preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamad aga õppisid koduõpetaja käe all, suursuguste peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuuri ja väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist.
väljaandena. Henry VIII (28.juuni 1491 28.jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509-1547. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. Anglikaani kirik: Kloostrite tegevus lõpetati Ei lubatud lihtrahval piiblit lugeda Säilis missa ja kirikute rikkalikud sisustused Jumalateenistus inglise keeles. Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de,
Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamatel aga leidus võimalus õppida koduõpetaja käe all, majesteetlike peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma
Raamatu algul ehk tundub see armastus noor, kohati ka pinnapealne, kuid teose lõpuosas, Ophelia haua juures tunnistab Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus. Vaatamata sellele, tõukas ta kogu selle armastuse kõhklusteta eemale, et keskenduda iseenese kättemaksu plaanile, mis lõpuks viis ka Ophelia hukule, ajades noore naise hulluks, tappes ta isa ning ise kadudes ta elust, mis lõppes Ophelia uppumisega. Hamlet oma alatasase mõtlikkuse ja filosofeerimisega mõtestas enesele lahti selle, millist inimest ta tõepoolest usaldada võib ja kellele loota, selleks oli Horatio, kes jäi Hamleti kõrvale terve teose vältel isegi siis, kui Hamlet pealt näha hullus ja tõde kõigile kuulutas, tõenäoliselt nägi kogu selle loo sisu läbi Horatio, teades Hamleti käitumise tegelikke tagamaid. Ka lõpuks, kui hamlet Taanimaale naasis, siis oli Horatio ta lähedal. Võib öelda, et Hamleti komistuskiviks on suur süütunne ja au
valitsemisvõim, monarhia. selline valitsemisvorm kus on ainuvalitseja on iseloomulik just idamaadele. Varasemalt sõltumatud ja isemajandavad polised polnud enam sõltumatud. Nad said küll oma siseasju suuremas jaos ise korraldada, kuid välisasjades pidid alluma suurematele riikidele. Hellenismiperioodil õitses kreeka kultuur väljaspool kreekat. Kreekale iseloomulikud teadus ja filosoofia levisid terve Aleksander Suure rajatud impeeriumi aladel. Rajati teaduskeskusi ja tegeleti filosofeerimisega. ka uued linnad rajati kreeka eeskujul. Levis ka teater, kus tõusis komöödia osatähtsus. 6. Mis ei sobi ritta ja miks: aristokraatia, türannia, geruusia ja demokraatia Geruusia sest see on sparta võimuorgan aga teised vana kreeka valitsemisvormid 7. Seleta mõisted: Zeus-kreeklaste peajumal (äike) 338 eKr-kreeka vallutatakse makedoonia kuninga Philippos 2 poolt. Polis-sõltumatu ennast valitsev ja kaitsev linnriik 30a eKr-hellenistliku perioodi lõpp, Egiptus langeb rooma võimu alla 2 1
võimalikkust praktilise mõistuse kõrgematest ideedest lähtudes, s.t. näeb looduses kõlbeliste eesmärkide saavutamise vahendit. Vabaduse ja kõlbluse võimalikkuse põhjendamine oli Fichte jaoks aga kogu filosoofia peamine ülesanne. Seada natuurfilosoofia autonoomsena transtsendentaalfilosoofia kõrvale eeldab tema arusaamist mööda ka looduse autonoomsust subjektiivsuse suhtes ning ühes sellega inimvabaduse võimalikkuse kahtluse alla seadmist just sellele oli Fichte aga oma filosofeerimisega alati soovinud vastu seista. See on tema jaoks spinozism antud terminiga märkis Fichte tema enda filosoofilise seisukoha negatiivset vastandpositsiooni. Schelling seevastu jõuab Fichte positsioonist tõukudes oma loodusfilosoofiat arendades Fichtega võrreldes hoopis erineva looduse mõisteni. Loodus ei samastunud tema jaoks sugugi enam meeltega tajutava maailmaga, vaid omas nii meelelist kui ka intelligiiblit olemist. Looduse tõde ei ole tema silmis tabatav ei Newtoni poolt loodud
ladinakeelse 42-realise Piibli · Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547.Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. · Louis XVI oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14. septembrist 1791 21. septembrini 1792. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. · Voltaire oliprantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest
juunil 1941 ja suri 28.jaanuaril 1547. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, mis valitses Inglismaad aastatel 1485-1603. 1509-1547 oli Henry Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Henry oli kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. 2. Henry VIII noorus Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks inglise keelele oskas ta ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest. Lapepõlves oli tema õpetajaks brutaalne ja vägagi ilmaliku eluviisdiga, kuid andekas kirikumees John Skelton, kel oli oma õpilasega sarnaselt ka luuleannet. Noort printsi
osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks selle teooria piiratust mitme sajandi vältel ei avastatud, vaid ta paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Teine revolutsioon, millele Popper oma filosofeerimisega reageeris, oli sotsiaal-poliitiline – totalitarismi võidukäik kahekümnenda sajandi esimese poole Euroopas. Popper oli pärit Austriast. Peale Esimest maailmasõda toimus ümberkaudsetes maades ridamisi marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioone – Venemaal, Ungaris, Saksamaal. Paljudes teistes maades olid olemas mõjuvõimsad marksistlikud rahvaliikumised. Venemaal kasvas sellest revolutsioonist välja aastakümneteks kindlustunud totalitaarne režiim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
