Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Romaan ,,Elu ja armastus" ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. ,,Elu ja armastus" Irma Vainu Teose peategelane Saamas 19. aasta vanuseks. Oli pärit maalt, kes läks linna tööd otsima. Hea tunnistusega Otsustusvõimetu Kergesti mõjutatav Kõrvaltegelased Kalmu Eedi Irmasse lootusetult armunud, oli Irma nimel kõigeks valmis. Kalmu Valve Eedi õde, kaupmehe tütar. Anna Irma tädi, kes pesi ja triikis rikkamate kodanike pesu. Lonni Anna tütar, kes töötas kompvekivabrikus. Hr. Rudolf majahärra, kelle juures Irma leidis tööd
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas.
Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka. Tammsaarel on suur roll eesti kirjanduses. Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid.Ta looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega. Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest. Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Sisukokkuvõte Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, kevadel lõpetas oma kodukandis valge kleidiga leeri ning lõpetas sama kleidiga ka keskkooli. Irma kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi (Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et temal oleks roos rinnas. Irma keeldus, kuna siis pidi ta lubama iseenda Eedile rooside eest. Irma ei teinud poisist kunagi välja ega plaaninudki seda, pidas teda joodikuks
- tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest,
- tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest,
elukutsega juhuslikult kokkusattunud inimesed, kelles viletsus ja ebaõiglus äratavad stiihilist protesti kodanliku korra vastu. Võitnud tagasi usu endasse ja loonud minimaalsed võimalused oma ilukirjanduslikuks loominguks, leiab minategelane ajutise ulualuse kuskil Lõuna-Eesti alevikus kehvikute perekonnas. Alles siin näeb kirjanik tõelist viletsust ja trööstitut virelemist. Siitpeale saab selle ja järgneva romaani keskseks tegelaseks gümnaasiumiharidusega Irma Piiroja. Irma on tugeva karakteriga, Rohu sümpaatsemaid tegelaskujusid; tema eluvõitlus on kujutatud siira kaastundega, irma elutee paneb lugejat uskuma, et otsustav võitlus on saabumas. Hoobiga näkku purustab Irma senised alandavad sidemed jõhkra ärimehe Krivomanniga. Algavad tööta haritlasneiu rasked tööotsingud. Ent ta saab minategelaselt kaasa võitlustahte: ,,Õigus peab võitma. Kõik need, kes teevad ülekohut, peavad saama karistuse."
samuti 2018. aastal. Pautsi seitsmes ja siiani viimane teos “Minu salajane elu” ilmus 2019. aastal. See räägib autori hingeelust ja tema kogemustest Praha linnas. Ülevaade teosest Teose tegelased on Tom, tema õde Eva (kes oli ühes Pautsi eelmises raamatus peategelane), Tomi naine Signe, Tomi armuke ja Eva sõbranna Valeria, Tomi poeg hüüdnimega Daigu, ratsanik Priit, Priidu tütar Tiina, Georg, Georgi tütar Linda, Günther Kleinberg ehk sakslane, Elena, Aime, Irma, Vilma, kõrtsmik Oliver, tema ema Karin, sugupuude uurija Anti. Peategeleane Tom on suhteliselt tark, vaikne ja mõtlik, kuid on tihti natuke unelev ja natuke hajameelne, ei pane tähele vihjeid. Teose sündmustik leiab aset suhteliselt väikses Hiiumaa külas, kuhu Tom ostis talli ja ehitas selle ümber külalistemajaks. Ta hakkas seda ülal pidama oma naise Signega, kellega tal oli keeruline suhe. Nad olid Signega juba pikka aega abielus ja ei saanud omavahel enam hästi läbi.
kuid mööda. Karin leiab oma lõpu rongi alla jäädes. V osa loobumine ja tagasipöördumine alguspunkti. Indrek on taas Vargamäel ja teeb lihtsat tööd, et rahuneda. Ka Andres ja Pearu on teose algul elus ning kuna Pearu sureb, siis nende vahel ei selgugi, kes on ´võidumees´. Indrek aga ei taha Vargamäele jääda, sest ta on haritlane ja seetõttu jääb talu ta õe ja tolle mehe kätte. 1934 ,,Elu ja armastus" Rikka ärimehe Ikka ja teenija Irma armastuslugu. Ikka on naistemees ja jätab pärast mõnda koos veedetud aega Irma kõrvale ning Irma kavaler saab vihaseks ja tuleb maalt linna ja laseb Ikka maha. 1935 ,,Ma armastan sakslast" Oskarist saab haritud noormees, kes armastab oma teismelise east saadik saksa neidu, aga ta ei pea end neiu vääriliseks. 1936 ,,Kuningal on külm" Mägikülas elab neitsi Angela, kelle viib ära kuningas, kuid Angelal oli mägikülas austaja Karlo, kes
Kuusiku koer jne.). Nad toovad romaani küll huvitava laigu, aga neil pole sedapuhku aktiivset kujundavat jõudu teose ehituse mõttes. Seepärast jätame nad vaatlusest välja. ,,Elus ja armastuses" (1934) aga on kummaline isik tõstetud romaani üheks peategelaseks. Tema nimegi alguses ei nimetata; siis tuleb ristinimi Rudolf ja lõpuks perekonnanimi Ikka. Juba sellest välisest küljest ta on kummaline ja salapärane. Tema rääkimised on keerutamised, tema sammud ootamatud (näit. Irma kosimine, lk. 143), tema teotsemispõhjused arusaamatud, tema majanduslik seisund küsimusi äratav. Kogu tema isikus on midagi patoloogilist, kuid selle patoloogilisuse tõeline kuju jääb selgitamata (võib-olla arstil ehk on tunnuste järgi seda võimalik järelduslikult määratleda). Rudolf Ikka'sse on autor kätkenud ühe kunstliku võtte: kavatsuslikult on peidetud siin tõelise koestiku otsi ja on leiutatud võimalusi põnevuse pingustamiseks. Plaanikohaselt lastakse siis
noorteromaanide konkursil 1. koha. Mahajäetud maja on tema 3. romaan. 3 Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus. Hiljem liigutakse laagri lähedasse linna (nime pole raamatus antud) ja mainitakse ka mahajäetud maja. Raamatu teises pooles toimub tegevus kuninganna Floriana ja kuningas Ferimonti kuningriikides (Raamatu 1. pooles toimus tegevus Maal). Nüüd toimub tegevus järgemööda Tuhamägedel, Joonase
Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Kuid Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud nimelt oma vanematega kuigi hästi läbi. Selle tõttu tekkis talle selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Ville. Sündmused: ? Sven-Allani kapile on kirjutatud: "Sa pead surema!" ? Keegi on lõhkunud Sven-Allani autoportree. Aga süüdlast ei leita. ? Tiina leiab kunstiklassist Ville noa
ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas satub vaimustusesse sellest, et ta saab välismaale minna, sest ta loodab seal kiiresti ühe nipi abil rikkaks saada. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg
,,Madame Bovary" G. Flaubert lapsed Irma, Napoleon, Athalie, Franklin II armuke Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr
HELGI SALLO Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1.1.Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 1.2.Teatritee algus..............................................................................................................4 1.3.Autasud........................................................................................................................ 4 1.4.Isiklik elu......................................................................................................................5 2.KUULSAIMAD ROLLID...................................................................................................... 5 3.TUTTAVAD HELGI SALLOST........................................................................................... 6 4.MÕNED HELGI SALLO ÜTLUSED................
kuid ma võin oma käe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema raamatu, kui Gailit välja mõtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles, kuidas naised käituma hakkasid peale katku, mis on minu meelest väga ebatõenäoline, ebaratsionaalne ning naisi halvustav. Teose läbiv sündmustik on konarlik ning kummalistesse ja teemasse mittesulanduvatesse arutelludesse kaduv. Esimesed sada leheküge jutustab autor Joonas Moori elust ning järgnevad 120 lehekülge purpurse surma levikust ja tagajärgedest. Peategelane Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. Kuna raamatus on tohutult palju arutelusid ja mõtteid Jumalast, naistest ja nautlemisest, siis on väga raske aru saada, millised neist iseloomustavad Joonas Moor'i ja millised autorit ise. Minu ettekujutluses pole ta ilus mees, kuna esiteks
Ello uskus siiski Nipernaadit. Nipernaadi leppis kokku eraldi Ello ja Trallaga,et lahkuvad koos talust. Kuid Toomas Niernaadi lahkus varahommikul siiski üksi jalutades ära mööda teid kaugele. Valged ööd Nipernaadi oli juba kauemat aega teel olnud. Tormisel päeval kohtas ta Anne-Maiga, küsides endale öömaja mõneks päevaks,kuid Anne-Mai keeldus. Nipernaadi läks kõrtsi. Seal ta sõi leiba ja jõi õlut. Kõrtsi omanik Küüp arvas,et ta ei suuda maksata. Nipernaadi hakkas seletama, et on tuhat korda rikkam temast. Nipernaadile meeldis käia Maarla sood vaatlemas. Seal kohtas ta Joonast, kes sõidutas parvega rahvast. Joonasest sai Nipernaadi abiline sookuivatamisel. Nipernaadi soovis Anne-Maiga suhelda, kuid Anne-Mail polnud kunagi aega. Anne-Mai rügas Küübi juures tööd ja ootas oma meest Jairust. Jairus istus vanglas Anne-Mai teo eest ja palus Küübilt oma naise eest hoolt kanda
Tallinna Ülikool Psühholoogia inimeseõpetuse suund Irma Mäss PEREKOND GRIFFIN Perekonna kirjeldus Tallinn 2011 Genogramm Kirjelda piire üksikute perekonnaliikmete, allsüsteemide ning perekonna ja ümbruskonna vahel. Griffinid on hajuspiiriga pere. Neil pole kombeks midagi vaka all hoida ja kõik võivad kõigest ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad näiteks Megan ja Christopher
tootlikkuse suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. Logistikat määratletakse ka kui süsteemi, mis on töötatud välja ettevõtte jaoks kasumi saamiseks optimaalsel viisil. Samuti määratletakse logistikat kui võimalust mõjutada irma strateegiat uute konkurentsieeliste loomiseks. Logistika on väga oluline ettevõtte strateegilises juhtimises ja planeerimises. 1.3. Logistika valdkonnad Logistika ainestik
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik olen ta välja toonud, kuna ma selle juures kõik läbi elada tohtisin, mis ma oma kangelastest jutustada tahtsin", kirjutas Tobias pärast oratooriumi valmimist. Teose keskseks ideeks on Jumala halastus, mis lunastas maailma patud Kristuse ohvrisurma läbi ja laseb patustel patust pöörduda, ning selle kuulutamise läbi Joonase, millega on viidatud kristliku usutunnistuse kõige tähtsamale postulaadile Kristuse taastulekule. Oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekanne toimus Leipzigis Andrease kirikus 26. novembril 1909. aastal, mis aga kahjuks läbi kukkus. Peale "Joonase lähetamise" kavandas ta veel teisigi oratooriume. Oli ta ju oma peasihiks seadnud "võimalikult palju rohkesti kirikumuusikas töötada, et mitmete oratooriumide, kantaatide varal pööret selles kunstiharus läbi viia."
Huvitav on see, et autor kujutab armunud peategelasi kõige ilusamatena. Pärast printsessi ja härra de Clèves'i abielu toimub ball, kus naine näeb esimest korda härra de Nemoursi. Madame de Lafayette'i ajastul oli tavaline, et ballil kohtutakse oma tulevase abikaasaga ning armutakse esimesest silmapilgust. Printsess de Clèves härra de Nemoursile oma armastust välja ei näita, sest tema oli härra de Clèves'iga abielus ning ta arvas, et ilmselt on härra de Nemoursil palju armukesi, sest ta oli nii kaunis mees. Siis printsess veel ei teadnud, et hertsogil on samasugused tunded tema vastu. Printsess de Cléves surus oma tunded alla, sest varem oli ema talle rõhutanud vooruslikkust ja selle hoidmise võimalikkust vaid äärmise eneseületamise ja oma abikaasale pühendumisega. Härra de Nemours püüdis igal võimalikul viisil naisele oma armastusest märku anda
Kummaline kokkusattumus Mõnikord, lugedes tüdruku mõtteid, ma tudsin temast ära end. Tõeliselt, mõnikord me olime nii sarnased, justkui autor kirjeldas minu mõtteid. Ma armastan pargis jalutada ja teisi inimesi jälgida, nagu mei peategelane. Mõnikord, lugedes raamatu võin vahele jätta peamõttet ning jälle loen samad leheküljed üle Eesti-vene suhted Juba lapsepõlvest tüdrukele meeldisid venelesed. Ta arvas, et nad erilised ja tal on õigus. Iga rahabas on eripärane, kellel on oma traditsioonid ja kombed. Tüdrukule meeldis kuulata venelaste laulu ning oli huvitav nende keelt õppida. Mind üllatas tema tahtmine venelaseks olla, Tõõt-öelda ta peas end venelaseks ning oli kindel, et ta isa on venelane. Kuid teda lähedased põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed
ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle 2
temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne- Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo 2
tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi
ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
aasta enimmüüdud ilukirjanduslik Soome autori teos oli Sofi Oksaneni ,,Puhdistus", mida müüdi üle 102 200 eksemplari. Romaaniga Eestist tegi eesti- soome päritolu Oksanen juba 2008. aasta septembris ajalugu temast sai noorim kirjanik, kes on pälvinud maineka Finlandia kirjanduspreemia. "Puhastuse" vastuvõtt Eestis on olnud mitmetahuline. Ühelt poolt on Oksaneni tunnustatud Eesti ajaloo valusate teemade käsitlemise ning nende rahvusvahelisele üldsusele tutvustamise eest (Maimu Berg ja Vilja Kiisler). Teisalt on teda süüdistatud Nõukogude- aegse Eesti elu ühekülgses kujutamises, vägivalla trivialiseerimises ja kliseelisuses (Piret Tali, Jaan Kaplinski, Rein Raud, Rein Veidemann ja Kaarel Tarand). Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. Objektiivne väärtus tänapäeval: ,,Puhastus" on pälvinud järgnevad kirjandusauhinnad: · 2008 Finlandia kirjandusauhind · 2009 Runebergi kirjandusauhind
Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan (tegelaskuju kannab oma süzeed , ei teki arengut, erinevate tegelaste lood põrkuvad.Peategelane vaesunud vürst Lev Mõshkin, nimetatud ka Jeesus Kristuse maapealseks tegelaseks.Autor tahtis kujutada üdini head inimest, kes parandaks maailma läbi headuse. Vürst nagu valge vares, ohverdada ennast , et teistel oleks hea.Kõige suurem ohver - ohverdab oma armastuse.Nastasja Filippovna - piltilus , on õnnetu, teda kasvatai Totski armukeseks. Arvas et ei vääri armastust. Vürst on armunud Aglajasse , aga teeb Nastasjale abielu ettepaneku , nähes teda õnnetult.Nastasja arvab , et ei vääri vürsti.Rogozin tapab Nastasja. Mõskin oli loo peategelane , kes oli Sveitsist ravilt tulnud ja pidi suure varanduse saama. Rongis oli Lebedev ja Rogozin ka.Mõskinil hakkas Nastasjast kahju , tegelikult armastas ta Aglajat. Nastasjale tundis kaasa. Nastasja tuned olid ära ostetud , seepärast põlgas ta ühiskonna ära
Maarjamaal" 2001; V.Variksaare ja J.Piho ,, Lahe leksikon" 2002 ja E. Koft ,,Kust tulevad vastused" 2002 Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. 13 Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast
Tema õnneks pärandab tema surnud onu talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub ta Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei huvita püsivsuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on kahjuks oma sõbra tapnud naaseb Onegin tagasi Leningradi ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks daam ja väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et ta siiski Oneginit armastab. 2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani c) põhiprobleem Jevgeni tüdimus pralletavast elust juba nii noores eas. d) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda tundis ja nägi.
erootikast. Kirjanduses on palju juttu abielurikkumistest ning on teada, et keskajal oli peale meeste ka naistel abieluväliseid suhteid ning eelistatumad partnerid olid preestrid ja mungad. 26 Kuid kas siin ei kerki õhku järjekordne probleem tegelikkuse ja reeglite vahel? Naine pidi abielus olema ju see osapool, kes oli truu, korralik ning kelle hea maine pidi kaugele silmapaistma. Mehe kohta see ei kehtinud. Kõige paremaks näiteks selle kohta, kuidas on omavahel seotud daam, rüütel ja erootika näitab järgnev tekst. Keegi daam, kelle abikaasa ei pea palju võitlusest, kuid muidu on täis üllast suuremeelsust, saadab kolmele rüütlile, kes teda armastuses teenivad, oma särgi, et nad turniiril, mille korraldab ta mees, kannaksid seda relvakuuena ilma soomurüü või muu katteta kui vaid kiiver ja jalakaitsed. Esimene ja teine rüütel kohkuvad selle ees tagasi. Kolmas, kes on vaene, võtab särgi öösel käte vahele ja suudleb seda kirjlikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
