku halduse reformile tegemaks avalikku teenistust efektiivsemaks ning toomaks seda kodanikele lähemale (nt e-riigi arendamine). 8.2. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused: Demokraatlik riik kontrollib oma ametnike tegevust tagamaks, et need tegutseks kooskõlas seadustega ja ei kasutaks oma ametipositsioone ära isikliku kasu saamiseks (e korruptsiooni ärahoidmiseks). Lisaks sellele teostatakse järelvalvet valitsemise tõhustamiseks.
Tulenevalt traditsioonidest ning tsentraliseerituse tasemest kõigub avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal erinevates riikides alates 1/6 (nt USA, Austraalia) kuni 1/3 (nt Taani ja Rootsi) kogu tööjõust. Eestis oli riigikantselei andmetel 2008.a 31.detsembri seisuga 23 920 riigi- ja 5464 kohaliku omavalitsuse ametnikku (!?). Viimastel aastatel ja aastakümnetel on pööratud suuremat rõhku avaliku halduse reformile tegemaks avalikku teenistust efektiivsemaks ning toomaks seda kodanikele lähemale (nt e-riigi arendamine). 8.2. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused: Demokraatlik riik kontrollib oma ametnike tegevust tagamaks, et need tegutseks kooskõlas seadustega ja ei kasutaks oma ametipositsioone ära isikliku kasu saamiseks (e korruptsiooni ärahoidmiseks). Lisaks sellele teostatakse järelvalvet valitsemise tõhustamiseks.
otsustuskogus? Lihtsa või kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kasutamine sõltub hääletusel oleva otsuse olulisusest. 65.Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraaatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele? Esindusdemokraatia vähendab oluliselt läbirääkimiskulusid, sest on oluline vahe, kui vajaduste rahuldamise küsimusi arutavad 1,35 miljonit inimest koos või 101 esindajat. 66.Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh kompetents? Põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded ehk reformiklausel peavad määrama, millise häälteenamusega kiidetakse muutus heaks ning kes viib reformi läbi. Esimese puhul peaks nõue olema põhimõtteliselt sama, mis põhiseaduse vastuvõtmiselgi, seega loogiliselt nõutakse ka põhiseaduse reformi puhul konsensust. Reformi teostus peaks jääma indiviididele, sest nemad on need, kes on põhiseaduse vastu võtnud
Tekkisid poliitilised laulutsüklid, mida levitati käsikirjaliselt ning loeti ette, osalt ka lauldi poliitilistel rahvakogunemistel, mida peeti sageli kõrtsitubades. Eriti populaarne oli mitmest laulust koosnev, Lõuna-Eestis pärinev tsükkel "Eesti mees ja tema sugu". Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Järgneb pikk tagasivaade ajaloole ning esimesele feodaalorjuse kaotamise reformile, mis ei toonud kaasa lõplikku vabanemist. Neis lauludes sisaldub juba selgesti teadvustatud rahvuslik ning ühtlasi sotsiaalne identiteet. Oli tekkinud uus nähtus eesti kultuuris - käsikirjaline poliitiline rahvaluule. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt rahvusliku ärkamisaja kõrgperioodil ja tema üleskutsele rahvaluule kogumiseks vastati üle kogu maa. Selline vabatahtlik kollektiivne folkloorikogumise aktsioon rahva enese osalusel on maailmas
Oluline oli ka peasekretäri algatatud poliitilise reformi – detsentraliseerimise – printsiip, millele hakati Eesti NSV-s kultuuripoliitika demokraatlikumaks muutmisel toetuma. Poliitilist reformi alustas peasekretär sooviga tõhusamalt rakendada majandusreformi, eeldades, et need reformid saavad kulgeda koos. Autoritaarse kontrollimehhanismi lõdvenemine viis aga majandusreformi läbiviimise kriisi ning alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV
William Lovett, massimiitingud). 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) mille kohta marksistid ütlevad ka töölisliikumine. Töölised olid küll oluline osa, kuid nõudmised ei olnud tööliste olukorra parandamine. See oli kondanlik liikumine, mis oli vastuliikumine parlamendi reformile, kus peamine küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist, võrdseid valmimispiirkondi ja et kõik kes tahavad saaksid kandideerida parlamenti. See oli ennekõike kodanime vabaduste ja õiguste nõudmine. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting
tähtsam on otsus, seda suuremat häälteenamust nõutakse. 65. Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele? Otsedemokraatia kulud on suuremad, sest palju suurem arv inimesi peab omavahel läbirääkimisi pidama. Kui nende asemel teevad otsuseid neid esindavad valitud inimesed, vähenevad ka läbirääkimise kulud vastavalt sellele, kui suured mõlemad kogumid on. 66. Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh kompetents? Loogikast lähtudes tuleb arvestada, et põhiseaduse reformi teostamise kompetents peab jääma indiviididele, sest põhiseaduse võtavad vastu indiviidid. Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus. Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole. 67
Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes? Raamatu vältel on Kant’i ja Hume’i dialoog. Eessõnas tuleb välja võtta see, mis viisil Hume küsimuse esitab. Hume’i roll küsimusepüstitatuses. Hume’i seos: püstitas probleemi, põhjuslikkuse probleemi. Põhjuslikkusest on hiljem juttu. Põhjuslikkuse seos metafüüsikaga? Põhjuslikkus on traditsioonilise metafüüsika mõiste. Mis on kindel
andmine on olnud läbi aegade ühiskonnas heade tavade ning kommete vastane tegevus, seega tabu. Seda eelkõige asjaolust, et läbi sajandite meid saatvas religioonis, millel algselt ja ka paljuski keskajal oli seadustandev roll, on viidatud altkäemaksule kui ebanormaalsele käitumismallile. Religiooni põhialused moodustasid ka 18-ndal sajandis ühiskonna tavad ning kombed, mis olid aluseks Euroopas läbiviidud kriminaalõigus reformile. Sisuliselt saadab see reform meid väikeste mööndustega tänase päevani. Seega ei saa meil olla mingeid aluseid altkäemaksu dekriminaliseerimisele, sest selliste koosseisudega tegude karistamisega hoiame ära võimaliku riigivõimu aususe kahtluse alla paneku. Samuti ei saa me kedagi võimu teostamisel eelistada sellega, et mõni ametiisik soosiks meelehea tulemusel selle andjat. Rahvusliku kriminaalpoliitika omapärandina on teo konkretiseerituse määramatus
poolt, kes saab ERDFist abi, seejuures tõstes oma kapitali lage ja lubades valitsusel kasutada täiendavaid ressursse. ERDP juhul toimuvad muutused kõigil kolmel tasandil seetõttu et: sõlmiti liit piirkondlike võimude ja riigiüleste võimude vahel; sest nad on otsene mobilisatsioon funktsionaalsete huvide ja ühiskondlike organisatsioonide tulem rahvusvahelisel areenil; sest nad eeldavad lähedast töösuhet kohalikul tasandil koos piirkondlike huvide ja võimudega. Saksamaa heitis ERDP reformile ette liigset protseduuride keerukust, mille eesmärgiks on kindlaks teha, et toetuserahad on efektiivselt kasutatud eesmärgi saavutamiseks. Need regulatsioonid olid aga kehtestatud nõrgema poliitilise võimekusega riikide tõttu, seega nad olid liiga nõudlikud ja aeganõudvad sellise riigi jaoks nagu Saksamaa. Teine aspekt, miks Saksamaa vastuvõtlikkus ERDF suhtes oli niivõrd külm on see, et konsultatsiooniprotsessidesse liidetakse ka sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda
põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta revolutsiooni vanausuliste õiguslik olukord paranes. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsi ääres, Tartus ja Tallinnas. Kuigi vanausulised ei olnud reformijad, vaid reformile vastuseisjad, on ajaloos neid vaadeldud kogu Euroopat hõlmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju ühisjooni rangete protestantlike usulahkudega (amisid, hutteriidid, mennoniidid jt). Vanausulised ei tunnista Nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset
annaabi.ee 
