Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised,
Itaalia vararenessanss Renessanss sai alguse Itaaliast. Renessanss haarab peamiselt 15-16 saj. Sellel ajajärgul arenes kiiresti kaubandus, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes elutempo, lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned
Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid.
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid maid moe alal taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid kujundatud linnakeskused ja väljakud domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga).
millest on väga raske aru saada.Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga).Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu.Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Maarja kuulutus
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus,
selle kasutuselevõtt maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. Selline kujutamisviis maalikunstis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Maalikunst allutati matemaatilisetele reeglitele ja sellele läheneti mõistuspäraselt. "Püha kolmainsus" Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul
Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616)
realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust,
sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. MAALIKUNST 1. Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis? Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha
Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike
Tartu Kõrgem Kunstikool Renessanss Itaalias mööbel ja interjöör referaat Tartu 2008 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................3 Interjöör......................................................................................4 Mööblikunst................................................................................5 Kasutatud kirjandus....................................................................9 3 Sissejuhatus 15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu")
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
4 Humanism vastandub arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub ning seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348. aastal asutati Praha ülikool. 15. sajandi 1 Renessanss, http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss 2 Renessanss, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/index.htm 3 Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 4 Humanismi definitsioon, http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207697/humanismi%20definisatsioon lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli.5 3. MAADEAVASTUSTE MÕJU EUROOPALE Euroopa majandus oli sattunud keeristesse. Rikkuse aluseks oli Euroopas maa ning maa omanikud
juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst). Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani.
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma
Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulk on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus ja nende võimete ulatus. Tunnustust võitsid peamiselt need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite
seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Prantsusmaa * Honore de Daumier. Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon.
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelis
maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maalil;palju figuure; taustaks meisterlik maastik;ome töödel kujutas ta patte ja kurjust; pahesid) ,,Lõbude aed" (tegutseb veidral viisil ; kõik liikus ja elas mingil viisil) ,,Ristikandmine"(kerkivad esiplaanile ainult;Kristuse ja Veronika pead on olemuselt pehmed,ülejäänud on imelikud ja kahtlased) ,,Kuningate kummardamine","Püha Antoniuse poeg","Eksinud poeg" Boschi peetakse sürrealismi esiisaks. 6.Madalmaade maalikunst(Renessanss)
teenistuses) Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv Väikestel pindadel (paarkümmend cm) Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega Martinilt veel Maarja kuulutus 06.11.2007 RENESSANSS Linnakultuuri edenemine Itaalias 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele
· Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine · Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster Gooti stiili kujutav ja tarbekunst Uuendused: 1. lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef) 2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga