-kahekordse lesthuuliku e topelttrosti - järgi. Oboe tooni kujundamisel on suur roll pillimängija oskustel. Oboe on ise- loomuliku nasaalse tämbriga. Kõrgemas registris kõlab ta pingeliselt, madalamas aga mahlakalt ja soojalt. Oboel on võimalik mängida nii väl- jendusrikkaid meloodiaid kui ka virtuoosseid passaaze, seetõttu sobib ta hästi nii orkestri kui ka soolopilliks. Eesti tuntud oboemängijad on Kalev Kuljus, Niis Rõõmussaar, Olev Ainomäe. Huulikud: Oboe kujunes välja 17. sajandi keskpaiku arvatavalt Prantsusmaal. Tema sünniga seostatakse Hotteterrede perekonda, kuhu kuulus põlvkondade kaupa muusikuid ja pillimeistreid. Oboe otseseks eelkäijaks võib pidada juba vanades kultuurides tuntud salmeist välja arenenud pommerit, mis oli aga intensiivsema kõlaga. Räägitakse, et Louis XIV olevat keelanud oma õukonnas valjuhäälsete salmeide mängimise ning eelistanud nendele oboesid. Oboe oli ka esimene
.......lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ......................................................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 ...........
liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Trombooni huulik on trombooni küljest eraldatav ning seda saab vastavalt mängija vajadustele vahetada. Huulikud erinevad üksteisest kuju, materjali, pikkuse, läbimõõdu, sügavuse ja disaini poolest. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trombooni. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem on kauss, seda suurem helitugevus ning tumedam tämber.
Puupuhkpillid on oma nime saanud mitte materjali järgi vaid nende sooja tämbri järgi. Tänapäeval ehitatakse puupuhkpille puidust, metallist, elevandiluust ja tehismaterjalidest. Puupuhkpillid jagunevad kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel (flööt) ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad omakorda kaheks need on ühe kordse lesthuulikuga (klarnet ja saksofon) ja kahekordse lesthuulikuga (oboe ja fagott). Aukhuulik Aukhuulik ei ole nagu kõik teised huulikud otsast, see on küljepeal. Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puhudes. Ühekordne lesthuulik ehk trost ... on õhuke pilliroost liistak mis kinnitub klambriga pillitorule, paneb õhujoa vibreerima ja suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots ... on kaks õhukest pilliroo liistakut mis on omavahel otsast kinni ja hakkavad puhkudes vibreerima, tekitades nasaalse tämbri. Flööt Flööt on soolo- ja orkestripill
1907.a. Belgia keemiku Leo Baekelandi poolt (koosneb fenoolvaigust ja puidupulbrist). Bakeliiti kasutatakse väga mitmesuguste toodete valmistamiseks: on kasutusel elektriseadmetes (näiteks lülitite korpused, autode jagajate rootorid, jagajakaaned), mehaanilistes ülekannetes (hammasrattad, vanemates automootorites kasutati bakeliithammasrattaid väändemomendi ülekandmiseks nukkvõllile). Samuti ka erinevaid teisi tooteid: nööbid, piljardikuulid, käepidemed, puhkpillide huulikud, malendid, täringud jt. Omadused PF , kg/m3 1250...1300 Rm, MPa 35...55 E, GPa 165 A, % 5,2...7 · Aminovaigud Amonivaikude perekonna moodustavad uurea-formaldehüüdid ja melamiin-formaldehüüdid. Kirjanduses käsitletakse neid polümeere reeglina
annaabi.ee 
