Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Refereering "Noorte väärtushinnangud Eesti koolides"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, muret, hinnangud, instituudi, unesco, analüüsis, väärtushinnangud, koolides, projektimeeskond, koguda, osariigi, aastaste, arvavad, halvas, uuringus, uuriti, hindama, elukvaliteedi, tunta, langesid, seonduvaid, avatum, takistama, õppinud, õppekavaSELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Allikakriitilisus Õpetajad peaksid rõhutama vajadust kriitiliselt hinnata kõiki teabeallikaid ja võtta arvesse konteksti, millest konkreetne informatsioon lähtub. Arutleda tuleks selliste küsimuste üle, nagu: Kes selle teabe kirjutas? Mis on selle veebisaidi eesmärk? Kuidas see mõjutab teabevalikut ja -esitust? Püüda mõista oma õpilaste reaktsioone Õpetajad peaksid olema vastuvõtlikud oma õpilaste tunnete või arvamuste suhtes, seda eriti küsimustes, mis neile tõelist muret valmistab. Õpetajad peavad olema ette valmistatud uurima konfliktide põhjuseid tänapäeva maailmas ning noortele tuleb anda võimalus neid küsimusi avatult arutada. Ent tuleb teha vahet erinevate konfliktide vahel, samuti iga konflikti põhjuse ja iseloomu vahel. 11
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Seega, kui õeldakse, et õed-vennad on 50% geneetiliselt sarnased, siis puudutab selline väide poolt nimetatud ühestprotsendist. Veelgi enam, kahemunarakukaksikutepaari geneetiline sarnasus ei pea olema ilmtingimata täpselt 50% ning see võib konkreetsel juhtumil olla madalam või kõrgel ja tegemist on keskmise näitajaga. Esimesena uuris kuritegeliku käitumise pärilikkust kaksikute meetodiga Müncheni keskhaiglas peaarst ja sealse psühholoogia instituudi juhataja Johannes Lange, kes 1929. aastal avaldas raamatu "Kuritegu kui saatus" . Ta leidis ühemünarakukaksikute konkordsuse kuritegeliku käitumise korral olevat 77% (10 paari 13-st) ja kahemunarakukaksikute puhul 12% (1 paari 17-st). Lisaks sellele tegi Launge kindlaks, et kõigil kolmel
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
mingeid ühiseid standardeid,et teha kindlaks erinevatest kultuuridest, sotsiaalsetest kihtidest pärit inimeste kooliküpsus ja potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et
LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul väärat sõnumit (sarnaneb sõnaga „laks“, mis seostub vägivallaga) ning seetõttu on käesolevas analüüsis eelistatud neutraalset lühendit „LKS“, mis moodustub termini „lastekaitseseadus“ moodustavate sõnade „laste“, „kaitse“ ja „seadus“ esitähtedest. Lühend „LKS“ kehtib lastekaitseseaduse kohta vaid käesoleva raporti piires. Autorid on teadlikud, et Eestis tähistatakse nii ka looduskaitseseadust. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
vajalikuks pidada. Näiteks kuulub kabineti koosseisu ka USA suursaadik ÜRO juures. (The White House; Gitelson jt, 1996, lk. 245) Mõnes mõttes võib valitsuskabineti jagada nii-öelda sisekabinetiks, kuhu kuuluvad peamiste nõuandjatena üldiselt välis-, kaitse-, rahandus- ja kohtuminister, ning väliskabinetiks, mille moodustavad pigem klientuurile suunatud ministeeriumide juhid. Viimaste all peetakse silmas valdkondade nagu tervishoid ja hoolekanne, haridus, töö, põllumajandus, transport jms ministreid, kes on presidendiga otsekontaktis enamasti harva. (Gitelson jt, 1996, lk. 246) Olgugi et kabineti funktsioneerimine peaks eelkõige võimaldama erinevate poliitikate elluviimise üle diskuteerimise ning kordaminekute jagamise presidendi ning ministrite vahel, on kabinet kollektiivse organina enamasti siiski ebaefektiivne ning esile võib kerkida vastuolusid, kuna iga
infovahetuses. Kui klient või teenindaja on iseloomust väga emotsionaalne on konfliktid kerged tekkima. 7. Konfliktide lahendamine teeninduses Iialgi pole võimalik ette näha konflikti kõiki põhjuseid ja lahendusvariante. Konflikti lahendused sõltuvad: teenindaja isiklikest omadustest kogemusest konkreetsest tegevusest ja olukorrast Konflikt laheneb kui teenindaja: Mõistab klienedi muret On mõistav ja kannatlik Julgeb tunnistada oma vigu ja vastutada ka siis, kui viga ei tulene otse temast Oskab ja suudab vabandust paluda Oskab eksmimuse korral aidata kliendil olukorda lahendada Ei süüdista klienti ega vaidle temaga kunagi Pakub välja alternatiive ja selgitab keeldumise põhjuseid Teatab kliendile, kes ja millal aitab, kui ei saa ise seda kohe teha Veendub, et klient jäi lahendusega rahule
11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190 12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetküsitluse kokkuvõte 202 12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206
kaudu. On see ju tulevastele põlvedele mõtlemine. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie praegused teod tõepoolest ei kahjusta inimeste elu meist seitse põlve eespool. Teadmistest tekib lugupidamine. Usume, et loodusteadlikud inimesed tegutsevad keskkonda säästvalt, seepärast peame loodushariduse kättesaadavust väga oluliseks. Eriti koolipõlves, sest selles eas kujunevad inimese väärtushinnangud. Looduse tundmaõppimine võimaldab inimesel sügavamalt mõista maailma ja selle toimimist. 28. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad KIK ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi eesmärgid on järgmised:
Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund). Eesti ühiskond selles kontekstis kõige olulisemaks seadusloome teguriks on transnatsionaalne õigus, järgneb seaduste vastavus konstitutsioonile ja viimaseks sotsiaalse informatsiooni kasutamine. Kõik maailma riigid räägivad sama probleematika juures samast probleemist, et kindlasti oleks vaja sotsiaalset informatsiooni kasutada, kuid see pole väga reaalne/aktuaalne.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
annaabi.ee 
